Mihkel Kärmas Eesti Ekspress, 07.11.2002
 |
|
|||||
|
Äsja kukkus tööpostil kokku juba kolmas Tallinna Linnakohtu kohtunik. Kohtu esimees Helve Särgava räägib kohtuniku argipäevast, mille koostisosad on ülekoormus, stress ja kõrge vererõhk.
Eesti kohtusüsteemi räsib seebiooperlike skandaalide rida, mis on valgustanud seni tabuks peetud siseilma. Mustade talaaride varjus elatakse kohati vägagi kirglikku eraelu. Kahtluste ja mahlaste kõlakate risttulle on tänavu sattunud Tallinna Linnakohtu kohtunikud Merle Parts, Ain Truu ja Anne Kramer. Viiendat aastat riigi suurima kollektiiviga õigustemplit juhatav Helve Särgava kinnitab, et ka kohtunik on inimene, kes võib eksida.
Miks kohtunik Merle Parts ei pöördunud politseisse, kui mees teda kodus peksis? Kui ta ei usu uurimisasutustesse, kas see ei näita rahvale halba eeskuju?
Küsimusele, miks kohtunik Parts oma muredega ei läinud politsei juurde, saab vastuse anda ainult tema. Kui mina oleksin tahtnud oma perekonnaeluga teha samast päevast lõpu selliste probleemide tõttu – mida mul iial pole olnud –, siis mina oleksin loomulikult pöördunud uurimisorganitesse, sest mina olen neid usaldanud ja usaldan edaspidi.
Kuid kui mina ei oleks (rõhuga – toim) tahtnud siiski oma kooselu lõpetada, siis ma oleksin loomulikult jätnud need asjad oma teada. Sest – olgem ausad – oled sa kohtunik või oled tavainimene, ega sa oma isikliku elu probleeme ei taha kõigi ees lahata. Ja eriti veel kui kohtunik, kes on sada protsenti avaliku elu tegelane, pöördub sellise avaldusega politseisse, siis sealt oleks kogu see informatsioon kohe läinud Eesti rahvale.
Kardate, et politsei poleks suutnud olla selles küsimuses piisavalt diskreetne?
Ega lõppkokkuvõttes, andke andeks, küsimus ei ole selles, kas politsei oleks olnud diskreetne või mitte. Lõppkokkuvõttes oleks see ju ikkagi avalikkuse ette tulnud.
Ja tagantjärele teame, et kogu asi tuligi välja.
Absoluutselt.
Kuid ilmneb, et pool aastat tagasi eitas Parts asju, mis nüüd tõeks osutusid. Jääb vägisi mulje, nagu oleks ta avalikkusele valetanud?
Aga võibolla ta ei tahtnud kevadel oma isikliku elu nüansse veel avalikustada. Või ta mõtles või lootis … ma ei tea, mida inimene mõtles oma eraelus. Küllap ta veel lootis. Vaevalt et kooselu jätkamiseks saab olla perspektiivi, kui juba selline info või mingid kuriteokoosseisud ilmsiks tulevad.
Kas kohtunik Parts on seoses abikaasa Priit Tikerpe tegevusega mingeid seletusi andnud?
Kohe siis, kui ta oli viinud avalduse abielulahutuseks Harju Maakohtusse, ta teavitas mind, et tema kooselust Priit Tikerpega ei tule siiski midagi välja ja see on tema jaoks lõppenud. Mis puudutab konkreetselt antud juhul Priit Tikerpele esitatud kahtlustusi, siis nende osas ütles proua Parts, et ta tema tööalasest tegevusest ei tea.
Mida ütlevad kohtunike tööeeskirjad sellisesse pikantsesse olukorda sattunud kohtuniku käitumise kohta? Ka väljaspool tööaega?
On olemas Eesti kohtunike käitumisreeglid. Eestis on olnud üks juhtum, kus kohtuniku abikaasa on süüdi mõistetud, kuid tuleb ikkagi lähtuda sellest, kas kohtunik on kuidagi olnud seotud, kas ta on olnud teadlik oma abikaasa tegevusest. Ega kohtunik ei saa abielus olla töötu inimesega, kes midagi ei tee. Siin ei saa hakata Partsile mingeid etteheiteid tegema, seda enam, et Priit Tikerpele ei ole veel süüdistust esitatud ja kui ka esitatakse, siis seal põhjalikult uuritakse, kas kohtunik on sellega seoses olnud, kas on sellest teadlik olnud.
Kas on teoreetiline võimalus, et Merle Parts võib keelduda oma lähedasega seoses ütluste andmisest?
Te teate absoluutselt õigesti. Tõepoolest, nii iseenda kui ka oma lähedase, s.h abikaasa vastu süüstavate ütluste andmisest võib tõepoolest keelduda.
Aga kohtunik Parts on öelnud, et ta niikuinii midagi oma mehe tööst ei tea?
Nii on ta mulle öelnud jah.
Hiljuti tegi riigiprokurör ettepaneku võtta kohtunikupuutumatus Ain Truult, keda kahtlustatakse pistise võtmises. Kui täpselt te teate, milles süüdistus seisneb?
Ma ei tea täpselt, milles teda süüdistatakse, sest siin on Kaitsepolitsei uurimise huvides asunud seisukohale, et enne ta kellelegi neid materjale ei avalikusta, kuni süüdistus esitatakse. Nagu me teame, kohtunikule saab süüdistuse esitada alles pärast seda, kui president on vastava loa andnud.
Truu on olnud selline kohtunik, kes kolleegidega võrdlemisi vähe suhtles. Ta on olnud küllaltki endassetõmbunud ja üksik. Oma töid ja tegemisi on ta toimetanud… (Otsib sõnu) On olnud probleeme… ja tõepoolest, mina olen kahel korral teinud tema suhtes taotluse algatada distsiplinaarasi just nimelt menetlusnormide rikkumise tõttu. Üks kord on teda ka distsiplinaarkorras karistatud. See tähendab noomitust.
Mis selle rikkumise sisu oli?
Sisu on see, et ei olnud toimikud korrektselt vormistatud.
Oli teil Truu puhul juba varem kahtlus, et midagi võib olla tõsiselt viltu?
Mina sain selle informatsiooni Kaitsepolitseist.
Räägitakse, et see altkäemaksusüüdistus pole ainuke, mille Kaitsepolitsei võib Truule esitada. Saate kinnitada, kas selline täiendav süüdistus on õhus ja milline see täpselt on?
Milline see on, seda ei saa mina ütelda. Kuid… (mõtleb ca 20 sekundit) võib olla jah.
Miks nii pikalt mõtlesite?
Mõtlesin nii pikalt, sest ma mitte mingil juhul ei tohi praegu riivata uurimist. Kui ka mulle mingid andmed teatavaks on saanud, siis ma ei oma õigust neid avaldada.
Kui tihti esineb olukordi, et kohtunikku püütakse mõjutada või koguni ära osta?
Ma arvan, et seda tuleb üsnagi harva ette. Mis mõte lõppresultaadi suhtes sellel mõjutamisel on? Hea küll, mõjutatakse, ütleme, esimese astme kohtunikku. Ta teeb selle otsuse näiteks kannatanu kasuks. Kohtualune ei ole selle otsusega nõus, ta kaebab apellatsioonikohtusse ja apellatsioonikohus tühistab selle otsuse või kui ta pole nõus apellatsioonikohtu otsusega, kaevatakse Riigikohtusse ja otsus tühistatakse.
Hiljuti ilmnes, et kohtunik Anne Kramer ja tema abikaasa Aivar Ennok kasutasid linnakohtule kuuluva korteri remondiks ehitusettevõtjat, kes oli varem korduvalt kohtulikult karistatud. Miks nad kelmile tööd andsid?
Kolleeg Krameri selgituste järgi oli neil tõepoolest töövõtuleping selle isikuga (Jüri Link – toim.). Nad tellisid temalt töö ja tasusid selle eest. Anne Krameri sõnul ei saanud ta vastutada selle konkreetse isiku võlgade eest. Tema arvates ei ole millegagi riivatud Anne Krameri erapooletust õigusemõistmises.
Abielupaare kohtunik-advokaat on teisigi. Millised mängureeglid on kohtunike ja advokaatide suhtlusele väljaspool tööaega?
Täiesti selge on, et kohtuniku käitumine väljaspool õigusemõistmist peab olema selline, mis mingil juhul ei riiva kohtuniku ametit ega heida mingisugust varju kohtuniku sõltumatusele. Kohtunik peab vältima huvide konflikti. Ei ole mõeldav, et kui sinu abikaasa kaitseb kedagi või on hageja või kostja esindaja, siis sa arutad seda asja.
Kuidas mõõdetakse kohtunike töö tulemuslikkust ja kvaliteeti?
Kohtuniku töö kõige olulisem näitaja on kvaliteet selles mõttes, et kas tema poolt tehtud kohtuotsused jäävad seaduse jõusse just nimelt apellatsiooni- ja veel edasi ka Riigikohtus. Kuigi ei saa alahinnata ka seda, kui kiiresti inimene, kes pöördus kohtusse, saab lahendi oma probleemile.
Septembris sattusid suure tööpinge tagajärjel kaks teie kolleegi haiglasse. Millised on kohtunike stressiallikad ja tervisehädad?
Ma parandan. Nüüd juba kolm kolleegi. Põhiprobleem on, et kohtunik on täpselt samamoodi inimene ja ei saa nõuda, et ta stressi paremini taluks kui keegi teine. Põhiliselt on terviseprobleemid seotud kõrge vererõhuga. Ka see viimane, kolmas juhtum – kohtunikul läks silme ees läks täiesti halliks, sama hästi kui kadus nägemine ja siis selgus, et tema vererõhk oli selline, et minutitki tööd ei tohiks teha. Kohtunikele tekitab stressi kahtlemata pinge. Meie kohtus on kohtunikul korraga käes keskeltläbi 225 asja. See on päris suur arv.
Miks kohtuasjad nii kohutavalt venivad? Kas asi on selles, et vaidlused on läinud palju keerulisemaks?
Täiesti selge, et vaidlused on läinud keerulisemaks, see on ka kindlasti üks põhjus. Kuid ikkagi väga suur põhjus on, et inimesed lihtsalt ei ilmu kohtusse. Pole ju saladus, et arstitõenditega tullakse siia ääretult tihti. Kord on hageja haige, kord on tema esindaja haige, kolmandal korral on kostja haige, siis on võibolla mingi oluline tunnistaja. Niiviisi võib asi üsna pikalt venida.
Arvestades, et kohtuveskid jahvatavad Eestis niigi aeglaselt – mis tundega loete näiteks advokaat Viktor Kaasiku avaldusi lehes, kus ta sisuliselt ähvardab vastaspoolt protsessi venitamisega â la “paar aastat jaurame sellega kindlasti kohtus”?
Olgu see konkreetne juhtum või mõni teine, kohtunike töökoormus on ääretult suur. See tähendab seda, et olgu hagi esitaja Viktor Kaasik või ükskõik kes, ei ole mõeldav, et asja arutamine tuleb kahe-kolme nädala pärast. Kui istung mingil põhjusel edasi läheb, on jälle kolm kuud vahet. (Kehitab õlgu) Kui aastas lugeda need kolme-neljakuulised vahed kokku, siis jah, ega väga palju istungeid ei peagi olema, et aasta täis saada.
Kui tihti tabate mõne osapoole venitamistaktika kasutamiselt? On ka protsesse, millel varsti võib tähistada 10. menetlusaastat?
Kümme aastat on natuke liialdatud, aga on kohtuistungeid, kus kohtualuseid on palju, näiteks 17-20. Täiesti mõistan, et on lubamatu, et see kestab aastaid. Aga kui inimesel on haigusleht, olgu see inimene ükskõik kes – prokurör, advokaat –, kui tal on haigusleht, siis selle vastu ei saa kohus, selle vastu ei saa advokatuur.
Mul oli endal üks kriminaalasi, kus kohtualune poolteist aastat järjest tõi iga kuu istungile eelneva päeva õhtul mulle haiguslehe. (Ägestub) Pöördusin haigekassasse, helistasin kõikvõimalikud kohad läbi. Tegelikult seda murda ei olegi niisama lihtne. (Rõhuga) Kui tahetakse venitada!
Kas advokatuur on võimeline enesepuhastuseks? Kui keegi tõesti – vabandage väljendust – sigatseb, siis kas nad suudavad korrale kutsuda selle liikme?
Nemad suudavad ta korrale kutsuda sada protsenti! Olen veendunud. Kuid ärge unustage, et kolmandikus asjades käivad siin õigusbüroode esindajad ja nendega on meil olnud väga tõsiseid probleeme. Sisuliselt ei olegi kusagile pöörduda, sest nemad advokatuuri juhatusele ega aukohtule ei allu. Nendega on tõepoolest küll ja küll väga tõsiseid probleeme olnud.
Kas selle kurnava kohtunikutööga käib kaasas vääriline palk? Milline see palgatase on?
Kohtunikul on ametipalk. Uue kohtute seaduse kohaselt toimus palgatõus. Nüüd, kui kohtunik asub tööle, on tema palk 20 000 krooni. Kui ta on viis aastat töötanud, siis tema palk töötatud aastate eest tõuseb viis protsenti, kümne aasta eest kümme protsenti ja 15 aasta pärast 15 protsenti. Siis on lagi.
Hiljuti viisite äriregistrist kinnistusametisse uue juhataja Nona Alase. Ärimehed leiavad, et üks suuremaid äritegevuse pidureid on viimasel ajal kinnistusamet…
Muidu ma ei oleks ka seal juhatajat vahetanud. Olen täiesti nõus, et menetlustähtajad seal on pikad. Oleme arutanud praeguse juhatajaga, et aasta lõpuks me tahaksime kolmekuulise tähtajani jõuda.
Kas tänavu kohtunikega seotud skandaalid on juhus, meedia vaen või midagi muud?
(Pisuke mõttepaus) Võibolla on tõesti olnud niimoodi, et see kriitika on olnud tasakaalustamata. On ainult kriitika, aga keegi ei valgusta seda, kui suur on kohtunike töökoormus. Miks see nii suur on? Milles on probleemid? Mida see kohtunik ikkagi teeb, kas ta tuleb tööajaga toime? Kui ei saa, siis miks ei saa? Tasakaalustatust ei ole.
Mässujuht vastu tahtmist
Aet Süvari Eesti Ekspress, 07.11.2002
Kilde Kaie Kõrbi elust
* Kaie Kõrbi koer, mops Julie on ristitud baleriini ühe tähtrolli, kümme aastat tagasi parima näitlejanna preemia teeninud “Preili Julie” nimiosa järgi.
* Balletistuudios õpib Kaie Kõrbi käe all ligikaudu 140 mudilast. Ta ei ole maha matnud mõtet ka ise lapsi sünnitada. “Ma olen täie tervise juures ja tunnen end noorena. Aga see valik on muidugi raske olnud – kui oled saavutanud tippvormi, siis on nii kahju sellest loobuda.”
* Kord on Kõrb “Luikede järve” tantsinud kõrge palavikuga – aastate eest, kui oli enda teadmata kollatõppe haigestunud. Selleks ajaks, kui eesriie langes, oli palavik juba kaugelt üle 38.
* Kuigi Kõrb ei saanud esimesel katsel balletikooli sisse, oli ta õpetaja Tiiu Randviiri väitel lapsest peale klassikaaslastele eeskujuks.
* Armastab luulet lugeda ja akordioni mängida. Mõtleb ka ise luuletusi ja viisijuppe välja.
Estonia teatris mässu tõstnud balletitrupi eestkõnelejaks sattus Kaie Kõrb, keda süüdistatakse võimuahnuses ja kättemaksuhimus.
Teisipäeval tuleb Kaie Kõrb treeningtunnist varem ära, et ajakirjanikuga rääkida. Selle asemel, et kõigest kolm nädalat enne “Luikede järve” esietendust pühenduda täielikult Odette-Ottilie topeltrollile, peab Estonia teatri priimabaleriin balletitrupi autoriteedina maid jagama teatri juhtkonnaga.
Kahe proovi vahel on Kõrb riides nagu turunaine – sinised dressipüksid ja karvased punased sussid. Aga kui ta mööda Estonia koridore ja treppe kiirustab, võiks tema väljapoole suunatud pöidadega baleriinikõnnaku järgi arvata, et ta on laval, seljas balletikleit ning jalas varvaskingad.
Estonia kollane maja on täis musti mõtteid. Kaie Kõrb (41) ei väsi kinnitamast, et tema pole neid valmis haudunud. “Ma olen iseloomult väga leebe inimene ja looduse poolt pole mulle üldse kurjust antud,” ütleb ta tõrjumaks spekulatsioonie, et on juba ammusest ajast praeguse peaballettmeistri Tiit Härmi vastu viha kandnud. “Aga loomulikult on kakskümmend aastat teatris mulle kooriku ümber kasvatanud. Teisiti ei saagi – muidu süüakse ära.”
Balletiprimadonna ei satu uudistesse skandaalitsejana just tihti. Üksteist aastat tagasi vallandati Tiit Härm aga päevapealt samalt kohalt, kus ta praegu taas troonib. Põhjus olnud tollal seesama leebe, kõva koorikuga baleriin.
Sestsaadik on koorik Kõrbi seljas aina kasvanud ja nüüd näib, nagu oleks see teda liialt hõõruma hakanud. Läinud kolmapäeval astus väikesekasvuline habras Kaie Kõrb rahvusooperi nõukogu ette ja andis neile paberi, mis resoluutselt kuulutas: edasine rahumeelne koostöö balleti juhtkonnaga ei ole enam võimalik.
Laval rollidesse kehastumisega harjunud baleriin väidab, et teda ei kannusta vana vimm, vaid et ta võttis enda kanda hoopis teiste õiguste eest võitleva ametiühingutegelase osa. “Ma püüan neid lohutada, lihtsalt kui vanem kolleeg. Mul ei ole aega intriige punuda. Pole vajadust,” ütleb ta napilt.
“Seda juhtub väga harva, et kogu trupp priimabaleriini niimoodi hoiab,” ütleb Kõrbi õpetaja Tiiu Randviir. Aga nii see ometi on, sest 35 Estonia balletitantsijat valisid just Kõrbi eestkõnelejaks. Üks noori baleriine, kes trupi ühispöördumisele alla kirjutas, oli Eve Andre. “Ta on meile autoriteet,” ütleb Andre põhjuseks, miks just Kõrb paberi üle andis. “Aga tegime valesti. Oleksime ikka ise pidanud andma.” Nüüd on balletitrupil kahju, et süü on Kõrbi kaela veeretatud.
Pöördumises mitte osalenud Vladimir Arhangelski aga väidab, et Kõrb on kõva pähkel, kellel on võimu järele janu. “Inimesed peaksid aru saama, et anarhia ei sobi teatrisse,” ütleb ta tuliselt. Arhangelski on Kõrbiga varem hästi läbi saanud, kuid toetab lahvatanud teatritülis peaballettmeistrit. “Enne kui Tiit Härm Mai Murdmaa välja vahetas, käis siin teatris kõik Kõrbi tahtmise järgi: temal oli võim öelda, kes tantsib, mida tantsib, kellega tantsib. Aga priimabaleriin ei ole administratiivne töötaja!”
Arhangelski räägib, et Kõrb on võtnud seaduseks, et priimabaleriin peab saama esimese esietenduse õiguse. Kevadises “Coppelia” lavastuses nii ei läinud, siis olla primadonna solvunud, et peab kolmandas koosseisus tantsima. “Kuidas Marina Tðirkova saab minust eespool olla?” küsinud ta vihaselt. “Ta on ju nii kehv!”
Kõrb jälle väidab, et temas ei ole võimuahnust. Ometi ei ole ta täielikult üle Tiit Härmi väitest, nagu ei vastaks ta enam rahvusooperi kvalifikatsioonile. “Mul oli seda valus lugeda. Nii öeldakse ainult pingete ja viha pärast.”
Legendaarne priimabaleriin Helmi Puur, kes on Kaie Kõrbiga aastaid koos töötanud, peab loomulikuks, et Kõrb on oma töö suhtes tundlik. “Ta on tugev. Kui ta tunneb, et tema tööd põhjuseta segatakse, suudab ta ennast kaitsta.”
Puur ei usu, et Kõrb hakkaks teatrile vimma pärast kaikaid kodarasse loopima. “Ta on oma loomingu täielikult andnud Estoniale, pole läinud ära välismaale. Ükski etendus pole kunagi tema pärast ära jäänud.”
Kõrbi vastased veeretavad juttu ses suunas, nagu oleks priimabaleriinil aeg pensionile minna. Kõrbil enesehinnanguga igatahes probleeme ei ole. “Balletitrupp näeb, kuidas ma tantsin. Nende usaldust, austust ja armastust ei oleks, kui ma teeksin seda halvasti.”
Tantsuagentuuri arendusjuht ja endine balletitantsija Jaak Põldma nõustub, et Kõrb on oma tippvormis. “Ta peab olema haruldaselt tugev, et kakskümmend aastat tantsida ja ikka tipus olla. Ning “Luikede järve” etenduses osalemine, see on…” Teleris tantsuteemalist saadet juhtival Põldmal ei jätku selle ülesande raskuse kirjeldamiseks sõnu.
Ka Puur on veendunud, et Kaie on endiselt sada protsenti balletile pühendunud. “Tema füüsiline ja emotsionaalne võimekus ulatub seinast seina. Tema töövõime on erakordne.”
Aga tõsiasi on, et Kõrbil on neljakümne eluaasta piir ületatud. Ta teab, et peab varsti lavalaudadelt lahkuma. Kuidas loobub balletist inimene, kes käib ka suvise kollektiivpuhkuse ajal iga päev üksi proovis, et end vormis hoida? Väga ettenägelikult on Kõrb oma tulevikuks valmistunud: tal on pooleli balletipedagoogi õpingud Vene Teatrikunsti akadeemias Moskvas, täita õpetajaroll balletikoolis, vedada oma balletistuudio Eesti Tantsuagentuuri juures. Ka kodus ei pääse Kõrb ilmselt tantsujuttudest – tema elukaaslane on balletitantsija Viesturs Jansons.
Esialgu ei lähe Kaie Kõrb ka suurele tülile vaatamata kuhugi, sest on kindlalt nõuks võtnud paar aastat veel tantsida. “Saate aru – see, mis ma teen, on tõeline,” läheb muidu rahulik Kõrb hetkeks põlema. “Ma ei pea ennast rohkem tõestama.”