Richard TOMBERG sündis 06.09.1897.a-l Salla vallas Virumaal. Ta on
lõpetanud Rakvere Õpetajate Seminari. 1915.a-l astus vabatahtlikuna tsaariarmeesse ja võitles I maailmasõja rinnetel. Sõja ajal õppis Vilno sõjakoolis sõjaaegset kursust ja lõpetamisel ülendati ohvitseriks. Ta suunati 10. kütirügemendi koosseisus Riia ja Rumeenia rinnetele. 1917.a-l nimetati kompaniiülemaks.1917.a. detsembris tuli teenima Eesti rahvusvägedesse ja teenis nooremohvitserina 4. jalaväerügemendis kuni laialisaatmiseni sakslaste poolt.
Eesti Vabadussõjas teenis R. Tomberg 8. jalaväerügemendis kompaniiülemana lõuna- ja Narva rinnetel.
1921. aastal lõpetas Richard Tomberg Alalisväe ohvitseride kursused. Järgnesid Kindralstaabi kursused (Kõrgem Sõjakool), mille ta lõpetas 1923.a-l. Siit suunati õppima Prantsusmaale, kus õppis Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis 1924-1926.a-il. Pärast lõpetamist määrati R. Tomberg Kindralstaabi I (operatiiv-)osakonna ülemaks. 1929.a-l läks õppima Inglismaale, kus õppis 3. lennukoolis ja armeega koos
töötamise koolis; lõpetamisel omandas briti sõjaväelenduri kutse.
01.07.1930.a-l määrtai R. Tomberg Eesti Õhukaitse ülemaks.
Tema sõjamehekarjäär kulges järgnevalt: 15.10.1919.a.-st leitnant, 22.10.1919.a-l ülendati alamkapteniks, 24.02.1923.a-l kapteniks, 28.11.1924.a-l majoriks, 24.02.1927.a.-l kolonelleitnandiks, 24.02.1931.a.-l koloneliks ja 24.02.1940.a.-l kindralmajoriks.
Tema rinda ehtisid Kotkaristi III järgu aumärk, Läti Kolmetähe-ordeni III ja II järgu aumärk, Tðehhoslovakkia Valge Lõvi III klassi aumärk.
1940.a. sügisel, pärast Eesti Vabariigi hävitamist, likvideeriti ka Eesti Sõjavägi ja sellest formeeriti Punaarmee 22. laskurkorpus. Nimetatud korpuse raamides formeeritud 180. laskurdiviisi ülemaks määrati kindralmajor R.Tomberg.
1941.a. suvel viidi ta koos enamiku Eesti kõrgemate ohvitseridega Nõukogude Liitu, kus enamus ohvitseridest keeldus koostööst ja hukkusid, kuid kindralmajor R.Tomberg liitus uute isandatega ja 1941-1944-il töötas ta Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias õppejõuna. 1944-1956.a-il oli nõukogude vastases tegevuses süüdistatuna vangis. Peale seda lubati tal tagasi tulla oma kodumaale ja nüüd sai temast nõukogude korra pooldaja.
Oma esinemistes halvustas ta Eesti iseseisvusaega, riiklikku korda ja
sõjaväge, kus ta tegi oma sõjaväelise karjääri ja teenis juhtivatel kohtadel.
R.Tomberg suri Tallinnas 25.05.1982.a-l.
Muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa.
jätkub……..
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Tomberg, Richard – kindralmajor
Richard TOMBERG sündis 06.09.1897.a-l Salla vallas Virumaal. Ta on
lõpetanud Rakvere Õpetajate Seminari. 1915.a-l astus vabatahtlikuna tsaariarmeesse ja võitles I maailmasõja rinnetel. Sõja ajal õppis Vilno sõjakoolis sõjaaegset kursust ja lõpetamisel ülendati ohvitseriks. Ta suunati 10. kütirügemendi koosseisus Riia ja Rumeenia rinnetele. 1917.a-l nimetati kompaniiülemaks.1917.a. detsembris tuli teenima Eesti rahvusvägedesse ja teenis nooremohvitserina 4. jalaväerügemendis kuni laialisaatmiseni sakslaste poolt.
Eesti Vabadussõjas teenis R. Tomberg 8. jalaväerügemendis kompaniiülemana lõuna- ja Narva rinnetel.
1921. aastal lõpetas Richard Tomberg Alalisväe ohvitseride kursused. Järgnesid Kindralstaabi kursused (Kõrgem Sõjakool), mille ta lõpetas 1923.a-l. Siit suunati õppima Prantsusmaale, kus õppis Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis 1924-1926.a-il. Pärast lõpetamist määrati R. Tomberg Kindralstaabi I (operatiiv-)osakonna ülemaks. 1929.a-l läks õppima Inglismaale, kus õppis 3. lennukoolis ja armeega koos
töötamise koolis; lõpetamisel omandas briti sõjaväelenduri kutse.
01.07.1930.a-l määrtai R. Tomberg Eesti Õhukaitse ülemaks.
Tema sõjamehekarjäär kulges järgnevalt: 15.10.1919.a.-st leitnant, 22.10.1919.a-l ülendati alamkapteniks, 24.02.1923.a-l kapteniks, 28.11.1924.a-l majoriks, 24.02.1927.a.-l kolonelleitnandiks, 24.02.1931.a.-l koloneliks ja 24.02.1940.a.-l kindralmajoriks.
Tema rinda ehtisid Kotkaristi III järgu aumärk, Läti Kolmetähe-ordeni III ja II järgu aumärk, Tðehhoslovakkia Valge Lõvi III klassi aumärk.
1940.a. sügisel, pärast Eesti Vabariigi hävitamist, likvideeriti ka Eesti Sõjavägi ja sellest formeeriti Punaarmee 22. laskurkorpus. Nimetatud korpuse raamides formeeritud 180. laskurdiviisi ülemaks määrati kindralmajor R.Tomberg.
1941.a. suvel viidi ta koos enamiku Eesti kõrgemate ohvitseridega Nõukogude Liitu, kus enamus ohvitseridest keeldus koostööst ja hukkusid, kuid kindralmajor R.Tomberg liitus uute isandatega ja 1941-1944-il töötas ta Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias õppejõuna. 1944-1956.a-il oli nõukogude vastases tegevuses süüdistatuna vangis. Peale seda lubati tal tagasi tulla oma kodumaale ja nüüd sai temast nõukogude korra pooldaja.
Oma esinemistes halvustas ta Eesti iseseisvusaega, riiklikku korda ja
sõjaväge, kus ta tegi oma sõjaväelise karjääri ja teenis juhtivatel kohtadel.
R.Tomberg suri Tallinnas 25.05.1982.a-l.
Muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa.
jätkub……..