Lääne-Viru maavanem kavatseb Vihula valla kohtusse kaevata
Marrelle, Merlin ja Anna-Maria mängivad Võsul Riigikogu ja Vihula vallavolikogu liikmele Urmas Lahele kuuluval kinnistul. Sama maatükk võib põhjustada Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi ja Vihula omavalitsuse kohtulahingu. |
Lääne-Viru maavanem kaalub Vihula vallavalitsuse kohtusse kaebamist, sest kohalik omavalitsus ei ole täitnud maavanema soovitust viia üks õigusakt seadusega kooskõlla.
Jutt on Vihula vallavalitsuse tänavu 9. mail antud korraldusest, mis andis Riigikogu ja vallavolikogu liikmele Urmas Lahele ehitusloa rajada Võsul Kalda 3 kinnistule suvekohvik. Kunagi aastaid tagasi tegutses seal kohvik Merekivi.
Kohtukaebus juba valmis
Võsu alevik on tiheasustusega ala ja ehitus-planeeringuseaduse järgi peab seal ehitusloa väljastamisele eelnema detailplaneeringu koostamine.
Et nimetatud kinnistut puudutavat detailplaneeringut polnud, siis andis Vihula vallavalitsus ehitusloa seadusevastaselt, mida märkas kohalik pensionär, vallavolikogu liige Leo Luus.
Luus informeeris seaduserikkumisest Lääne-Viru maavanemat Marko Pomerantsi, kel on õigus teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste üksikaktide, s.o korralduste ja määruste üle.
Seaduserikkumise korral teeb maavanem kohalikule omavalitsusele ettepaneku viia õigusakt seadusega vastavusse. Ettepaneku täitmisest keelduva omavalitsuse peale võib maavanem esitada kohtule protesti ehk teisisõnu kaevata tõrkuja kohtusse.
Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants tegi 2. juulil Vihula vallavalitsusele ettepaneku viia ehitusluba puudutav korraldus seadusega vastavusse, mis sisuliselt tähendanuks korralduse tühistamist.
Maavanem andis selleks aega 15 päeva. Vihula vallavalitsus palus tähtaja pikendamist 10 päeva võrra. Palve rahuldati.
“Vihula vallavalitsus on juba kaks korda palunud pikendust,” rääkis eile Lääne-Viru maasekretär Tarmo Mikkal. Tähtaja pikendamist põhjendas omavalitsus sooviga kuulda ühe Tallinna õigusbüroo arvamust.
“Oleksime väga huvitatud, kui selline arvamus oleks tekkinud,” ütles Mikkal. ”Seni pole midagi saanud.”
Maasekretäri kinnitusel on praegu kaalumisel tõrkuva Vihula vallavalitsuse saatus. “Ilmselt läheb kohtusse,” märkis Mikkal ja ütles, et dokument Jõhvi halduskohtule esitamiseks on juba valmis ja ootab vaid maavanema või õigemini öeldes praegu puhkusel olevat Marko Pomerantsi asendava maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Riina Kapteini allkirja.
Harv juhtum
Tarmo Mikkal rõhutas, et küsimus ei ole Urmas Lahe isikus, vaid seaduste täitmises.
Riiki esindaval maavanemal ei jää muud üle, kui seaduste täitmisest hoiduv omavalitsus kohtusse kaevata. “Riigikogu vastu võetud seadused on kõigile täitmiseks,” selgitas maasekretär, kelle andmetel juhtub aastas korra või kaks, kus maavanem kaebab seadusi eirava kohaliku omavalitsuse kohtusse.
Mikkal märkis, et maavanem valdade ja linnade õigusaktide üle lausjärelevalvet ei tee. Maavalitsuse teavitamine väidetavatest õiguserikkumistest sõltub kohalike inimeste aktiivsusest.
Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem. Vihula vallavanem Enn Siska on alates esmaspäevast haiguslehel ja temalt juhtunule kommentaari võtta ei saanud.
Vallavalitsuse tööd kontrollib volikogu. Vihula vallavolikogu esimees Enno Harmipaik ütles, et volikogu iga päev vallavalitsuse tegevust ei kontrolli.
Õiglane volikogu
Enno Harmipaiga hinnangul ei ole probleem Riigikogu ja vallavolikogu liikmes Urmas Lahes. Tekkinud olukorda kommenteerides viitas volikogu juht kolm aastat tagasi Võsu ja Vihula omavalitsuse ühinemisel vastu võetud puudulikule valla ehitusmäärusele, mille rakendamisel tekib vastakaid arvamusi.
Samas nõustus Harmipaik, et valla õigusaktid ei tohi minna vastuollu kõrgemalseisva õigusaktiga ehk valla ehitusmäärus ei tohi olla vastuolus üldriikliku ehitus-planeeringuseadusega.
“Kui maavanem oleks volikogule teinud ettepaneku, siis oleksime igal juhul tühistanud,” kinnitas Harmipaik. Maavanema ettepanekut eirava vallavalitsuse käitumist kommenteerides märkis ta, et tehtagu ettepanek volikogule ja küll volikogu kui seadusandlik institutsioon vallavalitsuse korralduse tühistab.
Vihula vald müüs kevadel Karepal asuva 3,89 hektari suuruse mereäärse kinnistu enampakkumisel 800 000 krooni eest Urmas Lahele. Kinnisvaraeksperdid hindasid kinnistu väärtuseks 1,2-4 miljonit krooni.
Lahele kasuliku tehingu nurjas jällegi volikogu liikmest pensionär Leo Luus, kes viitas valla põhimääruse sättele, et volikogu liikmel kui otsustajal ei ole õigust osaleda vallavara müügi enampakkumisel. Lääne-Viru maavanema ettepanekul volikogu maatehingu ka tühistas.
Juunis muutis Vihula volikogu valla põhimääruses nn omadele maamüügi keelamise sätte ära. Viimatisel istungil 15. augustil otsustasid rahvaasemikud müüa see kinnistu ikkagi Urmas Lahele, kusjuures enampakkumist korraldamata. Otsust põhjendas volikogu asjaoluga, et varem on Lahele liiga tehtud ja tema põhiseaduslikke õigusi rikutud.
Leo Luus ütles, et see otsus on jällegi seadusevastane. Pensionär kavandab volikogu järjekordsest seaduserikkumisest teavitada ka Lääne-Viru maavanemat.
VÕITJA:
Lääne-Viru maasekretäri Tarmo Mikkali kinnitusel on maavanem Marko Pomerants võitnud seni kõik kohtulahingud, sundides tõrksaid kohalikke omavalitsusi arvestama maavanema ettepanekuid.
–>Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee
VE: Jõhvi hobupostijaam
Eestimaa postiajalugu algab Rootsi kuninganna Kristinaga, kelle
käsu alusel rajatakse Eestimaa suuremate maanteede äärde postijaamad.Rootsi aja tähtsamateks postiteedeks Eesti alal kuju
nevad Riia-Pärnu-Tallinn;Riia-Tartu-Rakvere;Tartu-Helme-Pärnu ning
Tartu-Vastseliina.
XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel ehitati Eesti
maa ja Liivimaa postijaamadele kivist pea- ja kõrvalhooneid.Kivist
ehitamist tingisid puithoonete kiire amortiseerumine ja siit tule
nevad vältimatud remondikulutused ja suur tuleohtlikkus.
Jõhvit läbinud maantee,hilisem postitee sai XVIII sajandi algusest
ainsaks ja tähtsaks ühendusteeks,mis ühendas Vene tsaaririigi pea
linna Peterburgi Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopaga.Eriti suure
nes Jõhvi osatähtsus kui 1782.a-l toodi hobupostijaam Puru külast
Jõhvi.Jõhvi ehitatud hobupostijaam oligi Eesti esimeseks kivist
ehitatud peahooneks.Kui 1782.a-l suleti Puru postijaam ja uus ava
ti nüüd siis Jõhvi kiriku juurde.Pea- ja kõrvalhooned valmisid 1782
aasta sügisel.1789.a-l iselooomustab A.W.Hupel Jõhvi postijaama kui
head ja mugavat ning ,mis peaasi ainsat kivist peahoonet Eesti ja
Liivimaa postijaamade seas.Paljud kõrged aukandjad ja isegi kroo
nitud päid on aegade jooksul Jõhvist läbi sõitnud ja seda on soo
dustanud ka 1870.a-l avatud raudtee.Jõhvi hobupostijaamas on olnud
aastate jooksul mitmeid omavalitsuslikke asutusi,olgu see siis Ees
ti Töörahva Kommuuni Nõukogu ( seda märkis ka kunagi Jõhvi hobupos
tijaama hoonel olnud mälestustahvel ja kunagi oligi ka imeline loo
tus,et see mälestustahvel jäädv´ustab ka ajaloo tarvis postijaama
hoone).1920-1940-ail asus siinses majas ka Jõhvi alevi- ,hiljem ka
linnavalitsus,1940/41.a. Jõhvi linna RSN TK ja osa hoonest on läbi
aegade olnus kaupluste all,1930-tel aastatel oli siin ka Jõhvi Tar
vitajate Ühingu ruumid,Bona kauplus,nõukogude ajal kangakauplus .
Kahjuks jäi Jõhvi hobupostijaam Jõhvi uuesehitustele ette ja uue
kaubamaja ehitamise käigus lanmmutati hoone 1975.a-l ja seda kohta
jäi nüüd märkima eelmisel aastal avatud hobusega kivi,mis on juurde saanud ka Eesti Posti embleemi.
Fotodel ongi näha vana postimaja hoone ja praegune mälestussammas.
Arthur Ruusmaa,kasutatud muusuemi ja L.Kiisma materjale.
Fotod on teel.