Kaldapääsukeste kallas KallastelSL Õhtuleht, laupäev. 28. juuni 2003 | LOODUS
 Arne Ader
 KALDAPÄÄSUKE: Kõige pisem meie pääsukeste seas, lühikese sabaga, pruuni puguvöödi ja seljaga. |
Võib arvata, et Kallaste linn ja kaldapääsukesed on oma nime saanud üpris sarnasel moel. Kallaste kaunis liivakivipaljand on vähemasti ainulaadne koht maailmas, mis sellist seost veenvalt kinnitab.
Arne Ader
Linna jaoks on Peipsi kaldal kõrguv liivakivikalju üks köitvamaid loodusväärtusi ja lindudele on see üks parimaid pesitsuspaiku Eestis.
Kallas auklik kui juust
Kuni kaheksa meetri kõrgune liivakivikalju Kallastel on oma ülemises osas auklik kui juust. Kaldapääsukese pesaurud tungivad sellesse mitmete korrustena. Parimatel aegadel on olnud siinses pääsukesekoloonias pesa isegi kuni 2000 pääsupaaril, siis on see olnud Eestimaa suurim pääsukodu.
Liivakivipaljandi ümbervormimisega tegeleb Kallastel praegugi tuhatkond pisikest linnunokka. Kaldapääsukesed on targad ja usinad ehitajad. Kevadiste kaevandamistöödega alustab isaslind, aga pärast paariheitmist jätkatakse juba üheskoos. Ja mõnikord aitavad ka naabrid, kes ise ei pesitse. Ehitamine on omaette lõbu.
Nutikad ekskavaatorid
Kaldapääsukesed uuristavad oma urud veidi ülespoole suunduva toruna, nii voolab vihmavesi seest välja. Ning uru lõpus paikneva laiema pesakoopa alla valmistavad töökad linnud veel pisikese kambri poegade väljaheidete tarvis – nõnda on nende liivalossis olemas ka kemmergud. Kaldapääsukeste asustatud kaljud pole kunagi linnusitased.
Inimsilm näeb vaid sügavale maapõue peidetud pääsukodude uksi. Urud ise on aga isegi kuni poolteist meetrit pikad. Kaugel uru lõpus asuv pesakamber pakub tõhusat kaitset kiskjate eest.
Pääsukesed ja Kallaste vapp
Vaid rebased on võimelised pärast pingsaid kaevetöid aru saama kaldapääsukeste ehitusloogikast ja õppima nende pesi välja peilima ülaltpoolt, kust on pesakambrini sageli lühem maa. Rebane sooritab oma rüüsteretki videvikutundidel ja siis jäävad tema saagiks ka pesas ööbivad vanalinnud.
Kallaste linnavapilt leiame stiliseeritud pääsulinnu, mille joonistamisel on kunstnik silmas pidanud eelkõige meie pikasabalist suitsupääsukest. Siiski tundub, et kaks ülejäänut kodumaist pääsukeseliiki – pisikesed räästa- ja kaldapääsukesed – on Kallastele veelgi iseloomulikumad ja paistavad linna linnuelus sagedamini silma.
Lühisabalised ja pruuniselgsed, alapoolel pruuni puguvöödiga kaldapääsukesed on küllap Kallaste kõige arvukamad linnud. Sobivatel suvedel elab neid seal rohkemgi kui inimesi.
Heida ka pilk Loodusemehe pildipanka: http://www.loodusemees.ee/pildipank.asp?otsingutekst=s_l_o_0_3_1_2
Kallaste linna vapp internetis: http://www.rk.ee/symb/kallas.html
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: kaldapääsukesed
Kaldapääsukeste kallas KallastelSL Õhtuleht, laupäev. 28. juuni 2003 | LOODUS
Võib arvata, et Kallaste linn ja kaldapääsukesed on oma nime saanud üpris sarnasel moel. Kallaste kaunis liivakivipaljand on vähemasti ainulaadne koht maailmas, mis sellist seost veenvalt kinnitab.
Arne Ader
Kallas auklik kui juust
Kuni kaheksa meetri kõrgune liivakivikalju Kallastel on oma ülemises osas auklik kui juust. Kaldapääsukese pesaurud tungivad sellesse mitmete korrustena. Parimatel aegadel on olnud siinses pääsukesekoloonias pesa isegi kuni 2000 pääsupaaril, siis on see olnud Eestimaa suurim pääsukodu.
Liivakivipaljandi ümbervormimisega tegeleb Kallastel praegugi tuhatkond pisikest linnunokka. Kaldapääsukesed on targad ja usinad ehitajad. Kevadiste kaevandamistöödega alustab isaslind, aga pärast paariheitmist jätkatakse juba üheskoos. Ja mõnikord aitavad ka naabrid, kes ise ei pesitse. Ehitamine on omaette lõbu.
Nutikad ekskavaatorid
Kaldapääsukesed uuristavad oma urud veidi ülespoole suunduva toruna, nii voolab vihmavesi seest välja. Ning uru lõpus paikneva laiema pesakoopa alla valmistavad töökad linnud veel pisikese kambri poegade väljaheidete tarvis – nõnda on nende liivalossis olemas ka kemmergud. Kaldapääsukeste asustatud kaljud pole kunagi linnusitased.
Inimsilm näeb vaid sügavale maapõue peidetud pääsukodude uksi. Urud ise on aga isegi kuni poolteist meetrit pikad. Kaugel uru lõpus asuv pesakamber pakub tõhusat kaitset kiskjate eest.
Pääsukesed ja Kallaste vapp
Vaid rebased on võimelised pärast pingsaid kaevetöid aru saama kaldapääsukeste ehitusloogikast ja õppima nende pesi välja peilima ülaltpoolt, kust on pesakambrini sageli lühem maa. Rebane sooritab oma rüüsteretki videvikutundidel ja siis jäävad tema saagiks ka pesas ööbivad vanalinnud.
Kallaste linnavapilt leiame stiliseeritud pääsulinnu, mille joonistamisel on kunstnik silmas pidanud eelkõige meie pikasabalist suitsupääsukest. Siiski tundub, et kaks ülejäänut kodumaist pääsukeseliiki – pisikesed räästa- ja kaldapääsukesed – on Kallastele veelgi iseloomulikumad ja paistavad linna linnuelus sagedamini silma.
Lühisabalised ja pruuniselgsed, alapoolel pruuni puguvöödiga kaldapääsukesed on küllap Kallaste kõige arvukamad linnud. Sobivatel suvedel elab neid seal rohkemgi kui inimesi.
Heida ka pilk Loodusemehe pildipanka: http://www.loodusemees.ee/pildipank.asp?otsingutekst=s_l_o_0_3_1_2
Kallaste linna vapp internetis: http://www.rk.ee/symb/kallas.html