on Virumaa virulaste hoida

Viru-Nigula vald  

Ajajaloolised objektid ja vaatamisväärsused

Saint Nicolause kirik

on kindluskirik, mille ehitamisajaks peetakse 13. sajandi II poolt. Vene – Rootsi sõja käigus 1658. aastal  kirik rüüstati ja põletati. Taastati umbes sajandi vältel. Tornikiivri osa valmis 1755. a. II maailmasõja ajal 1941. aastal põles Viru-Nigula kirik uuesti. Pühakoda ehitati ules sõjajärgsetel aastatel. Uus torn sai valmis 1988. a.

Viru-Nigula Saint Nicolause kirik on Virumaa vanim kivikirik.

Viru-Nigula kirikumõis

on üks väheseid paljude hoonetega kirikumõisaid Eestis. Vanas hästihooldatud pargis asuvate hoonete kompleksi moodustavad:

• pastoraat, mis algselt on ehitatud arvatavasti 14. või 15. sajandil. See on hilisbaroksete sugemetega võimsa mantelkorstnaga hoone. Praegu asub selles Viru-Nigula koduloomuuseum;

• tõllakuur, mille ruume kasutavad muuseum ja vallavalitsus;

• köstrimaja, milles asuvad EELK Viru-Nigula kantselei ja elukorterid;

• leerimaja, kus on praegu saun ja elukorterid;

• laut, milles on vallavalitsuse laod ja

• 3 rataskaevu.

Viru-Nigula koduloomuuseum

 asub endisaegses pastoraadis. Ekspositsiooni kuuluvad:

• huvitava ja harvaesineva kujuga mantelkorsten, mis on säilinud pastoraadi algsest ehitamisest (arvatavasti 14. või 15. sajand);

• väljapanek 20 aastat Viru-Nigulas pastorina töötanud keele- ja kirjamehest Otto Wilhelm Masingust. Ülevaated ja fotod pastorihärra elust ning loomingust, teosed jm. trükised. Masingu-ekspositsiooni täiendamine jätkub;

• Viru-Nigula Saint Nicolause kiriku ja kirikumõisa detailne ajalugu;

• haridus- ja kultuurielu ajalugu käsitlevad materjalid alates 19. sajandist;

• väljapanekud Vabadussõjast, II maailmasõjast, küüditamistest, kolhoosiajast aga samuti vanad tööriistad ja olmeesemed;

• rannaküladest pärit peremärgid ja kalapüügivahendid;

• vanad hobuveokid ja põllutööriistad (tõllakuuris).

Muuseum on avatud 1. maist kuni 30. septembriniigal teispäeval ja kolmapäeval kella 10 – 15-ni.

Muul ajal külastamine etteteatamisega tel. (032) 94543. Ekskursioonigiid 05297589. Muuseumi juhataja Reet Soll (032) 94543

Viru-Nigula kirikukalmistu

Esimesed tähised koguduse auväärsemate liikmete matmisest on paekivist rõngasristidel aastast 1644. Hiljem maeti kirikukalmistule mõisnikke ja saksa rahvusest elanikke.

Mälestussammas Vabadussõjas langenuile

rajati 1936. aastal skulptor August Vommi kavandite ja juhatuse järgi. Lõhuti venelaste poolt kahel korral – 1940 ja 1944. Taastati Matti Variku järgi 1990. aastal.

Sümboolne haud

punases vägivallas hukkunute mälestuseks on kivirist, mille kavandas Ella Rajari. Asub kirikukalmistul.

Mälestuskivi Kongla Annele

1640. aastal hukati nõiaks peetud Kongla Ann. Mälestuskivi kirikaia- ja rahvamaja vahelisel platsil on kummardus kõigile teisitimõtlejatele uuel ärkamisajal.

Maarja kabel ehk Sõja-Maarja kirik

asub Viru-Nigulast pool kilomeetrit idas. Arvatavasti 13. sajandil ehitatud kirik oli mälestus tähistamaks venelaste üle saavutatud võitu. Säilinud varemete järgi võib väita, et kabel erines teisest umbes samal ajal püstitatud hoonetest oma idast tulnud ehituslaadi (võrdhaarne ristikujuline põhiplaan) ja konstruktsioonide poolest.

Pada linnamäed

asuvad Tallinn – Narva mnt. lähtdal Pada jõest paremal.

• Pada väike linnamägi on 6. sajandist.
• Pada suur linnamägi kui võimas kindlustus muinasaja lõpust rajati 11. sajandil. Samas on avastatud maa-alune kalmistu. 1986-87 taastati suure linnuse väravakäik.

Samma hiis

Tammealuse asub Lääne- ja Ida-Virumaa piiril. Iidse tamme juures on olnud vanarahva jaanitule- ja kooskäimiskoht, kihelkonna kultusepaik, püha hiis. Suure tamme juures arvatud jumal elavat.

Samma hiis on paik, kus esivanemad käisid hingejõudu saamas.

Praeguse suure tamme juurde rajati taas hiietammik 1989, kui muinsuskaitsjate eestvõttel istutati 150 noort tamme.

Lammasmägi

asub Kunda mõisa lähedal. Lammasmäel oli asula juba keskmisel kiviajal VIII-IV aastatuhandel enne Kristust. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil; samal põhjusel on ta kuulus üle kogu Euroopa.

Koila linnamägi

sarnaneb väliselt Pada väiksema linnusega. Linnust kasutati I a.t. teisel poolel või II a.t. alguses.

Mõisad

Praeguse Viru-Nigula valla territooriumil on säilinud järgmised mõisad:

• Vasta mõis ehitati 18. sajandi lõpus. Alates 1940. aastast asub mõisahoones kool. Juba kolm aastat käib mõisakompleksi renoveerimine, et muuta see tänapäeva nõuetele vastavaks lastesõbralikuks kooliks. Härrastemaja lähedal kastanite varjus paikneb valitsejamaja. 1833. aastal pidas selle majas pulmi Fr. R. Kreutzwald.
• Malla mõisat mainiti esmakordselt 1443. a. Tänapäevane mõisahoone (ehitatud 19. saj. lõpukümnendeil) oli iseseisvus aatail kooli asukohaks. Praegu on mõis eraomanduses, toimuvad ulatuslikud restaureerimistööd.
• Unukse mõisas asus pärast maareformi kool (1921-1945). Preaegu eravalduses.
• Varudi mõisat mainiti esmakordselt 1494.a. Praegu eravalduses.

Maastikukaitsealad

• Padaorg on kahel pool Tallinn-Narva maanteed asuv Pada jõe ürgorg, mille kõrgeil kaldail kasvab liigi- ja vääriselupaikaderohke mets.
• Sämi-Kuristiku sookaitseala on soo Viru-Nigula valla lõunaosas, mis põhjas ulatub Pikaristi külani.

Looduskaitsealused rändrahnud

•  Letipea Ehalkivi (ka Ihalkivi) lamab Ulluneemest idas kaldavees. Pretendeerib Baltimaade suurima rändrahnu tiitlile – kõrgus 7m, ümbermõõt 49m, mass 950 tonni.
• Tagala Suurkivi asub Letipea küla alguses; kõrgus 4m. Siin lähedal ehitati omal ajal siitkandi suurimad purjelaevad “Kaleva” ja “Tulevik”.
• Seljaküla rändrahnud.

Muuseumi juhataja Reet Solli tekst, Avo Blankini fotod