• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Virumaa novembris

Autor Avo | Avaldatud: 30. nov. 2004

November Virumaa ajaloos

55 aastat tagasi:

1.11.1949.a. hakkas ilmuma Kohtla-Järve ajaleht “Leninlik Lipp”

130 aastat tagasi:

3.11.1874.a. asutati Narvas laulu- ja mänguselts “ILMARINE”.

80 aastat tagasi:

4.11.1924.a. sündis maalikunstnik Henn ROODE, kes on teinud põlevkiviteemalisi töid Põlevkivimuuseumi kunstikogu tarvis. Suri 25.12.1974.a.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Virumaa tähtpäevi detsembris

Autor Avo | Avaldatud: 30. nov. 2004

100 aastat tagasi:

02.12.1904.a. sündis Helsingis Georg Sooden. Langes 28.07.1944.a. Sinimägede lahingus Vaivara vanal kalmistul. Maetud Jõhvi Vabadussõja mälestusmärgi juurde. Loe pikemalt Virumaa Leksikonist…..

03.12.1904.a. sündis Narvas raamatukaupmehe perekonnas prosaist Johannes Hiiemets. Suri 24.04.1942.a. Gorki vangilaagris.

105 aastat tagasi:

05.12.1899.a. sündis Kohila vallas mitmekordne Narva garnisoni meister , kolmekordne maailmameister ja kahekordne hõbemedalimees laskmises Aleksander Reinvald. Suri Tallinnas 25.09.1948.a.

160 aastat tagasi:

06.12.1844.a. esitas Peterburgi pankur, Narva kalevi- ja linavabriku omanik parun A.Stieglitz rahandusministrile projekti Oraienbaumi – Narva (Tallinna- Paldiski) raudtee rajamiseks. Selle alusel nähti ette Narva jõe süvendamist ja sadama väljaehitamist.

60 aastat tagasi:

06.12.1944.a. ühendati Narva jõetagused vallad Vene NSFV-ga.

80 aastat tagasi:

07.12.1924.a. sündis Avinurmes soomepoiss Endel UNT, kes pälvis 2.klassi Vabadusmedali. Suri Tallinnas 14.08.1996 ja on maetud Pärnamäe kalmistule.

10 aastat tagasi :

09.12.1994..a loodi Narvas Eesti Vabariiklik Vene Kodanike Liit eesotsas Juri Misiniga. Vene kodanikke kuulus liitu umbes 54000 inimest.

50 aastat tagasi:

10.12.1954.a. sündis Iisakus olümpialane ja mitmekordne NSVL meister pika-maajooksudes Enn SELLIK.

65 aastat tagasi:

14.12.1939.a. valiti Jõhvi linnapeaks Voldemar HÄRMA ja Jõhvi pastor Jaak VARIK Narva-Alutaguse praostiks.

40 aastat tagasi:

15.12.1964.a. moodustati Kohtla-Järve rajoon, mille koosseisu arvati seni Kohtla-Järve Linna TSN TK allutatud külanõukogud, v.a. Oru Turbatööstusele kuuluv maa-ala Toila külanõukogu territooriumil – see arvati Kohtla-Järve linna koosseisu. Selline moodustis eksisteeris 05.01.1990.a-ni, mil Kohtla-Järve rajoo nist sai IDA-VIRU MAAKOND.

55 aastat tagasi:

18.12.1949..a sündis Kohtla-Järvel tulevane orienteeruja ja spordiarst Leena PÄRNIK (1972.a.-st ANNUS) loe pikemalt Virumaa Leksikonist……

110 aastat tagasi:

19.12.1894.a. sündis Kalvi vallas merendustegelane August GUSTAVSON. Loe pikemalt Virumaa Leksikonist…………

70 aastat tagasi:

23.12.1934.a. sündis Püssis taimefüsioloog, doktor Heino MOLDAU.

100 aastat tagasi:

24.12.1904.a. sündis sõjaeelse Virumaa teivashüpperekordi omanik Juss EDUARD (rekord 3,20 m). Ta oli ka Viljandi meister 1500 meetri kiiruisutamises ja mitmekordne Narva Garnisoni meister riistvõimlemsies (1927-1939.)

80 aastat tagasi:

24.12.1924.a. alustas ametlikult tegevust KOHTLA-JÄRVE I ÕLIVABRIK (see, mis oli ka vanal 100 kroonisel rahatähel) ja samal päeval sündis ka Kohtla-Järve kaevanduse KAITSELIIT. Loe pikemalt Virumaa Leksikonist …….

25.12.1924.a. sündis Kohtla vallas laborant Cristian ROSENBERG, soomepoiss, kes võitles Rajajoel: Hukkus arvatavasti põgenemisel Rootsi.

45 aastat tagasi:

30.12.1959.a. anti käiku Balti Soojuselektrijaama esimene turbiiniblokk, jaam ise valmis alles 1966.a.-l.

31.12.1959.a. hakkas tööle Kohtla-Järve saatejaam “IGLA” (proovisaated olid 31.12.1959–02.01.1960). See oli ainulaadne kogu toonases NSVL-is. Jaama tegevusraadius oli 60-70 km.

20 aastat tagasi:

31.12.1984.a. hakkas tööle Kohtla-Järve TV saatejaamas detsimeeter-lainesaatja 29 kanalil 250 meetri kõrgusel.

31.12.2004.a.

2004. AASTA SAAB AJALOOKS.

Arthur Ruusmaa isiklike väljakirjutiste, kodu-uurijate Lembit Kiisma, Sulev Hurma ja Põlevkivimuuseumi materjalide alusel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Lääne-Virumaa noorte meeskoor

Autor Avo | Avaldatud: 30. nov. 2004

Pressiteade26.11.2004
Lääne-Viru Maavalitsus

Lääne-Viru noored mehed laulavad laupäeval Pärnus

Lääne-Virumaa noorte meeskoor esineb laupäeval 27.novembril kell 17.00 algaval kontserdil Pärnu kontserdimajas, kus astuvad üles Eesti noorte meeskoorid.
Ühise kontserdiga tähistatakse noortekooride viiendat aastapäeva.  

Koori täiskooseisus laulab 45 noort meest, s.o üks vabariigi suuremaid noorte meeskoore ja ta on väljakasvanud Virumaa poistekoorist. Koor on saavutanud vabariiklikul konkursil esikoha.

„Hoiame arvu suurena, kuna laulev noormees on aktiivne ka muudel aladel,” ütles poistekoori ja noorte meeskoori direktriss Ello Odraks.

Ello Odraks toob poiste eduka laulmise põhjusteks asjaolu, et noore taimelavaks on Virumaa Poistekoor. „Algselt tuli lauljaid ka väljastpoolt poistekoori, kuid need on kõik ajapikku haihtunud. Kui laps pole ikka väiksena laulnud, laulumõnu tundnud ega laulmisevajadust tekkinud, siis on lauluhuvi vanemas eas raske tekkima, eriti tänapäeva paljude muude võimaluste juures” selgitas Ello Odraks noormeeste eduka laulmise tagamaid.  

Väga olulised on edu saavutamise juures head ja kõrgetasemelised dirigendid. Lääne-Viru noorte meeste koori peadirigent on Andrus Siimon RAM-st ja dirigent Hirvo Surva.   

„Meil on au olla Pärnus see väljavalitu, kes esineb ka üksinda. Laulame E.Tubina   „Õhtulaulu ja A.Sarrovi „Jamaikat”,” ütles Ello Odraks.

Virumaa noorte meeskoori saab kuulata jõulukuul muusikalis „Esimesed jõulud” ja koori 5.sünnipäeva kontserdil kevadel Rakveres.

Hilje Pakkanen
Projekttjuht
32 58 007

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Rakvere Palliklubi

Autor Avo | Avaldatud: 25. nov. 2004
Spordihallis FIBA esindajad ja meie olümpialased
 
Jaanus Nurmoja, 25.11.2004
 
Reedel tutvuvad Rakvere linna ja spordihalliga rahvusvahelise korvpalliorganisatsiooni FIBA Euroopa liikmesmaade esindajad, kes jälgivad ka kell 19 algavat Rakvere Palliklubi ja TTÜ/A. Le Coq’i korvpallikohtumist Eesti meeste meistrivõistluste raames.
 
FIBA esindajatele tegi omal ajal Rakvere külastuse ettepaneku linnapea Andres Jaadla, kes võtab külalised vastu, tutvustab neile linna ja uut spordihalli.

Abilinnapea Erich Petrovitsi sõnul tutvuvad FIBA Euroopa liikmesmaade esindajad eelkõige Rakvere Spordihalli ruumidega, et hinnata nende sobivust tiitlivõistlusteks.

“See on meie jaoks üsna suur väljakutse, mille tulemuseks võib olla Rakvere muutumine tõeliselt rahvusvahelise tähtsusega korvpallilinnaks,” märkis Petrovits.

FIBA Euroopa liikmesmaade esindajad viibivad Eestis seoses Tallinnas peetava aastakoosolekuga.

Tund aega enne Rakvere Palliklubi – TTÜ/A.Le Coq’i mängu mängu, alates kella 18-st aga annavad Ateena suveolümpiamängudel võistelnud Aleksander Tammert ja Andrus Värnik spordihallis soovijaile oma autogramme.

Kohapeal pakutakse ka soodsa hinnaga, ent piiratud koguses müüa olümpiaraamatut “Ateena 2004”, teatas Rakvere Palliklubi linnavalitsusele.

Lisaks teatas palliklubi, et nende kodulehekülje www.rpk.ee kaudu saab alates tänasest esitada küsimusi keskmängija Ardo Ärmpalule. Küsimuste esitamiseks tuleb registreerida end kodulehe kasutajaks.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Viljandi tikuvabrik

Autor Avo | Avaldatud: 25. nov. 2004

Viljandi tikuvabrik üritab Guinnessi rekordit teha
25.11.2004 08:35PM Online

Viljandi ettevõte Estonian Match üritab pääseda Guinnessi rekordite raamatusse, süüdates laupäeval Ugala teatri ees põlema kuue meetri pikkuse tiku, kirjutab Sakala.

Viljandi tikuvabrik tähistab rekordipurustamise üritusega oma saja aasta juubelit.

Pidustused algavad laupäeva õhtul kell viis teatri ees sellega, et põlema üritatakse süüdata kuue meetri pikkune ning 28-sentimeetrise läbimõõduga tuletikk. Läbimõõdu ja pikkuse suhe on identne tavalise tuletiku omaga.

«See on tikk nagu tikk ikka, ainult natuke suurem,» selgitas aktsiaseltsi Estonian Match juhataja Tarvo Moss.

«Lõpuni me seda põletada ei kavatse, rekordite raamatusse pääsemiseks piisab sellest, kui tikk süttib.»

Praegu pikima tiku rekordit Guinnessi rekordite raamatus pole. Mossi sõnul on selle koostajad siiski lubanud, et kui sündmus korrektselt fikseeritakse, pannakse tiku rekord ka kirja.

Rekordtiku valmistamiseks on Estonian Matchis tehtud hoolega eeltööd.

«Oleme suvi läbi katsetanud eri pikkusega tikke, et leida õige parafiinisegu ning sobiv puidu kuivatamise tehnoloogia. Alles esmaspäeval, kui viimane katse õnnestus, otsustasime rekordit siiski üritada,» rääkis Tarvo Moss eile.

Katsetiku läbimõõt oli sama nagu laupäevasel rekordiüritajal, kuid see oli umbes poole lühem.
Võimsa haavapuu, millest rekordtikk on lõigatud, sai vabrik Saarepeedi valla Moori küla talumehelt.

«Veel pikemat tikku oleks raske teha juba ainuüksi sellepärast, et nii suured haavad on enamasti kas kõverad või seest mädad,» lisas Moss.

Estonian Match kaasab rekordi registreerimisse ekspertfirma SGS Estonia. Selle töötaja Oleg Stasiy kinnitusel on rekordi registreerimiseks tarvis tikk täpselt üle mõõta ning foto- ja videomaterjaliga raport koostada.

«Kui selle asja juures midagi untsu peaks minema, siis me väga ei kurvasta. Kõige tähtsam on ikka see, et vabrik saab saja-aastaseks,» ütles Tarvo Moss.

Kui kuuemeetrine tikk laupäeval tõesti põlema saada õnnestub, on tegemist teise Viljandimaal sündinud Guinnessi rekordiga. Rekordite raamatus registreeritud parima tulemuse naiste kiikingus püstitas Kätlin Kink Kõpust.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti kaitseväelased

Autor Avo | Avaldatud: 24. nov. 2004
Eestlane — külmavereline ja hinnatud sõdur

 

 

www.DELFI.ee
24. november 2004 11:15
 
Iraagist naasvad Eesti sõdurid
DELFI

Eesti kaitseväelased on Iraagi rahvusvahelises koalitsioonis kõrgelt hinnatud kui hea väljaõppega ja külmaverelised sõdurid.

“Eesti sõdurid on hinnatud eeskujulike ja tahtejõuliste sõduritena üksikvõitleja tasandil, aga ka kindlalt toimiva üksusena nii iseseisvate ülesannete täitmisel kui ka suurema tankiüksuse koosseisus,” sõnas kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.

Kolonel Laneman veendus isiklikult, et ESTPLA-9 kaitseväelased täidavad neile püstitatud keerulisi ülesandeid eeskujulikult, teatas Delfile kaitsejõudude teavitusteenistus. “Eesti sõdurite otsesed ülemad ja meie koalitsioonipartnerid kinnitasid mulle, et Eesti kaitseväelaste ettevalmistus ja pühendumus ülesannete täitmisele on silmapaistvad,” ütles kolonel Laneman.

“Eesti jalaväerühma koostöö USA tankipataljoniga on olnud nii jalaväelasi kui ka tankiste arendav ning meestest on saanud relvavennad selle sõna parimas tähenduses,” lisas peastaabi ülem. “Seetõttu on ka mõistetav meeste soov ja kõrgemate ülemate otsus jätta ESTPLA-9 kuni rotatsioonini USA tankiüksuse koosseisu.”

ESTPLA-9 jõuab tagasi Eestisse enne jõule. Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, mille koosseisus ESTPLA-9 teenib, on andnud oma vastutusala Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is üle uuele USA üksusele. Pataljon on määratud 1. ratsaväediviisi reservi ja osaleb koos Eesti rühmaga erinevatel operatsioonidel Bagdadi lähistel.

Inspektsiooni käigus sai Laneman Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi juhtkonnalt ja 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni ülemalt ülevaate ESTPLA-9 vastutusalast. Samuti sai ta koalitsioonivägede staabis põhjalikuma ülevaate operatsioonist Iraagi vabadus.

“Pärast kohtumisi erineva taseme koalitsiooni juhtidega olen kindel, et Iraagi rahvusvaheline koalitsioon on keskendunud eesmärgile ehitada üles parem tulevik iraaklaste jaoks,” ütles kolonel Laneman. “Ma nägin, et koalitsioon, mille liige on ka Eesti, tegutseb kindlalt ja vääramatult selle eesmärgi saavutamise nimel.”

Kolonel Laneman kohtus Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-9 kaitseväelastega ning sai ülevaate nende teenistusest. Samuti kohtus kolonel Laneman Eesti kaubakäitlusmeeskonna CT-3 juhtkonnaga.

25. oktoobril hukkus ESTPLA-9 vanemveebel Arre Illenzeer. 29. veebruaril hukkus teenistusülesandeid täites ESTPLA-8 nooremseersant Andres Nuiamäe. Mitu kaitseväelast on saanud Iraagis haavata.

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tartu Tähetorn

Autor Avo | Avaldatud: 24. nov. 2004

Linnatuled varjavad tähistaeva astronoomide pilgu eest 24.11.2004 00:01Villu Päärt, reporter

Tihti on noor astronoom Tõnis Eenmäe vihastanud tänavalaternate peale, sest nende tõttu pole Tartu linnas enam võimalik näha Linnuteed ja pooli Sodiaagi tähemärke.

kuu.JPG: Kuutõus Luunja kasvuhoonete valgusvihus 

Tartu kesklinnas pole enam paika, kus võiks tähistaevast näha. Toomemäe nõlval asuv tähetorn on nii eredalt välja valgustatud, et otse silma sihtivate proþektorite tõttu ei näe sealt isegi linna panoraami, rääkimata paljudest tähtedest.

«Vähi tähkuju Tartus kindlasti ei näe, see pole nii hele. Veevalaja ja Kaljukits on pigem suvel nähtavad, siis on linnas valgustust jälle vähem,» räägib Eenmäe.

Tartus Raatuse tänava ühiselamutoas, kus parajasti doktorantuuris õppiv Eenmäe elab, on ööl ja päeval ühtmoodi valge, sest öösel paistab tal aknast sisse tänavavalgustuslatern.

«Me laristame valgust hirmsasti taevasse,» ütleb Eenmäe, kelle hinnangul peaks valgustuse eesmärk olema see, et inimestel oleks pimedas turvaline liikuda, et näeks kohti, ja võib-olla ka arhitektuuri parem esiletoomine.

Põlevkivivarud kuluvad

Kuigi kogu maailmas on just astronoomid valgusreostuse vastu võitlejate esirinnas, nimetab Eenmäe täheteadlaste raskusi probleemi kõige tähtsusetumaks otsaks. «Selleks, et tuled lõõmata saaksid, põletatakse Eestis põlevkivi,» räägib ta. «Kui need tuled lihtsalt heast peast taevast valgemaks teevad, siis kulutame me asjatult looduskeskkonda.»

Lisaks häirib tugev kunstlik valgus öösel tegutsevate lindude ja loomade elurütmi.

Astronoomiaprofessor Jaak Jaaniste sõnul on valgusreostusega võitlejaid eriti palju USAs, kus harrastusastronoomia on väga levinud. Ameerika suurlinnade elanikud tähistaevast enam ei näe ning sealsed valgusreostuse vastu võitlejad on seadnud loosungiks tähistaevas säilitada.

Eestis, kus hobikorras taevavaatlemine on vähem levinud, ei oska inimesed Eenmäe sõnul selle pealegi tulla, et valgusega liialdamist keskkonna reostamiseks pidada.

Eenmäe maalib silme ette pilte ideaalmaailmast, kus pole kuritegevust ja tänavaauke – nii võiks päris vähese valgusega läbi ajada. Tegelikult on ta valmis leppima sootuks vähemaga – lambid tuleb suunata õigesti maapinnale ja valgustada kohti, mida vaja.

Latern kiirgab taevasse

Eriliseks totruseks nimetab Eenmäe Tartu kesklinnas ohtralt leiduvaid munakujulisi lampe, mis põhiosa valgusest lihtsalt taevasse kiirgavad, selle asemel et inimeste jalgeesist valgemaks muuta.

Samuti soovitab Eenmäe skulptuuride väljavalgustamise pärast südaööd lõpetada, samuti võiks eredalt välja valgustatud suured parklad ja ostukeskused pärast südaööd osa lampidest ära kustutada.

Tartu abilinnapea Astok peab seevastu paratamatuks, et linnades on palju valgustust ja sellega kaasnevat kuma, mistõttu tähetornid ongi sageli linnadest välja viidud – samamoodi on suurem täheuurimine Tartust Tõraverre kolinud.

Skulptuuride ja ausammaste ümbert valguse ärakustutamisel ei näe Astok aga erilist tulemust. «20-30 ausamba ümbert kustutame tuled ära ja vandaalidel on seal hea hullata, aga samas tänavavalgustus jääb,» võrdleb ta. «Minu meelest natuke lihtsustatud käsitlus.»

Kõige hullemad valgusreostajad on Eenmäe hinnangul Tartu linna serval asuvad Luunja kasvuhooned, mille valguskuma varjutab tähti ka Tartust 40 kilomeetri kaugusel. «See on muidugi raske probleem, sest ega värskest kurgist taha keegi loobuda,» nendib ta.

Kuid Eenmäe on kindel, et kui kasvuhooned öösiti näiteks tagasipeegelduvate kileruloodega katta, saaks kurgikasvataja märgatavalt elektrit kokku hoida, sest tohutu valgussammas jääks taevasse paiskamata.

Valgusreostus

• Ebaotstarbekalt õhku paisatud valgus on samasugune loodusreostus nagu muud utiliseerimata kujul loodusse lastud tootmisjäägid.

• Rohkem infot valgusreostuse kohta leiab internetilehelt: www.darksky.org

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Saarma, Mart – geeniteadlane, professor

Autor Avo | Avaldatud: 24. nov. 2004

Pool professoreist ei vääri ametit
Mirko Ojakivi
24.11.2004

Ruut Professorite valimise süsteem laseb tööle teadusringkondades tundmatuid tegijaid.

Uudise pilt
Geeniteadlased Mart Saarma ja Andres Metspalu.

Helsingi ülikooli professor Mart Saarma avaldas eile Tartus toimunud hariduskonverentsil arvamust, et pooled Eestis tegutsevatest professoritest ei vääri neile omistatud ametinimetust ning nende käe all õpetatakse tööturul tarbetuid inimesi.

“Erinevalt Euroopa Liidu teistest ülikoolidest valitakse Eestis professoreid vanadel põhimõtetel. Ligi pooltel Eesti professoritel puudub kompetentsus ja nad ei vasta professorile esitatavatele nõuetele, nende käe all koolitatakse ebakompetentseid magistrante ja doktorante. See on kahetsusväärne,” rääkis Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi professor Mart Saarma eile.

Nii näiteks ei kirjuta suurem osa Eesti professoritest Saarma andmetel mitme aasta jooksul ühtegi teadusajakirjades avaldatavat artiklit, samuti ei juhenda professorid piisavalt ka doktorante ja magistrante.

Saarma hinnangul saab Eesti professorite ebakompetentsus alguse nende valimisest. Kui Euroopas toimub enne professori valimist tõsine sisehindamine, siis Eestis on Saarma sõnul vaid formaalne hinnanguandmine. “Juhan hindab Jürit ja Jüri Juhanit. See on väär,” lisas Saarma.

<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>

<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>

Uurivad Eestiga seotud

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets nõustus suures osas Saarma hinnangutega. Samuti on ministri hinnangul väga paljudel erialadel antav kraadiõpe kesine. “Samas tuleb tunnistada, et riigil puudub võimalus professoreid ametist tagasi kustuda. Küll aga saab riik öelda koolitustellimuse kaudu, mis on perspektiivne ja kvaliteetne,” tõdes Maimets.

Tartu ülikooli prorektor Jaak Kangilaski nõustus väitega, et Eestis on palju ebapädevaid professoreid, kuid samas oponeeris ta Saarmale, väites, et paljude Tartu professorite alaks on Eestiga seotud teadustöö. “Mis tsiteerimisse ja teadusajakirjades avaldamisse puutub, siis väga raske on avaldada nii kitsas valdkonnas järjepidevalt artikleid. Need uurimused huvitavad küll eestlasi, aga välismaal need eriti palju korda ei lähe.”

Saarma: doktorikraad vaid paarikümnel erialal

Helsingi ülikooli professor Mart Saarma rääkis eilsel hariduskonverentsil ka magistri- ja doktoriõppe erialade vähendamisest, mis tähendab, et tulevikus võiks Eestis doktorikraadi saada vaid kahekümnel erialal.

Saarma rääkis Eesti kõrghariduse tulevikust kui teadmistepõhise majanduse teenistusse suunatud vahendist. Nii näiteks peaks tulevikus Eesti ülikoolid Saarma hinnangul õpetama magistri ja doktoriõppes vaid neid erialasid, mis suudaks luua kõrgtehnoloogilisi avastusi. “Täna on Eestis neid erialasid, millel ebakvaliteetset magistri- ja doktoriõpet antakse, liiga palju. Tulevikus peaks alles jääma paarkümmend eriala, kus saaks doktorikraadi ka Eestis,” lisas Saarma.

Nii näiteks võiks riik Saarma hinnangul panustada biotehnoloogiavaldkonda ja infotehnoloogiasse.
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa sõnul on varem või hiljem riik koolitustellimusega sunnitud toetama vaid paarikümmend eriala. “Selge on see, et rahvuskultuuriga seotud eri-alasid peab Eesti riik toetama, samuti eelistatakse juba täna neid erialasid, millel on riigikogu arvates tulevikku ja mis teenivad teadmistepõhise Eesti huve,” lisas Maimets. Teadmistepõhise Eesti dokumendis on perspektiivseteks erialadeks kuulutatud geenitehnoloogia, materjaliteadused, infotehnoloogia jne.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Pienkovsky, Miroslav – ärimees ja metseen

Autor Avo | Avaldatud: 24. nov. 2004

Saksa ärimees kinkis haiglatele aastase vajaduse jagu skalpelle
24.11.2004 07:28PM Online

Saksamaal elav poola päritolu Miroslaw Pienkowsky, kellel on Narvas skalpellitehas, kinkis Eestile skalpellikoguse, millest piisab kõigi haiglate tuleva aasta operatsioonideks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand märkis, et ühelt poolt annab see haiglatele firma Trinon skalpellidega töötamise kogemuse, teisalt muudab kingitus kogu meie tervishoiuteenuse paremini kättesaadavaks.

Skalpelliterad on ühekordseks kasutamiseks, käepidemeid saab kasutada korduvalt. Narvas valmistatud terasid on kümnes eri suuruses. Röntgenikiirtega steriliseeriti skalpelle Saksamaal Karlsruhes, kus on loodud vastavad kõrgspetsiifilised tingimused.

Mandi sõnul hakkavad haiglad Trinoni skalpellidega töötama järgmise aasta esimesest jaanuarist. «Nii palju ja nii suuri skalpelle, kui haiglad küsisid, nad ka said,» lausus abiminister.

Firma Trinon on Narvas skalpelliteri tootnud juba kümme aastat. «Meie tehas vastas kõigile Euroopa standarditele juba 1998. aastal,» ütles firma juht Miroslaw Pienkowsky.

Esimese suurkingituse tegi peale skalpellide ka suuõõne-implantaate tootev mees Kuuba, seejärel Kambodþa arstidele. «Seal on ju kohutav vaesus,» märkis Saksamaal Baden-Badenis elav mees.

«Kuidas pole vaesust – kui kardioloog räägib, et detsembris ei saa inimesi vastu võtta, limiit on läbi? Käige haiglates ja vaadake, mis toimub,» lükkas ta ümber väite, nagu ei vaevleks Eesti meditsiin lausvaesuses.

«Ma ei räägi hambaravi erakabinettidest, vaid tavalistest haiglatest. Mul on tuttavaid arste, sellepärast olen kursis. On ju vaesus!»

Hinnanguliselt läheb Eesti haiglatel aastas vaja umbes 100.000 skalpelli.

Heategevuse eest pälvis Miroslaw Pienkowsky sel sügisel Kambodþas kõrge autasu – Sahametrei kuldmedali.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Vene duuma Baltimaade okupeerimisest

Autor Avo | Avaldatud: 23. nov. 2004

Vene duuma nimetas Baltimaade okupeerimist vabastamiseks
23.11.2004 14:48BNS
Vene riigiduuma võttis täna üksmeelselt vastu avalduse pealkirjaga «Baltikumi vabastamise 60. aastapäevast».

Avaldust pooldas 364 seadusandjat, vastuhääletanuid ega erapooletuid polnud, teatas Interfax.

Dokumendis öeldakse, et «1944. aasta 24. novembril lõppes Nõukogude vägede strateegiline pealetungioperatsioon Baltikumis, mille tagajärjel löödi puruks faðistlike Saksa vägede grupeering Baltimaades».

«Seejuures moodustasid meie kaotused üle 200.000 inimese ning nende inimeste kangelastegu ei tohi unustuse hõlma vajuda ega häbistatud saada,» seisab avalduses.

Venemaa seadusandjad väljendasid pahameelt selle üle, et «meie päevil austatakse Balti riikides SSi väeosade niinimetatud Balti leegionäre, mis tunnistati Nürnbergi tribunalis kuritegelikeks».

Riigiduuma väitel kiusatakse Lätis, Leedus ja Eestis taga Nõukogude armee veterane, avaldus mainib ka faðismivastases võitluses langenute mälestusmärkide rüvetamist.

«Kõik see tunnistab, et mõned poliitilised jõud panevad sisuliselt toime moraalse vandalismi akte natside ohvrite mälestuse suhtes, millega määravad endale vääramatult Euroopa poliitiliste marginaalide rolli,» öeldakse dokumendis.

Riigiduuma liikmete hinnangul on lühinägelik «Baltimaade teatud võimuringkondade poliitika, mis põhineb ajaloofaktide eelarvamuslikul tõlgendamisel ning Venemaale pretensioonide esitamisel nõukogude okupatsiooniaja eest».

Samuti ei vasta see Venemaa seadusandjate sõnul nende riikide rahvaste tõelistele huvidele.

«Sisuliselt asetatakse võrdusmärk Baltimaade faðistliku Saksamaa-poolse okupeerimise ja Nõukogude Liidu vabastava missiooni vahele Teises maailmasõjas,» märgitakse avalduses.

«Pärast Läti, Leedu ja Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATOsse pole sarnased spekulatsioonid mitte ainult hääbunud, vaid isegi ulatuselt kasvanud ning neid on hakatud visalt peale suruma Euroopa organisatsioonidele Venemaa suhtes rakendatava poliitikana,» seisab dokumendis.

«Hiljuti esitasid mõned Euroopa Parlamendi liikmed, kellest paljud on Balti riikide saadikud, algatuse boikottida Suure Isamaasõja võidu juubeli tähistamist 2005. aasta 9. mail Moskvas,» lisasid seadusandjad.

«Kõik need avalikult Venemaa suhtes ebasõbralikud aktid, mida viiakse ellu Läti ja Eesti, suunavad nende riikide poliitika ajaloolisse ummikusse ning on avalikus ebakõlas Euroopas kiirenevate lõimumisprotsessidega,» öeldakse avalduses.

xxx

 

Vene riigiduuma kiitis Nõukogude armee olematut võitu Baltimaades
Anneli Ammas
24.11.2004

Uudise pilt
Tõnismäe pronkssõdur.

Vene poliitikute avaldus 24. novembri 1944. aasta võidu kohta on ajalooliselt vale.

Vene riigiduuma võttis eile üksmeelselt vastu avalduse “Baltikumi vabastamise 60. aastapäevast”, kus viidatakse, et 24. novembril 1944 lõppes Nõukogude vägede strateegiline pealetungioperatsioon Baltimaades, mille tagajärjel löödi puruks faðistlike Saksa vägede grupeering Baltimaades.

Tartu ülikooli ajaloodotsendi Ago Pajuri sõnul tähistas 24. november küll päeva, mil Sõrve sääre tipust evakueeriti viimased sakslased, kuid Baltimaades sakslaste lõplikust purustamisest ei saa küll rääkida. “Kuramaal käisid lahingud veel 1945. aasta 9. maini,” tuletas Pajur meelde. Ajaloolase sõnul ei tähtsustatud isegi nõukogude ajaloos 24. novembrit ja see oli pigem oluline Eesti laskurkorpuse meestele, kes Sõrves suuri kaotusi kandsid. 

Europarlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli riigiduuma avaldus Venemaa kiire reaktsioon saja europarlamendi saadiku avaldusele, mis kutsus hindama president Vladimir Putini kutset maailma riigijuhtidele 9. mai pidustustele. Saadikud, keda Kelami sõnul võinuks olla ka 300, rõhutavad, et Moskva üritus ei tähista mitte II maailmasõja lõppu, vaid pigem 20. sajandil toimunud nõukogude okupatsioonide ja totalitaarse kommunismi kuritegude heakskiitu.

Testivad EL-i reaktsiooni

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja endine Eesti suursaadik Venemaal Tiit Matsulevitð ei hinnanud riigiduuma avaldust millekski uueks ja eriliseks. “See on osa survepoliitikast, et näidata Eestit pisikese tähtsusetu riigina, mis kaugemas perspektiivis võiks jälle kaduda,” lausus Matsulevitð.

“Eks nad testivad, kuidas Euroopa Liit reageerib, ja oma tümitamist ei jäta nad enne, kui Euroopa Liidu mõjukamate riikide juhid ei ütle Venemaale selgelt välja, et jääge juba ükskord vait, meid on see möla ära tüüdanud,” ütles Matsulevitð. “Meie ei suuda Moskvat mõjutada, aga saame mõjutada oma partnereid, kellega kuulume nüüd ju ühte klubisse.”

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud