Kui sa tahad olla rahvas number üks, siis palun väga, kolmsada kilomeetrit ida poole on põlisrahvas venelased. Ma olen selle vastu, kui Eestis tahetakse hakata tegema „väikest Venemaad”.

Kui mul on vaja midagi oma kultuurilise vene identiteedi säilitamiseks, siis ma käitun vähemusrahvuse esindajana.

Tekitada kunstlikult kaks kogukonda, millest üks on mingi impeeriumimeelse monumendiga seostatud, see on kohutav.

Ma usun, et mu etnilised rahvuskaaslased võiksid rohkem sellele mõelda, varem või hiljem jõuavad nad järeldusele, et siin ei ole mõtet kahe eraldiseisva kogukonna baasil hakata ühiskonda üles ehitama.

Praegu on emotsioone palju ning samuti ka solvunuid, aga kui olukord rahuneb, siis ei ole selleks mingit takistusi.

Me peame mitte alluma provokatsioonidele!

Mul oli nii suur rõõm, et meie kodanikeühiskond näitas möödunud nädala massirahutuste ajal, et ta on tegelikult olemas.

Selle asemel, et uusi pogromme korraldada, hakkasid inimesed tormiliselt kogunema abipolitseinikeks. Sellist asja ei ole mitte kunagi olnud, sellist kodanikuaktiivsust.

Distsiplineeritud käitumine näitas, et riik ja ühiskond on tugevad. Valitsus ja kodanikkond tegutsevad koos. Inimestel on erinevad arvamused võimul olijate suhtes, paljusid valitsejaid ei sallita. Siiski sallib kodanikkond veel vähem neid inimesi, kes mässavad ja kodusõjale ässitavad.

9. mail kardetavasti sotsiaalsed seaduspärad ei toimi, sest siin tegutsevad professionaalsed provokaatorid, kes kasutavad tänavatele tulnud noori kahurilihaks ja juhivad neid väga oskuslikult.