Mees lõhkus naabri korteri ümbert ülejäänud maja maha
 Askur Alas
 EESTI TÜLI: Üks naaber ei andnud teisele ümberehituseks luba, teine ehitas sellest hoolimata
|
 |
|
Arusaamatus naabrimeeste vahel päädis harvaesineva remondiplaaniga: vana maja lammutati osaliselt maha ja ehitati jälle üles nii, et üks korter jäi remondist puutumata.
Foto: Pille-Riin Pregel |
|
Herne ja Magasini tänava nurgal asuva maja alumise korruse omanik ei saanud ühe ülemise naabriga kokkuleppele ning lammutas kahekordse puumaja nii, et naabri korter säilis.
Nüüd seisab vana korter uue, kuid ehitusloata maja sees torude otsas, ehitus on peatatud ja tüli peab lahendama kohus.
“Kui soovisime minna oma teise korruse korterisse, siis polnud see võimalik, sest naaber oli kaks kolmandikku majast ära lammutanud,” ütles Herne ja Magasini tänava nurgal asuva kahekorruselise maja teise korruse 16-ruutmeetrise korteri omaniku esindaja Ando Kalvik.
Remont kasvas lammutamiseks
Enamusosanikuna otsustas naabrimees Andres Kokk vana puumaja lammutada. Ühe naabriga sai Kokk kokkuleppele, Kalvik aga ümberehitusega nõus ei olnud.
Kuna Kokk Kalvikult luba ei saanud, jättis ta naabri majaosa püsti ja lammutas selle ümbert maja maha.
Nüüd on uus maja püsti ning sellel ka kolmas korrus peal. Koka sõnul ei jäänud tal muud üle, sest naabrid, kes kohapeal ei ela, ei andnud nõusolekut oma korterisse sisenemiseks, samuti ei nõustunud nad ehituses rahaliselt osalema.
“Olen uusosanik ja tulin ideega, et teeme maja korda. See maja oli kokku kukkumas. Kui lagi pähe kukub, siis loomulikult ma võtan selle ära,” selgitas hiljuti maja esimese korruse omandanud Kokk. Maja avariioht selgus Koka sõnul kohe remondi alguses, seetõttu otsustas mees terve maja maha lammutada. Selle tõestuseks on Kokal ette näidata ekspertiisiakt, millest nähtub, et maja kannatas seenhaiguste ja majavammi käes.
Kalviku sõnul vajas maja küll remonti, kuid ei olnud kindlasti kokku kukkumas.
Ehitusluba veel pole
“Saame aru, et vastavalt ehitusseadusele peame hoolitsema oma vara eest, kuid soovime seda teha seaduslikult ja mõistlikult,” ütles Kalvik. Ehitusloa puudumise tõttu ta Kokale nõusolekut oma korterisse sisenemiseks ei andnud.
Säästva arengu ja planeerimise ameti järelevalve osakonna juhtspetsialisti Tiit Vahe sõnul käisid majas avariitööd, seetõttu polnud varem ehitusluba vaja.
“Küll aga on ehitusluba vaja nüüd, kus ta on hoone kõrgust meetri võrra suurendanud. Siin on Kokk ehitusseadust rikkunud,” märkis Vahe.
Kultuuriväärtuste ameti vanemspetsialisti Anni Noole sõnul pole rekonstrueerimisega oluliselt kahju tekitatud, kuigi akende ja katusealuse kallal annaks norida. “Kahjuks jookseb aga miljööväärtusliku ala piir maja eest mööda. Vahel SAPA saadab meile ka neid projekte kooskõlastamiseks, praegu pole seda tehtud,” nentis Nool.
Vahe sõnul võiks ta küll Kokale trahvi teha, kuid ei pea seda vajalikuks, sest trahv pole eesmärk omaette.
“Eesmärk on, et asjad saaks korda. Esitasime talle suulise nõude anda üle rekonstrueerimisprojekt ja taotleda ehitusluba,” sõnas Vahe.
Vahe hinnangul tekivad probleemid siis, kui maja saab valmis ja taotletakse kasutamisluba.
“Kui üks kaasomanik alla ei kirjuta või kui maja on väljast nii, et üks veerand on väljastpoolt korda tegemata, siis luba ei saa ja tuleb trahvi teha,” ütles Vahe.
Kokk peab naabrite loa puudumise põhjuseks raha- ja huvipuudust. “Nad on mulle konkreetselt öelnud – tee, kui tahad, aga meie ei maksa midagi,” pahandas Kokk. “Kui inimene pole seal 16 aastat sees elanud, siis pole ta seal ka midagi teinud ning maja on lagunenud,” lisas ta. Kalviku sõnul on jutt rahapuudusest vale.
“Kuidas me saame seda raha maksta, kui tegu on ebaseadusliku ehitisega – siis me muutuksime ise ka seaduserikkujaiks,” selgitas ta.
Tüli jõuab kohtusse
Nüüd on naabrite tüli kohtusse jõudmas. Olukord on endiselt kummaline – vana korter asub kanajalgadel uue maja sees, pooliku remondi tõttu sinna ligi ei pääse.
11. augustil toimub eelistung, kus arutatakse Koka rahalist nõuet Kalviku vastu.
Kalviku sõnul on ta pöördunud kaebustega nii SAPA, korteriühistute liidu kui ka politsei poole ning kõigist asutustest on tal soovitatud kohtu poole pöörduda, mida ta ka kavatseb teha.
|
Uudised
VE: Eesti jonn ja Eesti asi
(28.07.2003)
Foto: Pille-Riin Pregel
Herne ja Magasini tänava nurgal asuva maja alumise korruse omanik ei saanud ühe ülemise naabriga kokkuleppele ning lammutas kahekordse puumaja nii, et naabri korter säilis.
Nüüd seisab vana korter uue, kuid ehitusloata maja sees torude otsas, ehitus on peatatud ja tüli peab lahendama kohus.
“Kui soovisime minna oma teise korruse korterisse, siis polnud see võimalik, sest naaber oli kaks kolmandikku majast ära lammutanud,” ütles Herne ja Magasini tänava nurgal asuva kahekorruselise maja teise korruse 16-ruutmeetrise korteri omaniku esindaja Ando Kalvik.
Remont kasvas lammutamiseks
Enamusosanikuna otsustas naabrimees Andres Kokk vana puumaja lammutada. Ühe naabriga sai Kokk kokkuleppele, Kalvik aga ümberehitusega nõus ei olnud.
Kuna Kokk Kalvikult luba ei saanud, jättis ta naabri majaosa püsti ja lammutas selle ümbert maja maha.
Nüüd on uus maja püsti ning sellel ka kolmas korrus peal. Koka sõnul ei jäänud tal muud üle, sest naabrid, kes kohapeal ei ela, ei andnud nõusolekut oma korterisse sisenemiseks, samuti ei nõustunud nad ehituses rahaliselt osalema.
“Olen uusosanik ja tulin ideega, et teeme maja korda. See maja oli kokku kukkumas. Kui lagi pähe kukub, siis loomulikult ma võtan selle ära,” selgitas hiljuti maja esimese korruse omandanud Kokk. Maja avariioht selgus Koka sõnul kohe remondi alguses, seetõttu otsustas mees terve maja maha lammutada. Selle tõestuseks on Kokal ette näidata ekspertiisiakt, millest nähtub, et maja kannatas seenhaiguste ja majavammi käes.
Kalviku sõnul vajas maja küll remonti, kuid ei olnud kindlasti kokku kukkumas.
Ehitusluba veel pole
“Saame aru, et vastavalt ehitusseadusele peame hoolitsema oma vara eest, kuid soovime seda teha seaduslikult ja mõistlikult,” ütles Kalvik. Ehitusloa puudumise tõttu ta Kokale nõusolekut oma korterisse sisenemiseks ei andnud.
Säästva arengu ja planeerimise ameti järelevalve osakonna juhtspetsialisti Tiit Vahe sõnul käisid majas avariitööd, seetõttu polnud varem ehitusluba vaja.
“Küll aga on ehitusluba vaja nüüd, kus ta on hoone kõrgust meetri võrra suurendanud. Siin on Kokk ehitusseadust rikkunud,” märkis Vahe.
Kultuuriväärtuste ameti vanemspetsialisti Anni Noole sõnul pole rekonstrueerimisega oluliselt kahju tekitatud, kuigi akende ja katusealuse kallal annaks norida. “Kahjuks jookseb aga miljööväärtusliku ala piir maja eest mööda. Vahel SAPA saadab meile ka neid projekte kooskõlastamiseks, praegu pole seda tehtud,” nentis Nool.
Vahe sõnul võiks ta küll Kokale trahvi teha, kuid ei pea seda vajalikuks, sest trahv pole eesmärk omaette.
“Eesmärk on, et asjad saaks korda. Esitasime talle suulise nõude anda üle rekonstrueerimisprojekt ja taotleda ehitusluba,” sõnas Vahe.
Vahe hinnangul tekivad probleemid siis, kui maja saab valmis ja taotletakse kasutamisluba.
“Kui üks kaasomanik alla ei kirjuta või kui maja on väljast nii, et üks veerand on väljastpoolt korda tegemata, siis luba ei saa ja tuleb trahvi teha,” ütles Vahe.
Kokk peab naabrite loa puudumise põhjuseks raha- ja huvipuudust. “Nad on mulle konkreetselt öelnud – tee, kui tahad, aga meie ei maksa midagi,” pahandas Kokk. “Kui inimene pole seal 16 aastat sees elanud, siis pole ta seal ka midagi teinud ning maja on lagunenud,” lisas ta. Kalviku sõnul on jutt rahapuudusest vale.
“Kuidas me saame seda raha maksta, kui tegu on ebaseadusliku ehitisega – siis me muutuksime ise ka seaduserikkujaiks,” selgitas ta.
Tüli jõuab kohtusse
Nüüd on naabrite tüli kohtusse jõudmas. Olukord on endiselt kummaline – vana korter asub kanajalgadel uue maja sees, pooliku remondi tõttu sinna ligi ei pääse.
11. augustil toimub eelistung, kus arutatakse Koka rahalist nõuet Kalviku vastu.
Kalviku sõnul on ta pöördunud kaebustega nii SAPA, korteriühistute liidu kui ka politsei poole ning kõigist asutustest on tal soovitatud kohtu poole pöörduda, mida ta ka kavatseb teha.