• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Eduard Wiiralt – 1921

Eduard Wiiralti tööd aastast 1921

  • Kaanekujundus Calmat´raamatule “Tuttavad”.1921.Linoollõige.24,4×20,1.RKM
  • Vanamees ja laps.1921.Linoolsügavtrükk.18,8×13,3.RKM
  • Kassid.1921.Pliiats.31,3×23,3.RKM
  • Palvetav tütarlaps.1921.Pliiats.33,4×24,7.RKM
  • Wiiralti käed.1921.Pliiats.37,3×27,8.RKM
  • Tütarlapse portree.1921.Pliiats,värviline pliiats.44,2×34,5.RKM
  • Kaksikportree.1921.Kuivnõel.24,8×16,8.RKM
  • Tütarlaps kassiga.1921.Ofort.17,3×10,8.RKM

 

Ed.Wiiralt.Kaksikportree.1921.jpg: Ed.Wiiralt.Kaksikportree.1921.Kuivnõel.

  • Ed.Wiiralt.Kaksikportree.1921.Kuivnõel.24,8×16,8.RKM

 

Ed.Wiiralt.Kassid.1921.jpg: Ed.Wiiralt.Kassid.1921.Pliiats

  • Ed.Wiiralt.Kassid.1921.Pliiats.31,3×23,3.RKM

 

Ed.Wiiralt.Palvetav tütarlaps.1921.jpg: Ed.Wiiralt.Palvetav tütarlaps.1921.Pliiats.37,3x27.8

  • Ed.Wiiralt.Palvetav tütarlaps.1921.Pliiats.37,3×27.8.RKM

 

Ed.Wiiralt.KaanekujundusCalmat`rmt-le"Tuttavad".jpg: Ed.Wiiralt.Kaanekujundus Calmat` raamatule "Tuttavad".1921.jpg

  • Ed.Wiiralt.Kaanekujundus Calmat` raamatule “Tuttavad”.1921.Linoollõige.24,4×20,1.RKM

 

Ed.Wiiralt.Tütarlaps kassiga.1921.jpg: Ed.Wiiralt.Tütarlaps kassiga.1921.Ofort.

  • Ed.Wiiralt.Tütarlaps kassiga.1921.Ofort.17,3×10,8.RKM

 

Ed.Wiiralt.Tütarlapse portree.1921.jpg: Ed.Wiiralt.Tütarlapse portree.1921.Värviline pliiats

  • Ed.Wiiralt.Tütarlapse portree.1921.Pliiats,värviline pliiats.44,2×34,5.RKM

Ed.Wiiralt.Vanamees ja laps.1921.jpg: Ed.Wiiralt.Vanamees ja laps.1921.Linoolsügavtrükk

  • Ed. Wiiralt. Vanamees ja laps.1921. Linoolsügavtrükk.18,8×13,3.RKM

 

Ed.Wiiralt.Käed.1921.jpg: Ed. Wiiralt. Käed.1921.Pliiats

  • Ed. Wiiralt. Eduard Wiiralti käed.1921.Pliiats.37,3×27,8.RKM

Tagasi kataloogi algusesse

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eduard Wiiralt – 1920

 

Eduard Wiiralt -1920

  • Autoportree.1920.Akvarell.37,2×26,5.RKM
  • Kaks akti.1920.Pliiats.36,8×26.RKM
  • Kiviraiuja.1920.Pliiats.31,2×23,6.RKM
  • Lodi Emajõel.1920.Tušš.23,1×36,8.RKM
  • Tänav.1920.Linoollõigete mapist.21,7×31,7.RKM
  • Vanamehe pea.1920.Linoollõigete mapist.23,2×21.RKM
  • Hobused.1920.Linool (sügavtrükk).
  • Skulptor.1920.Linoollõige
  • Mart Konks.1920.Linoollõige.

 

Ed.Wiiralt.Autoportree.1920.jpg: Ed.Wiiralt.Autoportree.1920.Akvarell.37,2x26,5.RKM

  • Ed.Wiiralt.Autoportree.1920.Akvarell.37,2×26,5.RKM

 

Ed.Wiiralt.Kaks akti.1920.jpg: Ed.Wiiralt.Kaks akti.1920.Pliiats.36,8x26.RKM

  • Ed.Wiiralt.Kaks akti.1920.Pliiats.36,8×26.RKM

 

Ed.Wiiralt.Kiviraiuja.1920.jpg: Ed.Wiiralt.Kiviraiuja.1920.Pliiats.31,2x23,6.RKM

  • Ed.Wiiralt.Kiviraiuja.1920.Pliiats.31,2×23,6.RKM

 

Ed.Wiiralt.Lodi Emajõel.1920.jpg: Ed.Wiiralt.Lodi Emajõel.1920.Tušš.23,1x36,8.RKM

  • Ed.Wiiralt.Lodi Emajõel.1920.Tušš.23,1×36,8.RKM

 

Ed.Wiiralt.Tänav.1920.jpg: Ed.Wiiralt.Tänav.1920.Linoollõigete mapist.21,7x31,7.jpg

  • Ed.Wiiralt.Tänav.1920.Linoollõigete mapist.21,7×31,7.RKM

 

Ed.Wiiralt.Vanamehe pea.1920.jpg: Ed.Wiiralt.Vanamehe pea.1920.Linoollõigete mapist.23,2x21.RKM

  • Ed.Wiiralt.Vanamehe pea.1920.Linoollõigete mapist.23,2×21.RKM

 

Ed.Wiiralt.Hobused.1920.Linool(sügavtrükk).jpg: Ed.Wiiralt.Hobused.1920.Linool (sügavtrükk).

  • Ed.Wiiralt.Hobused.1920.Linool (sügavtrükk).

 

Ed.Wiiralt.Skulptor.1920.jpg: Ed.Wiiralt.Skulptor.1920.Linoollõige

  • Ed.Wiiralt.Skulptor.1920.Linoollõige

 

Ed.Wiiralt.Mart Konks. 1920.jpg: Ed.Wiiralt.Mart Konks.1920.Linoollõige.

  • Ed.Wiiralt.Mart Konks.1920.Linoollõige.

 

Tagasi kataloogi algusesse

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eduard Wiiralt-1917

Eduard Wiiralti tööd aastast 1917.

  • Eduard Wiiralt ja Peeter Sink.1917.Ofort.12,6×12,7.RKM
  • Kalevipoeg puhkamas.1917.Tuðð.20×25,8.RKM
  • Paksu Margareeta põlemine.1917
  • Vanamees piibuga.1917 
  • Talutuba.1917

Eduard Wiiralt ja Peeter Sink.1917.Ofort.jpg: Eduard Wiiralt ja Peeter Sink.1917.Ofort.12,6x12,7.RKM

  • Ed. Wiiralt. Eduard Wiiralt ja Peeter Sink.1917.Ofort.12,6×12,7.RKM

 

Kalevipoeg puhkamas.1917.Tušš.jpg: Ed. Wiiralt. Kalevipoeg puhkamas.1917.Tušš.20x25,8.RKM

  • Ed. Wiiralt. Kalevipoeg puhkamas.1917.Tušš.20×25,8.RKM

 

Paksu Margareta põlemine.Joonistus.1917.jpg: Ed. Wiiralt. Paksu Margareta põlemine.Joonistus.1917

  • Ed. Wiiralt. Paksu Margareta põlemine.Joonistus.1917

 

Ed. Wiiralt. Vanamees piibuga.Ofort.1917.jpg: Ed. Wiiralt. Vanamees piibuga. Ofort.1917

  • Ed. Wiiralt. Vanamees piibuga. Ofort.1917

 

EW.Talutuba.Ofort.1917.jpg: Ed. Wiiralt. Talutuba.Ofort.1917

  • Ed. Wiiralt. Talutuba.Ofort.1917

 

Tagasi kataloogi algusesse

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: pööripäev … talvine…

Lumetorm ründab Eestit (täiendatud)

www.DELFI.ee
22. detsember 2003 12:21
Lumetorm
Reuters/Scanpix

Eestit ründab üle Läänemere tormiste põhja- ja loodetuultega lumetuisk, mistõttu halveneb nähtavus ja teed muutuvad väga libedaks, häireid on ka lennu- ja laevaliikuses.

Rootsit piinanud rohke lumesajuga rajud on teel Eesti poole, kirjutab ETV Online. Rootsis on nädalavahetuse tugevate lumetormide tagajärjel siiani elektrivooluta üle 26 500 majapidamise.

Maanteeinfokeskus hoiatab halbade tee -ja ilmastikuolude eest eriti Harju maakonnas. Sajab lund, tuiskab, eriti halb on nähtavus. Teekatted on lumised ja libedad. Samuti on raskendatud liiklemine kõrvalmaanteedel.

Maanteeamet palub juhtidel olla eriti ettevaatlik. “Palun ärge ülehinnake oma juhioskusi ja sõitke talvistes tingimustes pigem aeglaselt kui lubatud 90 kilomeetri tunnis.”

Tallinna sadamas häirib lumetorm kiirlaevade liiklemist. Kiirlaeva SuperSeaCat reisid ning AutoExpressi hommikused reisid on tühistatud, ütles Tallinna Sadama infotöötaja Postimees Online´le.

Saaremaa Laevakompanii teatel katkes kohati kuni 25 meetrit sekundis puhuva tuule tõttu parvlaevaühendus Rohuküla-Heltermaa liinil, kella 12.30 reisi Heltermaa sadamast ei toimu.

Saaremaa Laevakompanii klienditeenindusjuhi Anu Lombi sõnul saavad laevad liinil taas teenindamist jätkata kui tuul vaibub. “Kuivastu-Virtsu liinil kella 12 reis Virtsust toimub, edasine sõltub sellest, kas tuul tugevneb või mitte”, lisas ta.

“Rohuküla-Sviby ja Triigi-Sõru liinil on graafikujärgselt ette nähtud reisid õhtupoolikul, ka nende väljumine sõltub ilmastikuoludest”, rääkis Lomp.

Tallinna Lennujaam ei ole Äripäev Online´i andmetel lennukite vastuvõtmist ja liinilesaatmist ilma tõttu peatanud.

Lennujaama turundusjuhi Ewa Metsise sõnul lennuliiklus toimib, kuigi hilinemisega tuleb arvestada nii väljuvate kui saabuvate lendude puhul.

Seoses halva ilmaga maandus Estonian Airi´i Moskvast Tallinnasse suundunud lennuk hoopis Riias, kust esimesel võimalusel lennatakse edasi Tallinna.

Tallinnast Hamburgi suunduva lennuki väljumisaeg oli plaani kohaselt kell 12.20 ja Tallinn Frankfurti kell 13.00. Ilmaolude tõttu võivad muutuda ka hilisemate lendude maandumis- ja õhkutõusmisajad. Täpsustatud lennuplaan on näha nii Tallinna lennujaama kui ka Estonian Airi kodulehel internetis.

Esmaspäeva hommikupoolikul on Tallinnas halvenenud ilma tõttu juhtunud seitse liiklusõnnetust, kirjutab Postimees Online.

Tallinna ühistranspordi töös on lumetormi tõttu esinenud katkestusi. Esmaspäeva ennelõunal seisnud trammiliiklus on kella 13 andemetel jälle töös.

Lumetorm on Raepressi teatel toonud Tallinna tänavatele kõik tänavahooldusfirmade 35 puisturmasinat, mis võivad kohati ka autode liiklust häirida.

Tallinna kommunaalameti heakorraosakonna juhataja Tõnu Tuppitsa sõnul jälgivad tänavapuhastusfirmad eelkõige seda, et linna tõusud oleks sõidetavad. “Kõikidel tõusudel töötavad puisturid, mis sahkavad ja puistavad graniitsõelmeid,” ütles ta.

Kuna sadu on väga tihe, siis lume sahkamine erilist tulemust ei anna ja kinnisõidetud lumi muutub puisturitest hoolimata libedaks. Autojuhtidel palutakse olla eriliselt ettevaatlik ja arvestada lumetõrjemasinate liikumisega.

“Kui on vähegi võimalik, palume autoomanikel oma sõiduk täna seisma jätta ja lühemaid sõite ühissõidukitega teha,” rõhutas abilinnapea Jüri Ratas.

“Ilmaprognoosid näitavad, et pärastlõunal, õhtuse tipptunni ajal langeb õhutemperatuur miinustesse ja siis muutub olukord liikluses veelgi raskemaks,” lisas ta.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatel tugevneb esmaspäeval põhja- ja loodetuul 12-17, rannikul 14-19, saartel puhanguti 20-24 m/s. Nähtavus tuisus paiguti alla 200 m. Teed muutuvad väga libedaks.

Esmaspäeval võib temperatuur langeda plusskraadidest Põhja- ja Kesk-Eestis kuni — 4 kraadini, Lõuna-Eestis ja saartel –2 kraadini.

Merel valitseb torm. Loode-ja põhjatuul ulatub Läänemere põhjaosas, Väinamerel, Liivi lahe põhjaosas 15-20, puhanguti 22-26 meetrini sekundis, Soome lahel 13-18, puhanguti 20 meetrini sekundis. Peipsi järvel tuul pöördub päeval loodesse 7-12, puhanguti 15 meetrini sekundis.

Talvetormid on raputanud ka Norrat, Taanit, Hollandit ja Saksamaad, kus on peale maanteeliikluse olnud häiritud ka praamiliiklus, palju sõite on ära jäetud.

www.DELFI.ee

 

xxx

(23.12.2003)

Jõululumi tekitas linnas kaose
Piret Peensoo

Tunde kestnud lumesadu lõi Tallinna liikluse eile õhtuks täielikult rivist välja – Mustamäelt kesklinna sõitmiseks kulus kolm tundi, taksosabad venisid tunni pikkuseks ja tänavapuhastajad vajasid sahale tee vabastamiseks politsei abi.

Eriti hulluks muutus olukord õhtusel tipptunnil: busside sõidugraafik oli siis nihkes üle 45 minuti, trammid ei sõitnud, taksosõit hipodroomi juurest Pronksi tänavale neelas kaks tundi ja tõi kaasa 300-kroonise arve.
Liinibusside sõidugraafik oli tööpäeva lõpuks täiesti sassis. “Bussid sõidavad nagu teod. Olenevalt liinist hilinevad bussid isegi kuni 45 minutit. Sinna ei ole midagi parata,” nentis Roht.
Bussid jäid ridamisi lumme kinni ja vajasid väljatõmbamist. “Estonia juures jäi 67. liini buss lumme, Lükati teel 5. liini buss, Lasnamäel Pikris istub buss lumes, Vabaduse väljakul ootab 18. liini buss väljatõmbamist jne,” loetles Roht kell 17. Pärastlõunaks oli bussidega juhtunud neli avariid: tagant otsasõidud ja külgriivamised. “Selle ilmaga on ime, et neid õnnetusi nii vähe on,” lisas Roht.

Trammid ja trollid hädas
Sarnaselt bussidega istusid ummikutes trollid ja trammid. Trammi- ja trollikoondise pressiesindaja Härmo Saarmi sõnul trollidega kella 19.45 seisuga õnnetusi polnud. Trammidele ohtlikuks osutus uus Viru väljaku peatus, kus eile kell 12.30 üks tramm ka rööbastelt maha sõitis. “Inimestega õnneks midagi ei juhtunud. Ilmastik ja teekate hakkasid omavahel mängima ja midagi juhtus rööpa laiusega. 27 minutiga sai asja uuesti korda,” ütles Saarm.
Täna öösel saatis trammipark lumesahad rööpaid lahti lükkama, et kinni kleepunud lumi seal ära ei jäätuks.
Tuisk tekitas tööd ka päästjatele. Pritsimehed käisid teele kukkunud puid kõrvaldamas Merivälja teel, Raudtee tänaval ja Roo tänaval ning tõmbasid Pärnu maanteel ja Tartu maanteel keskturu juures kinni jäänud veokeid liikuma. Õhtul kella seitsme ajal lendas tuulega minema Narva maantee alguses asuva Price Waterhouse Coopersi maja katus.

Kiirabi ooteaeg tund
“Eks me ka venime. Õnneks oleme mitmes tugikeskuses laiali. Kutsed ootavad tavalise 15 minuti asemel pool tundi kuni tund,” ütles Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.
Kõige keerulisem oli kiirabil ligi pääseda väikseid tänavaid pidi kaubanduskeskuste juurde, kus libastunud ja luu murdnud inimesed abi ootasid.
Liikluspolitsei oli kella 20.30 seisuga saanud 48 väljakutset, õnnetustes sai vigastada kolm jalakäijat. Tänavapuhastusfirma Teho juhi Enn Proosväli sõnul valmistas kõige enam muret laost soola toomine. “Smuuli ristmikult Veerenni tänava otsa on 2,5–3 kilomeetrit, kõige kiirem mees sõitis selle maa 45 minutiga. Töökiirus pole praegu üle 5 kilomeetri tunnis,” ütles ta.
Hoolimata pikast lumesajust linn tänavapuhastajatele järeleandmisi ei teinud. “Kohati on jääkonarused lume all. Kella kolmest päeval paneme killu ja soola segu, sahkadega saame ligi ainult hõredama liiklusega kohtades. Kõige väiksema saha töölaius on 3,5 meetrit, nendega ei saa ummikutesse minna,” selgitas Proosväli.
Eile õhtul poole kuue paiku palus Teho politseist abi, et vabastada puhastusautodele Smuuli ja Peterburi tee ristmik. Kell 17.35 ajal olid politseireguleerijad väljas ka Pärnu maanteel Tammsaare tee pikenduse juures, Tartu maantee ja Peterburi tee ristmikul, Pärnu maantee Estonia puiestee ristmikul.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tamm, Hillar – kalkunikitkuja

(22.12.2003)

Iirlased sundisid haige käega eestlast tööle
Agne Narusk

Ruut  Mees pääses kodumaale tagasi saatkonna sekkumisel

Ruut  Tööturuamet aitas töölepingu lõpetada enne tähtaega

Uudise pilt
Iiri tööandjaga konflikti läinud Hillar Tamm (41) on ennegi töö pärast protestinud. Kolm aastat tagasi võitles ta Valga külmutusvagunidepooga, et saada pankrotistunud firmast töötasu kätte. Toona jõudis asi inimõiguste kohtuni. Pildil demonstreerib Tamm Kerry Foodsist mälestuseks kaasa võetud mütsi-kindaid.
Foto: Rauno Volmar

Iirimaale kalkuneid kitkuma sõitnud Hillar Tamm (41) läks lootusetult tülli sealse tööandjaga, kes sundis teda töötama valutava käega.

Tamm läks Iirimaale Eesti tööturuameti saadetud kolmanda grupiga. Ees ootas hooajatöö jõulukalkuneid ettevalmistavas firmas Kerry Foods. Justkui aimates, et kohapeal satub ta paraja jama otsa, varustas mees end diktofoni, videokaamera ja hunniku kassettidega. “Kogu tõestusmaterjal on siin,” näitas ta lindistusi.
Algas aga lugu lihtsalt: ühel hommikul külmas ja rõskes ruumis tööpostile asunud mees tundis, kuidas vasaku käe ranne enam ei liigu. Midagi sellist oli ette näha, sest nädal enne Iirimaale sõitu manitses tööturuameti rahvusvahelise töövahenduse spetsialist Anu Orula “käsi masseerima”. Et tõbe ära hoida.
“Pooltel olid randmed sidemes, te ei kujuta ette, mis seal toimub – vigased inimesed töötavad 12 tundi päevas,” lausus Tamm. “Näitasin kätt tööandjale, ütlesin, et kuulake, ragiseb ju. Nemad noogutasid, et ragiseb jah, aga teisele tööle üle viia ei tahtnud.”

Järjekindla nõudmise peale soostus ettevõtte arst Tamme üle vaatama. 5. detsembril andis doktor Larry Moran välja tõendi, et mees pole võimeline töötama. Tõend kehtis kuni 15. detsembrini.
Iirimaa pinnal võib võõrsile tööle läinu viibida vaid töötades. Niisiis tegi Tamm ettepaneku, et ta võiks koju tagasi sõita. Kohalik personaliülem soostus ja broneeris lennupileti. Siis nõudis ta uut arstivisiiti, et kinnitada mehe reisikõlblikkust. Viimane sai kenasti dokumenteeritud.
8. detsembril sai tööandja ettevõtte tohtrilt muuseas faksi kinnitusega, et tegelikult on mees ikka töökõlblik. “Minu teadmata,” lausus Tamm pahaselt. “Mind viidi uuesti arsti juurde valega, tegelikult ei tahetudki mu reisikõlblikkust hinnata.”

Tööle keeldus mees minemast
“Meil oli kõva vaidlus, ütlesin, et ma lihtsalt ei saa selle käega töötada,” lisas mees.
Tööandja esindaja kaotas enesevalitsuse: “Get out!” (kasi välja! – toim).
Järgnes ähvardus kutsuda politsei, kui mees tõesti lahkuda kavatseb. Sel päeval keeldus töötajaid 20 kilomeetri taha ööbimiskohta vedanud bussi juht Tamme peale võtmast – mees ju ei töötavat siin.
Tamme Iirimaa-lindistus algab traagilise sissejuhatusega: “Kell on 20 minuti pärast kaheksa. Olukord muutus siin Kerry Foodsi tehases väljakannatamatuks, seepärast sõidan koju ära. Nüüd on mul kavas sõita Dublinisse Eesti saatkonda ja paluda sealt seaduslikku kaitset, sest mind ähvardati politseiga.”
Nii mees ka tegi. Bussis tuli telefonikõne Eesti tööturuametist. Anu Orula veenis meest, et see tagasi pöörduks ja töölepingu ametlikult lõpetaks. Ametlik lõpetamine tähendanuks nädalast etteteatamist. Nädalat aega kalkuneid sasides poleks haige käega Tamm enda hinnangul enam vastu pidanud.

Eesti saatkond Dublinis asus asja uurima
Eesti saatkond Dublinis võttis Tamme abivalmilt vastu ja helistas Eesti tööturuametisse. “Saatkond kinnitas, et pole vaja hirmu tunda, et maalt kuidagi välja ei lasta. Nad rääkisid omakorda Orulale, et firma ei taha töölepingut lõpetada,” ütles Tamm.
Ka saatkond ei näinud Tamme olukorras muud võimalust kui see, et mees ise omal käel maalt lahkuks. Asi läks käima: järgnes telefonikõne Orulalt, kes teatas Kerry Foodsi nõustumisest tööleping lõpetada.
Viis päeva enne ülejäänud grupi ametlikku Tallinna naasmist jõudis Tamm Eestisse.

Loe veel: Tamm, Hillar – mehaanik, inimõiguslane

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti Üliõpilaskondade Liit

Üliõpilased kogusid üle 2500 allkirja toetuste kaitseks
PM Online, 22.12.2003 13:24
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel on rohkem kui 2500 üliõpilast oma allkirjaga toetanud põhimõtet, et üliõpilasi ei tohi siduda toimetulekutoetuse määramisel vanematega.

«Kui üliõpilane elab tegelikkuses perekonnast eraldi, on kulud eluasemele ning elatusvahenditele märkimisväärselt suuremad kui ühe majapidamise puhul,» ütles EÜLi juhatuse esimees Piret Hartman.

Kokku on EÜL-ile laekunud 10 kõrgkooli 2588 üliõpilase allkirjad, mis toetavad seisukohta, et tudeng on täisealine Eesti Vabariigi kodanik, kelle õigust saada toimetulekutoetust ei tohi piirata tema üliõpilase staatuse pärast.

Kõige rohkem on allkirju kogunud Tallinna Pedagoogikaülikool (820) ja Eesti Põllumajandusülikool (707), kolmandale kohale jääb Tallinna Tehnikaülikool (462). Tartu Ülikoolist on kogutud 49 allkirja.

Allkirju kogutakse aasta lõpuni ning uue aasta alguses antakse need üle sotsiaalminister Marko Pomerantsile.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Odinets, Eduard – (endine) mõõdukas

Eduard Odinets: Uue nimega ütleme otse välja, kes me oleme

Rahvaerakonna Mõõdukad juhatuse liige ja Ida-Viru piirkonna esimees Eduard Odinets selgitab, miks erakond tahab vahetada oma senise nime sotsiaaldemokraatliku erakonna nime vastu.

Miks Mõõdukad oma nime muudavad?

Me võtame endale õige nime. Sellega ütleme me nii oma liikmetele, valijatele, Eesti üldsusele kui ka meie lääne partneritele ausalt välja, kes me oma maailmavaatelt oleme. Senisest nimest Mõõdukad ei saanud õieti keegi aru, mida see tähendab ja keda selline erakond ühendab. See polnud, nagu öeldakse, ei liha ega kala. Nimevahetus on tõele näkku vaatamine. Meil ei ole mõtet peituda arusaamatu sõna taha.

Kui ütleme, et oleme sotsiaaldemokraatlik erakond, siis on kohe selge, et tegemist on pigem vasakule poole kalduva ideoloogiaga. Kuid see ei tähenda, et me oleme vasakäärmuslased, nagu peaminister Parts on meid nimetanud. Sotsiaaldemokraadid on võimul nii Põhjamaades, Saksamaal, Inglismaal kui mitmetes teistes heaoluriikides. See annab ka selgema märgi sellest, kes me tegelikult oleme ja millise riigikorralduse poole püüdleme.

Kas nimevahetusega seoses muutub midagi ka erakonna tegudes ja hoiakutes?

Tegelikult oli juba meie 2001. aastal vastu võetud programm puhtalt sotsiaaldemokraatlik. Ka meie põhikirja esimene lause ütleb, et rahvaerakond Mõõdukad on sotsiaaldemokraatlik erakond Eestis.

Seega ei nõua õige nime võtmine eriti meie poliitika ja põhimõtete muutmist. Me oleme ikka seisnud selliste inimeste eest, kes ei saa ise endaga hakkama. Kuid see ei tähenda, nagu oleksime me selle poolt, et riik peaks hädasolijatele toitu suhu toppima. Riik peab looma selliseid võimalusi, et inimene suudaks ise toime tulla. Veebruaris üldkogul vastuvõetavas manifestis ütleme lihtsalt mõned oma seisukohad senisest selgemalt välja.

Kas enese selgem määratlemine vasakpoolse erakonnana välistab tulevikus selle, et te lähete valitsust tegema näiteks koos selgelt parempoolse Reformierakonnaga, kellega te olite võimuliidus aastatel 1999-2001?

Poliitikas ei saa midagi täielikult välistada. Aga ma arvan, et meie selgem enesemääratlus muudab sellise liidu võimaluse vähetõenäoliseks. Mõõdukad on seni liialt palju lubanud teistel erakondadel endale pähe istuda. Me oleme küll olnud eri koalitsioonides ja teinud seal kompromisside nimel palju järeleandmisi, kuid nüüd on õige aeg mõelda ka oma erakonna huvidele.

Kindlasti on uue nime võtmise taga ka soov senisest rohkem valijaid võita. Milliste erakondade seniseid toetajaid loodate enda poolele üle meelitada?

Kellelt konkreetselt, seda on raske öelda. Kuid täiesti selge on, et sotsiaaldemokraatlikult mõtlevaid inimesi tuleb Eesti ühiskonnas üha juurde. Ma julgen öelda, et neid on valijate seas isegi üle poole. Kuid praegu on nad jagunenud mitmete teiste parteide vahel, kellest osal pole sotsiaaldemokraatiaga suurt midagi pistmist. Poliitiline kultuur ei ole Eestis veel nii kaugele arenenud, et hääletamine toimuks ideoloogiate poolt, valikuid tehakse ikka veel pigem konkreetsete persoonide kasuks.

Teine tähtis küsimus, millega me peame tegelema, on kujunenud stereotüüpide murdmine. Paljud inimesed ei tee vahet sotsialistil ja sotsiaaldemokraadil. Me ei ole mingid vaesed revolutsionäärid ja proletaarlased. Normaalne sotsiaaldemokraat ei pea olema puruvaene inimene, kel pole rohkem midagi muud teha, kui minna barrikaadidele oma palga eest võitlema. Palga eest tuleb küll kogu aeg võidelda, kuid selleks on olemas tsiviliseeritumad võimalused.

Teisest küljest tahame murda ka sellist ettekujutust, et kui kellelgi on näiteks kikilips ees ja sigar käes [ilmne vihje Mõõdukate endisele esimehele Toomas Hendrik Ilvesele – E.G.], siis peab ta kohe ilmtingimata pursui olema.

ERIK GAMZEJEV

Teisipäev, 16.12.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Jaanuarikuu tähtpäevi

Jaanuarikuised tähtpäevad Virumaa ajaloos.

15 aastat tagasi –
01.01.1989 hakkas ilmuma Virumaa Fondi häälekandja “Virumaa Teataja”.

45 aastata tagasi –
02.01.1959.a. alustas tööd Jõhvi Leivatehas.

55 aastat tagasi –
06.01.1949 muudeti Sillamäe asula töölisasulaks.

110 aastat tagasi –
08.01.1894 sündis Oonurme külas pedagoog (1922-st kuni surmani 1953) Savala algkooli juhataja Robert Valter (Valdre). Maetud Tudulinna kalmistule.

65 aastat tagasi-
8. jaanuaril 1939.a.sündis  Jõhvi vallas Ilmar TALUSTE – tulevane maadleja, treener ja sporditegelane. 

60 aastat tagasi –
9. jaanuaril 1944 sündis Põlevkivimuuseumi peavarahoidja SIIRI ODAR

80 aastat tagasi
11. jaanuaril 1924 sündis Põlevkivimuuseumi Valge saali järelvaataja HELGA MURUMAA

160 aastat tagasi –
12.01.1844 sündis Pühajõe külas tuntud ehitusmees ja kultuuritegelane Abram Simon. Suri 12.03.1925, puhkab oma viimast und Toila kalmistul.

80 aastat tagasi –
14.01.1924 sündis Lüganuse vallas näitleja ja soomepoiss Endel Peebo.
Hukkus autoõnnetuses 24.10.1947, on maetud Rakvere kalmistule.

105 aastat tagasi –
16.01.1899 sündis Vaivara vallas I liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Paul Raus. Suri 01.11.1967; maetud Kaarlisse.

85 aastat tagasi –
Vabadussõja ägedad lahingud Järve, Kohtla, Pagari ja Sompa külas. Ohvriterohkeim lahing oli Järve ja Kohtla külas (praegusest Spordihoonest Vanalinnani), kus langes 10 Kalevi malevlast. Nende auks on püstiatud ausammas (K. Lutsu tänava ääres).

80 aastat tagasi –
16.01.1924 sündis maalikunstnik Ilmar Malin, kes on teinud tööstusteemalisi maale, mis kaunistavad Kohtla-Järve Linnavalitsuse ruume ja Põlevkivimuuseumi kunstikogu. Suri Tartus 15.03.1994. Tema poeg annab välja I.Malini tööde kataloogi.

65 aastat tagasi –
16.01.1939.a. tähistati Jõhvi vabastamise 20 aastapäeva.

85 aastat tagasi –
17.01.1919 hakkasid hommikuhämaruses helisema kirikukellad – 39 päeva kestnud enamlaste võim oli Jõhvis otsa saanud. Samal päeval sai Jõhvi ametlikult aleviks.

18.01.1919.a.
maabus Udrias meredessant Eesti – Soome sõsalastest, kes vabastasid Narva. Saadi hulgaliselt trofeesid ja võeti vange.

205 aastat tagasi –
19.01.1799 sündis Alutagusemaa silmapaistev rahvaharidus- ja kultuuritegelane, Jõhvi kirikuõpetaja Friedrich Ferdinand MEYER.
Suri 01.06.1871, on maetud Jõhvi kalmistule.

60 aastat tagasi –
20.01.1944 taandusid Saksa Armee jõud Narva jõeni. Enamus neist läks kohe ümberformeerimisele.

85 aastat tagasi –
21.01.1919 sündis Jõhvis tulevane soomepoiss Leonhard Kippar.

95 aastat tagasi –
22.01.1909 sündis Maidlas kodumurdeuurija Aino KÄLLO. Suri 30.05.1973.a.

85 aastat tagasi –
22.01.1919.a. alustas tegevust 1.diviisi nakkushaiguste vastu võitlemise lendsalk. Rinde liikudes tuli neil tegutseda Narvas, Auveres ja Rakveres. Salga tegevus lõpetati 1921.a.-l.

15 aastat tagasi –
23.01.1989 oli Tallinnas Telemajas Valdo Pandi päev. 1988.a. parimaks loominguliseks brigaadiks tunnistati “Vaatevinkli” meeskond  ja parimaks
AK autoriks Koit RAUD Kohtla-Järve korresponendipunktist.

80 aastat tagasi –
24.01.1924 sündis Maidla vallas tulevane soomepoiss Heino ROHTLA.

60 aastat tagasi –
24.01.1944 algas Eesti Leegioni koondumine kodumaa pinnale: formeeriti 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis, mis etendas määravat osa Narva ja Sinimäe lahingutes.

45 aastat tagasi –
24.01.1959 likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Kiviõli rajoon. Selle alla kuulunud Maidla, Lüganuse, Rannu, Sonda külanõukogud, Kiviõli linn ja Püssi alev allutati  Kohtla-Järve TSN TK-le.
Sama seadlus likvideeris Kohtla ja Kukruse töölisasulate staatuse  ja need liideti Kohtla-Järve linna alla eraldi linnaosadena.

60 aastat tagasi –
25.01.1944 alustati Narvast  tsiviilelanikkonna evakueerimist. Samal päeval hakkasid Jõhvi saabuma ka Leningradi alt taganevad sakslased, et siis siin peatuda ja korrastada oma jõude vastupanuks.

90 aastat tagasi –
26.01.1914 sündis kirjanik Osvald Tooming, kes koos poja Peeter Toomingaga avaldas raamatu “Maantee kutsub”. Raamatus on kirja pandud isa ja poja mälestused Virumaast erinevatel ajajärkudel. O.Tooming suri 06.06.1992.a.-l.

80 aastat tagasi –
26.01.1924 sündis Narva-Jõesuus tulevane soomepoiss Aleksander KONGA.

60 aastat tagasi –
28.01.1944 lõpetasid Jõhvis töö nii alg- kui ka keskkool, sest sõjavanker veeres järjest lähemale  ja koolimaju kasutati taanduvate sakslaste poolt haigemajadena, staapidena ning vägede formeerimise kohana.

80 aastat tagasi –
29.01.1924 sündis Avinurme vallas soomepoiss Evald AUNE. Hukkus 10.06.1944 Jäppila lahingus; puhkab oma viimast und Soomemaa
mullas.

55 aastat tagasi –
29.01.1949 ilmus NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi salajane määrus suurküüditamise läbiviimiseks Balti vabariikides. Aktsiooni läbiviimine usaldati julgeolekuorganitele. Sama aasta märtsis pidid uuele kodumaale suunduma 20702 eestimaalast.

Kasutatud isiklikke väljakirjutisi, kodu-uurijate Lembit Kiisma, Märt Mõtuste, Sulev Hurma materjale ja Põlevkivimuuseumi materjale.
Arthur Ruusmaa
.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Vetre, Arnold – Vanalinna 1825 maketi autor

(22.12.2003)

1825. aasta vanalinn ärkab maketil varsti ellu
Piret Peensoo

Neli kuud põhitöö kõrvalt 1825. aasta vanalinna maketti meisterdanud kooliõpetaja Arnold Verte loodab kaua oodatud minivanalinna koolilaste abiga valmis saada märtsiks.

1,5 x 3 meetri suuruse maketi valmistamisel on aluseks Helmi Üpruse 1965. aastal koostatud raamat, milles on ära toodud kõigi toonaste vanalinna majade fassaadid ja värvused. Verte mõõtis raamatust ära kõik katuste kaldenurgad ja majade kõrgused – maketil vastab kaks millimeetrit ühele meetrile.
Reede lõunal troonis vanalinna makett Õismäe humanitaargümnaasiumi tööõpetuse klassis otse sissepääsu ees – vahtplastil tsemendist meisterdatud reljeef, valgest plastikust masinaga välja saetud ehitised ootamas maalrikätt. “Kasutan kõike alates saepurust ja tapeediliimist. Materjalid on meistri saladus,” ütles Verte.
Kõige keerulisem oli maketimeistri sõnul bastionide ja raveliinide meisterdamine. “Õnneks polnud siis Toompeal vene kirikut, sellega oleks igavene nikerdamine. All-linn on mul kõik valmis. Maju tuleb maketile 1200, paar tükki jätan ära, sest lihtsalt ei mahtunud,” rääkis ta.

Luikvalge Toompea lossi naabruses uhkeldavad juba kümned punaste liivapaberist katustega elamud. Katuseid ja aknaid aitab maketile teha 17-aastane sell Sandra Savelli vanalinna hariduskolleegiumist, haljastuse meisterdavad Õis-mäe humanitaargümnaasiumi 4.–8. klassi poisid. “Poistel on eriti põnev, sest järgmisesse tundi tulles näevad nad tööd hoopis teises valmimisastmes. Mina olen nagu väike jumal,” muheles õpetaja.
Teisipäeval, neljapäeval, laupäeval ja pühapäeval põleb Õismäe tee koolimaja aknas valgus hiliste õhtutundideni. Nii oli see novembrini, kui maketimeistrit tabas ühtäkki väsimus. “Tallinna maketiga jooksis üle võlli. Vanalinna majade ülemõõtmine on nüri töö ja väsitab vaimselt,” tõdes Verte.
Vahelduse mõttes võttis meister Harjumaa muuseumilt tellimuse ja valmistas vähem kui kuuga uneajast 1938. aasta Keila. “Mul oli sellest ajast Keila linna plaan ja muuseum andis ka teatud materjali, ehkki see oli väga vilets – koopiad originaalfotodest. 50 protsenti on Keila maketi puhul minu omaloomingut. Kirik ja tähtsamate meeste majad on paigas, aga vimkasid on ikka üsna palju,” naeris Verte.
Eriti palju kasutas maketimeister oma fantaasiat Keila jaama juures. “Eks ta on selline nukuvärk,” lausus Verte. Erinevalt hiljuti valminud Keilast ja mullu suvel tehtud Hobuveskist vanalinna puhul maketimeister omaloomingut lubada ei saa.
Maketitegemine on hobi ja rikkaks sellega meistri sõnul ei saa. “Keila makett maksis 7000 krooni, tegin seda lusti pärast. Eks mõned ikka vaatavad sellise pilguga, et mis see vana mees mängib nende majakeste ja puudega,” arvas Verte, kes meelsasti meisterdaks valmis sünnilinna Paldiski ja põneva reljeefiga Valga.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Palts, Tõnis – meediamees, 2x Tallinna linnapea

paltsT.jpg: Tõnis Palts valmistub laenama 

xxx

Lahing elutoasTõnis Palts, Riigikogu liige (Res Publica), 22.12.2003
Tõnis Palts leiab, et aastaks 2006 tuleks kaotada eratelevisioonide litsentsitasu, tingimusel, et nad suurendaksid omasaadete mahtu.

Eesti keel on kõige tähtsam keel maailmas. Vähemalt eestlastele. Selles keeles teeme tööd, viskame nalja, avaldame armastust, räägime lastele unejutte. Et sama saaks teha ka meie lapsed ja lapselapsed, kohustab põhiseadus meid eesti kultuuri hoidma.

Hulk väärt algatusi on praegu õhus – alates arvutite eestindamisest kuni keelenõustamiskeskuse loomiseni. Tore. Vajalik. Ainuvõimalik. Miks? Keel on seda elusam, mida rikkam ja laiem on ala, kus keelt kasutada saab.

Andestagu filoloogidest lugejad see diletantlik võrdlus, kuid keeled on teatud lähenduses võrreldavad firmadega. Nagu firmad, nii peavad ka keeled võitlust klientide, ehk kasutajate pärast. Vahel on see võitlus vägivaldne; sagedamini siiski meelitav ja kavaldav. Üleilmsed firmad, vabandust, keeled, sunnivad väikseid käsitöömeistreid, vabandust – keeli – olema kavalamad ja nutikamad kui kunagi varem. Või kaduma.

Lahingud käivad mitmel rindel. Ning meelelahtutust ehk televisiooni ei tohi alahinnata. Ka sel alal kummitab eesti tegijaid publiku (rahva) väiksusest tingitud rahapuudus. Ometi, raha tuleb kusagilt leida, kui me tahame häid omakeelseid saateid.

Kui TV 3 või Kanal 2 edastab ebakvaliteetset saadet, siis diivanilt tõusmata lülitab nõudlik televaataja end ümber mõnele Sat TV, Soome või Venemaa kanalile. Viimaste vaatajate arv ja sellega reklaamitulud suurenevad. Meie firmade tulud vähenevad.

Sellest hullem on see, et eesti keel kaob tasapisi meie inimeste elust. Meie inimeste elutoast. Televiisorist.

Me teame, mis on juhtunud Venemaa sõltumatu televisiooniga. Ta on kõike muud kui sõltumatu. Kaotada praegu Venemaa riiklikele kanalitele eesti vaatajaid võib osutuda pikas perspektiivis ohtlikuks. Ja kui vaadata, kui suure raha eest seal väga kvaliteetset ajupesu toodetakse, võib ainult pime sellist hirmu alusetuks pidada. Mõelge emakeelsest televisioonist nagu piirivalvest inimeste elutoas.

Keele ja kultuuriga on samuti nagu piiriga – kui me ise ei kaitse, siis ei kaitse seda keegi. Kui me kaotame lahingu inimeste elutoas, siis oleme kaotanud sõja.

Selline n-ö kultuuride sõda käib aga veelgi laiemal rindel. Tegu on üleilmastumisega. See protsess on paratamatu ja toob kaasa nii head kui halvemat. Ühelt poolt: me saame Euroopa Liidu liikmeks, majandusruum ühtlustub. Teisalt: probleemid, nagu terrorism ja keskkonna reostumine, ei tunne riigipiire.

Eesti inimesel on hädavajalik saada omakeelset operatiivset infot. Ja mitte ainult Saaremaalt või Põlvast. Meie horisont on laiem! Eratelevisioonid on ise pakkunud, et kui neil oleks rohkem vahendeid, siis võiks neid kohustada tegema ka eurouudseid Brüsselist. See on – konkureerima Eesti Televisiooniga. Arvan, et meie kohus on luua selleks tingimused ja võimalused.

Just eelöeldust lähtudes tegin Riigikogus ettepaneku kaotada sammhaaval eratelevisioonide litsentsitasu aastaks 2006. Tingimusel, et kohustame eratelevisioone suurendama omasaadete hulka. Ja samas mahus, mis neile raha kätte jääb! See tähendab, et neil tekib lõpuks igal aastal juurde tervelt 40 miljonit krooni, millega teha huvitavaid algupäraseid saateid.

Praegu on litsentsitasu see raha, mis riigi otsusega võetakse ära mitte ainult erakanalitelt, vaid ka eesti kultuuritegelastelt. Heliloojatelt, kirjanikelt, lavastajatelt, näitlejatelt; rääkimata operaatoritest, valgustajatest, kostümeerijatest ja paljudest teistest. Praegune olukord on nagu topeltrööv – sest kannatab ka vaataja, kes ei saa kvaliteetset emakeelset televisiooni. See peab muutuma.

Mõelgem kas või meie teatrite ülipopulaarsetele lavastustele. Miks ei võiks neid lavastusi osta ja siis sobival ajal näidata meie eratelekanalid?

Eestis oleks ilmselt kümneid, kui mitte sadu tuhandeid inimesi, kes rõõmuga kasutaksid võimalust, mida muidu kas raha- või ajapuudus keelab. Ja kasu oleks jällegi mitmepoolne. Teatrid saaksid tellimusi, telekanalid vaatajaid ja vaatajad omakeelset programmi. Litsentsitasu kaotamise lepingus oleks võimalik täpselt määrata näidatavate näidendite maht.

Ja mõelgem veel – ühe täispika mängufilmi teeb ära 8 («Vanad ja kobedad») või 17 («Nimed marmortahvlil») miljoni krooniga.

Kujutage ette, kui meie eratelekanalid saaksid siinsele filmitööstusele paremini õla alla panna, olles näiteks suurteks kaastootjateks. Nagu on näiteks Euroopa ja Skandinaavia telekanalid. Film on üks jõulisemaid kultuuri tutvustamise vahendeid. Ja eestimaist filmi on meie kultuuri elujõuks hädasti vaja.

Litsentsitasude kaotamine on meie inimeste, riigi ja ettevõtete huvides. Litsentsitasu kaotamine ei võta ühtegi senti ära Eesti Televisioonilt. ETVd rahastatakse riigieelarvest. Kuidas ETV rohkem raha saaks, on aga juba teine teema.

Kuid peale eesti kultuuri ja uudiste edastamise on eratelevisioonid ka lihtsalt ettevõtted. Iga kroon, mis me litsentsitasuga välja viime, muudab neid konkurentsivõimetumaks. Ja litsentside hind lisandub sisuliselt reklaami hinna kaudu meie ettevõtete kuludele.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud