Lokaalraadio üritab maakondi ühendada
Raadio Viru pere trotsib Lääne- ja Ida-Virumaa vahelisi erinevusi ning üritab kaks maakonda vähemalt eetris ühtseks tervikuks liita.
Mõlemas maakonnas leviva Raadio Viru reklaamijuht Ringo Voosalu ütles kevadistele turu-uuringutele tuginedes, et lokaalraadiot kuulab päevas umbes 35 000 inimest. Neist lõviosa krutivad raadionuppe Lääne-Virumaal.
“Ei õnnestu seda Ida- ja Lääne-Virumaad ühendada,” märkis Voosalu kahe maakonna auditooriumist rääkides.
Suund Ida-Virusse
Ringo Voosalu sõnul ei ole erinevused tingitud mitte keelebarjäärist, vaid inimeste maitsest ja harjumustest. Näiteks tõi ta lihtsa reklaamiklipi.
Kahes maakonnas pidid kuulajad olema nii erinevad, et isegi tavaliselt tüütavale reklaamile on erinevad reageeringud. “Hakka või kahte erinevat klippi tegema,” sõnas Voosalu.
Peatselt algaval hooajal kavandab Raadio Viru programmimuutuste vahendusel panna rohkem rõhku Ida-Viru kuulajatele. Samuti loodab lokaalraadio laieneda Tapa suunas.
Voosalu ütlust mööda näitas suvel Jõhvis eetri vahendusel korraldatud Nurga Äri aiapäev, et Ida-Virumaa raadiokuulajad käituvad naabritest mõneti aktiivsemalt. Vähemalt osteti sel päeval märkimisväärne osa firma pakutud kaupu. Ja mitte nipet-näpet odavaid vidinaid. “Ise nägin, kuidas viidi ära suuri kalleid püsitaimi,” sõnas Voosalu.
Võtmesõna “programm”
Virumaa Teataja küsimusele, kas Raadio Viru peab end kunagi Rakvere Lihakombinaadis tegevust alustanud traadiga raadio ehk krapiliini õigusjärglaseks, raputasid raadiojaama reklaamijuht Ringo Voosalu ja vastutav toimetaja Tanel Raudla energiliselt pead.
Raudla selgitas, et raadiojaama sünniks peetakse 1998. aasta 1. jaanuari, mil ühinesid Raadio Viroonia ja Panda Raadio. Ühinejad jätkasid programmiga, mis erines tunduvalt krapiliinis kõlanust ja mille põhimõtted on jäänud püsima tänini.
Raadio Viru pakub põhiliselt muusikat ja igat sorti uudiseid. Suvel võeti tööle muusikatoimetaja Merli Lahi, kelle töövilju saab kuulda juba alates 2. septembrist, mil lokaalraadio tuleb eetrisse täiendatud programmiga.
Lahi vedada jääb ka soovisaade, mida seni juhtis peamiselt Tanel Raudla. Viimase kinnitusel leidsid soovisaated kuulajates laialdast vastukaja. “Mulle on öeldud, et sind on saate ajal raskem kätte saada kui bin Ladenit,” sõnas Raudla.
Raadiojaama vastutava toimetaja kinnitusel jätkavad uuel hooajal kõik vanad saated.
Uustulnukatest rääkides märkis Ringo Voosalu, et läbirääkimiste järgus on uue majandussaate “Ärilõuna” käivitamine. Samuti tahetakse eeloleval hooajal laiendada kultuuriuudiseid ja seepärast ootab toimetus pikisilmi igasugust infot Virumaal toimuvatest kultuurisündmustest. “Need jõuavad eetrisse tasuta,” lubas Voosalu.
Sügisest laienevad Raadio Viru uudistesaated tervikuna ja kui varem jõudis viimane uudis kuulajateni kell 17, siis nüüd saab pooletunniste vahedega teada maailmas toimuvast kuni kella seitsmeni õhtul. Seitsmesed uudised võtavad päeva kokku.
Voosalu kinnitusel ei konkureeri raadio telejaama Kanal 3 analoogilise saatega. “Meid kuulatakse autodes, poodides ja mujal, kus telereid pole,” selgitas ta.
Raadiol läheb hästi
Virumaa Teataja pärimisele muredest mainis mitu Raadio Viru töötajat, et palka võiks rohkem saada. Ringo Voosalu selgitas, et lokaalraadiot suurte kasumite nimel ei tehta ja seal tegutsevad inimesed paneb liikuma mitte raha, vaid entusiasm.
Pikka aega lokaalraadios töötanud Voosalu hinnangul areneb Raadio Viru stabiilselt. Ka tehnika on seni mõistlikult käitunud, tõrkudes läinud hooajal vaid mõned korrad ja sedagi voolukatkestuse tõttu Tõrma telemastis.
Voosalu lootis, et ka peatselt algav hooaeg möödub raadiojaamale suuremate viperusteta. “Kuigi arvuti peale ei saa kunagi sada protsenti kindel olla,” lisas ta.
–>Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee
Hansapanga toetuskonkursi peavõidud lähevad Tartusse ja Narva
Hansapanga laste- ja noorteprojektide toetuskonkursi “Paneme tähed särama” hindamiskogu tegi teatavaks võistlustööd, mille toetuseks annab pank tänavu 840 000 krooni. Suurimad toetussummad lähevad noorteprogrammile “Aken tulevikku”, Avatud Noortekeskuste tugikeskusele Tartus ning Narva Noortekeskuse projektile “Exit”.
Teist aastat toimunud Hansapanga laste- ja noorteprojektide toetuskonkursi eesmärgiks on toetada projekte, mis aitavad luua lastele ja noortele paremaid arenemisvõimalusi ning on seotud hariduse, tervise või vaba aja sisustamisega.
“Konkursi vajalikkuses pole mõtet kahelda. Kahel aastal on esitatud kokku ligi 600 võistlustööd, millest 30-le on pank oma toetust jaganud,” rääkis hindamiskogu esimees ning Hansapank Eesti peadirektor Andres Liinat. “Konkurss on meie jaoks üks võimalustest, kuidas aidata kaasa Eesti erinevate piirkondade arengule. Usume, et konkurss mõjub motiveerivalt ka kohapealse initsiatiivi laiemaks tekkimiseks,” lisas Liinat.
Tänavu toimunud konkursile laekus 220 võistlustööd, taotluste kogumaht ulatus 24,7 miljoni kroonini. Taotluste hulgast valis hindamiskogu välja 19 tööd, mille vahel jaotati sõltuvalt projekti suurusest ja suunitlusest 839 247 krooni. Suurimad toetussummad eraldati noorteprogrammile “Aken tulevikku” (100 000 kr), Avatud Noortekeskuste tugikeskusele Tartus (85 000 kr) ja Narva Noortekeskuse projektile “Exit” (71 800 kr).
“Projektidelt eeldasime selget eesmärki ja toetuse kasutamise viisi koos avalikult jälgitava tegevusprotsessiga, pikaajalist ühiskondlikku kasu ning projekti mitteärilist suunitlust,“ ütles Liinat komisjoni tööd kommenteerides. Hindamiskogusse kuulusid lisaks Hansapanga esindajatele dirigent ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas, Avatud Eesti Fondi sihtasutuse juhataja Mall Hellam, Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse programmide juht ja MTÜ Eesti Noorsoo Instituudi juhatuse esimees Toivo Sikk, Haridusministeeriumi noortetalituse peaekspert Anne Kivimäe.
MTÜ Eesti Noorsoo Instituudi juhatuse esimehe Toivo Siku sõnul väärib Hansapanga sellekohane initsiatiiv suuremat ühiskondlikku tähelepanu, kuna tegemist on esimese tõsiseltvõetava erasektori algatusega süsteemse toetusahela loomisel laste ja noortega tegelejatele üle Eesti.
“Tänavusele konkursile esitatud projektide rõhuasetused on sarnased eelmise aasta projektidele. Probleemid ja vajadused on suuresti muutumatud – narkoennetus, venekeelsete noorte sotsiaalse isolatsiooni vähendamine ning nende ühiskondliku aktiivsuse suurendamine, riskirühmade toetamine, noorte loomingulise külje arendamine, teatrikunsti propageerimine noorte hulgas,” nimetas Liinat projektides tõstatatud valdkondi.
Laste- ja noorteprojektide konkursi “Paneme tähed särama” võitjatega sõlmitakse toetussummade kasutamise kohta kirjalik leping, milles täpsustatakse toetuse kasutamise tingimused. Toetussummad makstakse välja pärast toetuslepingu sõlmimist.
Hansapanga laste- ja noorteprojektide konkursi “Paneme tähed särama” toetuse pälvivad järgmised projektid:
Kärdla laste seiklusrada
Keila vähekindlustatud perede laste arvutiõpe
Sompa Klubi laste ja noorte muusikateater
Sonda Põhikooli projekt “NetSupport School”
Virumaa laste muistendivõistlus
Vene Noorteteatri projekt “Eesti kirjanike lavakunst noortele” Narva Noortekeskuse projekt “Exit”
Räpina piirkonna laste ja noorte spordikeskus
Invaklubi “Refleks” päevakeskus
Tornimäe põhikooli rula- ja rulluisurada
projekt “Saaremaa noorte vaba aja päev”
Liiklusmäng “siia sinna, läbi linna”
Noorteprogramm “Aken tulevikku”
Omanäolise Kooli Arenduskeskuse “Koolimeedia” jätkuprojekt Projekt “Kõrvemaa värviline sügis”
Tartu Tiigi Seltsimaja noorteteater
Avatud Noortekeskuste tugikeskus Tartus
Tartu Maarja Küla
Antsla Gümnaasiumi kunstinädal “Värvidega pimeduse vastu”