Kirjamees seirab elu taigaküti silmaga
Koduloolase ja pedagoogi, kirjamehe ja harrastuskunstniku Helmut Elstroki 80 rahutut eluaastat kajastavas kirevas tabelis on vaid neli päeva märgitud musta värviga.
Helmut Elstrok tutvustab 1980-ndatel koostatud elulootabelit, millest saab teavet 80 eluaasta iga päeva kohta ja kus on ruumi ka tulevastele ettevõtmistele. |
“Need on päevad, mil töötasin Glavlitis tsensorina,” muheles Helmut Elstrok oma elutööd käsitleva näituse avamisel Tapa Muuseumis. Heledamad on isegi lähivõitlused soomepoisina lahingutes Tartu all ja kunagine kokkuvajumine koolitöö ülepingest.
“Läksin sinna toimetajaks tuttva soovitusel, kuigi teadsin, et see on üks sünge koht. Anti omaette kabinet tohutu lauaga ja soovitati alustuseks uurida keelatud asjade shifreid,” jutustas Elstrok.
“Hakkasin kohe mõtlema, kuidas minema pääseks, aga teadsin, et see pole lihtne. Neljanda tööpäeva hommikul oli minu töölauale sadanud laest latakas krohvi. See oli nagu Jumala sõrm,” tähendas teenekas mees. “Võtsin julguse kokku, läksin eriosakonna ülema juurde ja rääkisin, et olen ikka kutsumuselt pedagoog. Lastigi tulema. Nelja päeva tasu maksti ka välja, kuigi polnud, mille eest.”
Elulootabel, millest saab välja lugeda Helmut Elstroki elu iga päeva, näitab, et rahutu vaimuga mees on töötanud 30 töökohal mitmekümnes ametis koolimehest müürsepa, puusepa ja maalrini. Hariduselt pedagoog, töötas ta kahekümne aasta jooksul õpetaja ja direktorina paljudes koolides. Kui süda hoiatuse andis, läks üle füüsilisele tööle. “Olen olnud igasugune sepp,” muigas mees ise. Seda enne, kui käsi sai antud kirjutamisele.
Andis käe kirjatööle
Helmut Elstroki kirjanduslik tegevus äratas tähelepanu juba Tapa progümnaasiumi päevil: 1937. aastal sai noormees kirjandite võistluse auhinnaks raamatu “Loomad ja linnud”.
Kirjamehena sai Elstrok end teostada alles siis, kui teine abikaasa viis ta Mahu randa Viru-Nigulasse, rääkis mahukate Viru-Nigula, Kuusalu ja Ambla kihelkonda käsitlevate kirjanduslik-kodulooliste antoloogiate ja memuaarse jutukogu “Unistuste sinine lill” autor. “Seal ma hakkasin kodu-uurijaks ja muinsuskaitseseltsi esimeheks,” ütles ta, “juhtisin kirjandusringi ja kultuurielu. Antoloogiaid hakkasin tegema kirjandusteadlase Oskar Kuninga soovitusel.”
Rannas võlus Elstrokki murdekeel ja “valgete purjede hiilgeaeg”, kanged kaptenid ja peremärgid. Nii sai teoks esimene, Viru-Nigula kihelkonna antoloogia “Padaorust Viru mereni”. “Kultuurkapital andis raha, samuti viimane kui üks vallavalitsus,” meenutas Elstrok.
Siber äratas kunstniku
Kunstniku äratas Helmut Elstrokis Siberi-matk. Kui süda ei kannatanud koolitöö ülepinget välja, tuli endise õpilase Nikolai Baturini pakkumine Siberisse kütiks sõita taevakingitusena. “Lõime kohe käed,” kinnitas Elstrok.
Neli kuud taigakütina Krasnojarski krai Motõgino rajoonis 1970. aasta talvel soobleid ja oravaid jahtides andsid tagasi tervise. Kaunid päikeseloojangud sopkadel ja Siberi loodus jäid aga hinge sedavõrd, et sundisid koju naasnud kütti neid lõuendile jäädvustama.
Näitusel esindab taigat õlimaal küttide koduks olnud Kuningaonnist, mille on tuntuks kirjutanud Nikolai Baturin romaanis “Kuningaonni kuningas”, teised teosed on saanud inspiratsiooni Eestimaa looduse ilust.
Kunstnikuoskusi lihvib Helmut Elstrok Tapa kunstiringis.
Süda kuulub Soomele
Kaart “Mina ja Soome” selgitab näitusel Helmut Elstroki sidemeid naabermaaga alates sinna põgenemisest Saksa mobilisatsiooni eest ning astumisest rügemendi JR200 koosseisu ja lõpetades tänasega, kui ta on soomepoiste almanahhi “Põhjala Tähistel” koostaja.
Elstrok tunnistas, et Soome on jäänud talle väga südamelähedaseks. “47 aastat läks mööda, enne kui uuesti Soome pääsesin. See oli liigutav jällenägemine,” sõnas ta.
Koduloolasena on Helmut Elstrok uurinud Eesti-Soome sõbrakaubandust ning ilmutanud aastal 1999 teose “Sõbrakaubandus – sepralaitos”, mis autori sõnul leidis Soomes veel soojemat vastuvõttu kui Eestis.
Huvi jätkumist kinnitavad ka Helmut Elstroki uusimad, aastanumbrit 2002 kandvad raamatud, värvitrükis ja fotorikas “Üle mere sõprus” ja “Ystavyyttä yli meren”, kus käsitletakse 700-aastase sõbrakaubanduse ajaloo kõrval ka selle jätkumist üle aasta peetavate sõbralaatadena mõlemal pool Soome lahte.
Rahutu hing Helmut Elstrok ostis kaheksa aastat tagasi Tapale maja ja jäi paikseks, pühendus uurimistööle ja loomingule.
Praegu on käsikirjas valmis järg mälestusteraamatule “Unistuste sinine lill”, pooleli on almanahhi “Põhjala Tähistel” neljas osa. Hiljuti kaante vahele saanud Tallinna Õpetajate Seminari ajalooraamatus on omajagu Helmut Elstroki tööd.
“See on üks imelik elulugu. Head haldjad on hoidnud, olen igalt poolt eluga välja tulnud,” arvas Elstrok, usaldades haldjate hoole alla ka tulevikuplaanide ellujõudmise.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Endel Grensmann: Linnulend Virumaal
Rahvusraamatukogu avab esmaspäeval 7. oktoobril kell 16 V korruse kataloogisaalis Endel Grensmanni õhufotode näituse «Linnu Eesti», mis on vaheülevaade suurest, kogu Eestit hõlmavast tööst.
Näitusel on väljas fotod, mis on pildistatud motodeltaplaanilt, kaugjuhitavalt õhupallilt, väikelennukilt kui ka majakatuselt…
Autori lahkel loal avaldame näiteid tema stiilist.
Sedakorda küll Virumaast.