Lõviosa ajast kulub isal tööle
Eraettevõtja ja viie lapse isa Tiit Mülla (36) on üks neist perekonnapeadest, kes täna koos Lääne-Viru Suurte Perede Ühendusega isadepäeva peab.
Ühenduses on ta transpordifirma omanikuna hinnatud abimehi, kes siis, kui vaja kedagi või midagi vedada, oma bussile hääled sisse lööb.
Kui suur teie pere on?
Abikaasa Aimi, tütar Kätlin, kes on 17 ja õpib Rakvere Gümnaasiumis, Kristel saab 16 ja õpib Kunda Ühisgümnaasiumis, poolteiseaastane Marleen on kodus. 12-aastane Veiko käib Rakvere Põhikoolis ja kahe-poolene Madis on samuti ema hooles.
Teie vanematel ja noorematel lastel on suur vanusevahe.
Kolm last olid abikaasal juba esimesest abielust, kaks nooremat on ühised.
Kas võõrasisa seisus on tekitanud peres ka mingeid probleeme?
Siiamaani küll mitte. Mulle lapsed meeldivad, olen bussiga aastaid õpilasi kodu ja kooli vahet vedanud.
Probleeme aga tuleb peres ikka ette. Vahel siginevad lastele näiteks sellised tuttavad, kes halba mõju võivad avaldada.
Mida sel juhul ette võtate?
Eks tuleb noortega vestelda. Ega ühegi sõbra suunas ju näpuga näidata tohi.
Kuidas praegust turumajanduslikku aega hindate?
Selleks tuleb vaadata tahapoole, sinna, kust tulime. Siis oli palgapäev teada ja sel päeval sa raha ka said. Nüüd pole see kindel, inimesi võib ootamatu koondamine oodata.
Aga eks praegu saa maailmas ringi vaadata, ennast paremini harida. Ellu ja töösse suhtumisel on paljud inimesed oma hinnangud endisest ajast kaasa toonud.
Kui palju kodus rahast juttu tuleb?
Mina rõhutan ikka, et ega keegi kuskil raha niisama anna. Tuleb ennast üles töötada. Elus peab eesmärke olema, olgu need siis suured või väikesed. Kõik ei tarvitse küll täide minna.
Ise alustasin firmaga vene aja lõpus vaid 500 rublaga, polnud kelleltki tuge leida.
Kas vahel ei teki ebakindlust, et tulevikus ei jõua näiteks kõiki lapsi koolitada?
Keskhariduse jõuab ikka anda. Ja kui tahetakse edasi õppida, leiab ka võimalusi. On ju olemas stipendiumid.
Aga sel asjal on minu arvates mõtet siis, kui õppida tahetakse.
Ja mida teha siis, kui ei taheta?
Tuleb tööle minna. Peaasi, et noor inimene õpiks olukorda õigesti hindama, tööta ei jõua kuhugi.
Kuidas lastele linnakorteris rakendust leida?
Tüdrukud saavad ema aidata, pesu pesta, koristada. Vanemad lapsed vaatavad meil hea meelega ka väiksemate järele. Vähemalt oskavad tulevikus oma lastega ringi käia.
Pojale on suvel võimalik tööd leida enda juures firmas. Mõnikord noored imestavad, et töö eest saadakse vaid paarkümmend krooni tunnitasu. Olen siis selgitanud, et praegu teevad inimesed selle raha eest tööd päevast päeva, kuust kuusse. Kuigi, nojah, mõni töllerdab niisama ringi, ei tee üldse midagi.
Kõneldakse, et laste kasvatus algab kodust.
Seda pole vist mõtet rõhutada. Kodus elatakse igapäevast normaalset elu, kõigil on omad tööd ja kohustused, ka lapsed näevad, mida vaja teha. Kui uude korterisse, viiendale korrusele kolisime, aitasid kõik kaasa. Mõnel oli ka vaid pisike pamp käe otsas, aga see oli ikkagi ära toodud.
Kuulute ka suurte perede ühendusse?
Astusime liikmeks sellepärast, et käia ja osaleda ettevõtmistel. Lapsed saavad teiste perede lastega tuttavaks, ühesõnaga suhtlemise pärast.
Paljud suured perekonnad elavad maal ja ega neil ole alati võimalust üheskoos kuskil mujal käiagi, kui ühenduse ettevõtmistel.
Kui palju teil on vaba aega perega koos olla?
Ega eriti ole. Hommikul vara lähen tööle ja õhtul tulen. Aga vahel saan päeva ajal kodust läbi käia.
Kui palju perega koos puhata saate?
Ma ei mäletagi, millal viimati puhkasin. Selleks ei ole enam aega jäänud.
Nii palju on vaja teha. Näiteks hakkasin juba kümme aastat tagasi maal maja ehitama, mis on veel siiani pooleli.
Tihti kõneldakse sellest, et riik peaks lastega peresid rohkem aitama.
Riik võiks toetada lastele hariduse andmist. See raha, mis perede toetamiseks praegu antakse, on ju pisike. Rahalist külge ma siiski eriti rõhutada ei taha. See ei tähenda, et raha muidugi küllalt oleks. On hetki, mil seda üldse ei ole. Ma ei ole kindel, kas ma eraettevõtjana üldse suudan oma vanaduspäevad kindlustada.
–>Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee
Aasta isa on Arne Mikk
11. november 2002 5:45
Eesti Naisliit valis tänavuseks aasta isaks Rahvusooperi kunstilise juhi Arne Miku, kes on üles kasvatanud kolm poega ning on seitsme lapselapse vanaisa.
Eesti Naisliit valis tänavuseks aasta isaks Rahvusooperi kunstilise juhi Arne Miku, kes on üles kasvatanud kolm poega ning on seitsme lapselapse vanaisa.
Arne Mikk on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja Eesti Muusikaakadeemia dotsent. Mikk on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1961. aastal laulu erialal. Alates 1952. aastast on ta töötanud Estonias esialgu koorilaulja, hiljem kirjandusala juhataja, lavastaja assistendina ning peanäitejuhina. Lavastajana töötab ta Estonias aastast 1970. Arne Mikk on ka Estonia Seltsi esimees.
Aasta isa tiitli andis Eesti Naisliit Estonia kontserdisaalis välja viiendat korda ja traditsiooniliselt andis Ingrid Rüütel aasta isale tänutäheks üle ka “Kalevipoja” raamatu.
1998. aastal valiti aasta isaks nelja tütre isa Eduard Jaansen Sauga vallast Pärnumaalt, 1999. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli prorektor, kuue lapse isa Enno Lend, 2000. aastal nelja last kasvatav Viljandi Kultuurikolledz^i toru- ja lõõtspilliõpetaja Ants Taul ja eelmisel aastal Järvamaa Albu valla talupidaja, nelja lapse isa Aare Kabel.
Naisliidu esinaise Siiri Oviiri sõnul tähistatakse isadepäeva tunnustamaks ja väärtustamaks isa rolli perekonnas. Oviiri sõnul valitakse aasta isaks Eesti Vabariigi kodanik, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks last ning kes on nii ametitöös kui laste kasvatamisel ja koolitamisel heaks eeskujuks ka väljaspool perekonda.