• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: sõjavangilaager nr. 289, Kohtla-Järve Käva

16.10.1944.a. jõudis rindeväeosade järel Kohtla-Järvele sõja
vangide koondamispunkt,mis kolis endisesse saksa sõjavangilaag
risse Kävas.Vastse vangilaagri esimeseks ülemaks oli major Za
tõlkin ja laagri peamiseks tootmisülesandeks oli gaasimagist
raali Kohtla-Järve -Leningrad rajamine.Töötati nii gaasi toot
miseks vajalike rajatiste ( suurimaks ehituseks olid tunnelah
jud) ja ka trassi ehitamisel ja paljud leidisd rakendust ka
Käva-2 kaevanduses.Suuremate objektide lähedusse paigutati ka
laagri osakonnad.Juhtkond koos 1 osakonnaga asus Kohtla-Järvel
(Kävas),2.osakond oli Kukrusel (töötati Kukruse kaevanduses),
3.osakond Kiviõlis ja 4.osakond paiknes algul Kohtla-Nõmmel,
hiljem viidi aga üle Tallinnasse,kus sõjavange kasutati masi
natehase ehitusel ja muudel ehitusobjektidel.Laagril oli ka
mitmeid väiksemaid ja mobiilseimaid allüksusi (üks neist asus
Kohtla-Järve linnas / Kohtla-Järve linnavalitsuse taga ja en
dise Tallinna poe vastas/ ja nende ehitustööna on kerkinud ena
mus Kalevi ja Keskalle tänava majadest.Kui algas laagrite lik
videerimine,siis kujunes laager nr.289 Kävas üheks kolmest põ
hilaagrist,millele anti üle likvideeritavate laagrite osakon
nad.Suure laagri ülalpidamiseks oli rajatud ka Jõhvi lähedale
oma põllumajanduslik abimajand (hilisem Jõhvi Aiand)kus oli
ka oma loomapidamine.
Laager nr.289 pidi mahutama algperioodil kuni 3600 vangi,tege
likult oli vange vähem,kuna Eestist pärit vangistatud Saksa
armee sõdurid,vaatamata rahvusele tuli saata NSVL põhjapiir
kondadesse ja Siberisse rajatud sõjavangilaagritesse,kust aga
peagi eestisoost inimesed toodi tagasi Eestis asuvatesse töö
pataljonidesse Narvas,Sillamäel jm.Esimene suurem partii,ligi
1700 eestalst ja 500 sakslast saadeti Kohtla-Järvelt Karjalas
asuvasse Segeža laagrisse 16.11.1944.a-l ja veel mitmelgi kor
ral saadetis siit sõjavange mitmesse Venemaa piirkondadesse.
Kohale jäeti peamiselt haavatud ja haiged ja ka palju oskustöö
lisi (ehitajaid,potseppi,insenere jms.)01.01.1945.a. andmeil
oli vangilaagris 1139 vangi.
1945.a. kevadel hakkas ka siin vangide arv pidevalt kasvama ja
laagris olevate vangide arv kasvas 10200-ni ja 29.11.1947.a-l
oli vangilaagris 13009 sõjavangi,mis oli ka arvatavasti maksi
mum.08.08.1949.a-ks oli laagrisse jäänud veel 6000 vangi javiimased vangid lahkusid siit 11.09.1949.a. ja selleks ajaks
oli algusest peale laagrist läbi käinud 32532 sõjavangi.Laagri
abimajand likvideeriti 01.11.1949.a-l ja vara anti üle Sinimäe
sovhoosile ja veel mitmele lähedal asuvale kolhoosile ja laag
ri lõpliku likvideerimise päevana on kirja pandud 25.02.1950.a.

Sõjavangilaagri elu kohta on kirjutanud suurepärase kroonika
sõjavang Otto LUTZ “Das Lied von Kohtla-Järve”.
Kohtla-Järve (Käva) vangilaagri nr.289 ja osakondade kalmistud
on märgistatud ja on uurimisel järgmiselt:Kävas on kaks kalmis
tut (nr.1 ja nr.2) kuhu on maetud 750 inimest,mälestuskivi ja
mälestusrist avati siin 24.juulil 1996.a. Ida-Viru SOMS-i ja
Saksamaal asuva “Laagriühingu Kohtla-Järve” poolt,Kukruse van-
gilaagri kalmistu avati 24.augustil 1996.a. ja siia on maetud
44 sõjavangi ja uurimisel ja taastamisel on Kohtla-Nõmme sõja
vangilaagri kalmistu.

Arthur Ruusmaa.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: sõjavangilaager nr. 393, Narva

Narva sõjavangilaager nr.393.
Kuigi laager ise rajati 1945.a. kevadel Narvas,allus see aga
Leningradi oblasti Siseasjade Valitsusele ja sinna jõudis ka
laagri dokumentatsioon ja Eestis säilinud materjalide võimal
on võimalik teada,et ka sellel laagril oli mitu oma osakonda
nii oli 4.osakond Tapal,10;11 ja 12.osakond Maardus ja see
laager lõpetas oma tegevus 1949.a-l pärast sõjavangide repat
reerimist.Vangilaagri kalmistu kohta andmeid ei ole,kuid ar
van,et ka selle laagri vangid on leidnud oma viimase puhkepai
ga Narava Saksa Sõdurite kalmistul peale viimaseid ümbermatmi
si 2001.a suvel.Jaanilinna (Ivangorodi) kalmistu väljakaeva
mine ja uurimine on alles tuleviku küsimus,sest Venemaa ja
Saksamaa vahel ei ole sõlmitud vastvat lepingut.

Arthur RUUSMAA

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: sõjavangilaager nr. 206, Narva Jaanilinna

Selle vangilaagri kohta on dokumentaalseid materjale napilt
säilinud ja needki asuvad Venemaa arhiivides.Mõned dokumendid
on siiski jõudnud ENSV Siseministeeriumi kirjavahetusest eesti
ajaloouurijateni ja nii on võimalik rekonstrueerida ka selle
laagri ajloo põhijooned.
15.mõrtsil 1945.a.-l andis NSVL SaRK korralduse Narva sõjavan
gilaagri nr.206 rajamiseks ja selle limiidiks määrati 8000
vangi ja peamiseks tootmisülesandeks oli Narva linna ja Kreen
holmi Manufaktuuri taastamine.Laagri adminsitratsioon eesotsas
polkovnik Mitrofanoviga ja 1.osakond paiknesid Jaanilinnas (
Ivangorodis) ja 2.osakond rajati arvatavasti Kreenholmi piir
konda.13.aprillil 1945.a.sõlmis laagri administratsioon kaks
suurt lepingut,mille alusel anti 4000 sõjavangi Narva ehitus
trusti käsutusse ja teise lepinguga saadeti samapalju vange
Leningradi rinde sõjalisele objektile.Kuid neid kohustusi ei
õnnestunud aga täita,sest laagri käikuandmine aina venis ja ve
nis ja esimsesed sõjavangid jõudsid kohale alles mai algul ja
juuliks oli neid 4759,nende seas oli ka 3 leedulast,3 lätlast
ja 2 eestlast.Laager ei olnud pikaelaline ja 20.oktoobril 1945
viidi see vangilaager Leningradi oblasti vastavate organite al
luvusse.Narvas asunud laagri likvideerimine viidi lõpuni 01.
novembril 1945.a. ja siin asunud sõjavangid (viimased 2644 an
ti üle Tallinna sõjavangilaagrile nr.392 ) on ka arvatud,et te
gelikult anti need üle Tallinna laagri 4.osakonda,mis asus Nar
vas ja teised 1562 inimest anti üle Narva laagrile nr.393.Jaa
nilinna jäi sellest kinnipidamiskohast maha kalmistu,kuhu on
maetud 41 sõjavangi. 

Arthur RUUSMAA

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: sõjavangilaager nr. 279, Kiviõli

Laager rajati 1944.a.juulis suurte lahingute ajal Kirde Poolas,
Bialystokis.Järgmise aasta algul dislotseerus laager Eestisse
ja jätkas tegevust 20.veebruarist 1945.a-l Kiviõlis.Laager oli
planeeritud kuni 5000 vangi ühekordseks mahutamiseks ja osakon
nad paiknesid veel Kohtla-Nõmmel,Küttejõus,Narvas,Lehtses ja
Tapal.Kõige pingelisemal perioodil,sõja lõpul ja 1945.a. suve
kuudel,kurdeti vajaliku kaadri nappust ja alles 01.10.1945.a-ks
suudeti komplekteerida laagri kõigile kuuele osakonnale kaader.
Laagri iga oli küllaltki lühike ja vastavalt korrale tuli 15.
aprillil 1947.a-l laagri osakonnad üle anda Kohtla-Järve sõja
vangilaagrile nr.289 ( tegelikult oli see Kävas asuv vangilaa
ger) ja Kiviõli sõjavangilaagriülem alampolkovnik Akulov sai
selle ülemaks.Tegelikult tegutses Kiviõli laager veel mõnda ae
ga edasi ja sõjavangide vastuvõtt lõpetati alles septembris .
Alates 23.märtsist 1945.a-l kuni 20.septembrini 1947.a. käis
Kiviõli sõjavangilaagrist läbi 34234 sõjavangi.Eelmisel aastal
käis need sõjavangilaagri kohad läbi Saksamaa Sõjahaudade Hool
deliidu delegatsioon ja kaardistas sõjavangilaagri ja selle osa
kondade vangilaagrikalmistud,mis on kavas tulevikus läbi uuri
da ja mitmed faktid lubavad oletada,et Kiviõli vangilaagris on
kinni peetud ka tsiviilisikuid ( on teda,et Kiviõli kalmistule
on maetud ka emasid lastega- see fakt vajab kontrollimist ja
täpsustamist.Peagi on loota sondeerimis- ja uurimistõid Kohtla
Nõmme sõjavngilaagri kalmistul ja ka selle taastamist.

Arthur Ruusmaa ( aluseks E.Kaup´i materjalid ja SOMS-i arhiiv).

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Narva Jõesuu kirik

1897.a. pandi nurgakivi ja 1900.a.-l pühitseti sisse Narva-Jõesuu
Nikolai (Niguliste) kirik, mis algselt oli Vaivara koguduse abikirikuks. Kirikus oli 500 istekohta ja 1903.a. moodustati iseseisev kogudus, mille esimeseks õpetajaks sai J. Jalajas, kes oli siin ametis 1910.a-ni.

1910-1917.a-il oli õpetaja kohal J. Schmidt, talle järgnes kolme aasta jooksul E. Pallon ja tema järel 9 aasta jooksul G. F. Slöör.

1931.a-st kuni kiriku hävimiseni 1944 oli koguduse hingekarjaseks O. Paistik. Kiriku hävimisega likvideerus ka kogudus, mis oli olnud küllaltki suurearvuline. Nii on teada, et 1908.a-l oli hingekirjas 2041 ja 1937 oli jäänud 1006 hinge.

Koguduse taastamine algas 10 aastat tagasi (1992.a.) ja kirikusaal ehitati
endise palvemaja hoonesse, mis ka teisel nelipühal 1993.a. sisse
pühitseti ja sai nimeks Narva-Jõesuu Niguliste Pühavaimu kabel.
Teenistuse viis läbi Peeter Kaldur. 1993.a-l oli koguduse hingekirjas 50 hinge.

Muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sõjavangilaagrid. Süsteemi korraldus

Sõjavangilaagrid, erihaiglad, erifilterlaagrid ja sõjavangidest komplekteeritud tööpataljonid (viimasesse suunati eestlasi, kes olid teeninud Saksa või Soome armees ja olid muidu nõukogude korra vastu) kuulusid NSV Liidu SaRKi (Siseasjade Rahva Kommissariaadi) võimkonda. Tegemist oli kahekordse alluvusega, sest laagriülemad pidid täitma ENSV SaRKi Sõjavangide ja Interneeritute Osakonna poolt saadavaid intsruktsioone ja korraldusi ja samas ka Moskvas asuva Peavalitsuse instruktsioone.

Sõjavangilaagrite struktuur oli enam-vähem ühesugune ja enamuses olid järgmised allüksused: laagrivalitsus ja -kantselei, kaadriosakond, finantsosakond, plaani- ja tootmisosakond, majandus- ja varustusosakond (sõjaväevarustuse-, toidu- ning laiatarbekaupade allosakonnad), arvestusosakond, poliitosakond, valve ja rezhiimiosakond, trantspordiosakond, operatiivosakond (Smertsh), antifashistliku töö osakond, sanitarosakond, keskambulatoorium, 500 kohaga laatsaret, apteek ja apteegiladu.

Laagril tuli endal varuda ka täiendavaid toiduvarusid personali ja sõjavangide ülalpidamiseks ja selleks loodi mitmesugused põllumajanduslikud abimajandid (Virumaal võiks tuua näitena Kukruse vangilaagri abimajandit, millest hiljem kasvas välja Jõhvi aiand).

Sõjavangid jagati kolme kategooriasse. Esimesse gruppi kuulusid
terved mehed, kes määrati raskele füüsilisele tööle. Teise gruppi kuulusid sõjavangid, keda võis kasutada kergematel töödel ja kolmandasse gruppi kuulusid need mehed, kelle tervis oli vilets ja nad määrati laagrisisestele töödele.

Eestis taastasid sõjavangid varemetes linnnu, sadamaid, maanteid
ja sildu, töötasid kaevandustes ning metsavarumistel, rajasid sõjalisi objekte (kuigi 1929.a. rahvusvahelise Genfi konventsiooniga sõjavangide kohta oli see keelatud).

Smertsh tegutses põhiliselt öösiti (peale vangide rasket päevatööd) ja nende ülesandeks oli vangide poliitilise meelsuse ja senise tegevuse
igakülgne kontrollimine ja ülekuulamiste, vastandamiste ning laialdaste agentide võrgu abil püüti välja selgitada üleliiduliselt tagaotsitavate nimekirjadesse kantud fashistide aktiivseid käsilasi, sõjakurjategijaid, vaenlase luure agente ja teisi sotsialistliku riigikorra vastaseid.

Lõpuks kuulus sõjavangilaagrite funktsioonidesse veel üks tähtis töölõik – poliitiline kasvatustöö. Saksa, poola, ungari, tshehhi, rumeenia ja teiste rahvustest sõjavangide hulgast valiti välja sobivad inimesed, keda valmistati ette tööks tulevase rahvademokraatliku Ida-Euroopa ülesehitamisel.
Huvitav on lisada, et mitmed sõjavangilaagrid asusid juba Saksa okupatsiooni ajal samaks otstarbeks ehitatud või kohandatud ehitistes (meil oli üheks eredamaks näiteks Käva vangilaager).

1948.a. lõpust algas üldine laagrite likvideerimine ja selle üheks põhjuseks oli sakslaste, austerlaste, poolakate, ungarlaste ja teistest “välisrahvustest” sõjavangide massiline kodumaale saatmine. 

ENSV Siseministeeriumi Sõjavangide ja Interneeritute Osakond lõpetas oma tegevuse 15.veebruaril 1950.a-l, kuna sõjavangilaagrite likvideerimisega oli tema missioon otsa saanud.

Järgnevalt tutvustan lähemalt Ida-Virumaa territooriumil asunud
vangilaagreid.

Arthur Ruusmaa, aluseks on Erich Kaup´i artikkel “Sõjavangilaagrid Eestis 1944-1949 “, mis ilmus ajalooajakirjas “KLEIO” nr.2 1995.a. ja
Ida-Viru SOMS-i arhiivimaterjale.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Naiskodukaitse algusaastad Virumaal

Naiskodukaitse Viru ringkonna algaastatest.

Juba Kaitseliidu Viru Maleva algpäevist peale abistasid naised
Kaitseliitu toitlustamisel ning varustuse ja rahalise sissetuleku muretsemisel, kuid see tegevus oli juhuslikku laadi. Naiskodukaitse iseseisvale tegevusele pandi alus 10.06.1925.a-l Viru Maleva pealiku G. Vaheri poolt kokkukutsutud koosolekul, mis peeti Rakvere Rahvamaja saalis.

12.06.1925.a. jagati Viru Maleva Rakvere Naisorganisatsiooni juhatuse koosolekul ametid juhatuse liikmete vahel järgmiselt: esinaine O. Vaher; abiesinaine V. Pedriks, laekahoidja A. Pajos, kirjatoimetaja A. Saks. Juhatus algatas Kaitseliidu naisliikmete organiseerimist ja saatis üleskutsed Viru Malevkondade naisorganisatsioonide loomiseks malevkondade juurde.

Üleskutse andis häid tagajärgi ja nii tekkisidki peaaegu kõikide malevkondade juurde naiskodukaitse jaoskonnad ja esimestena on kirja pandud Viru Ringkonnas Rakvere Linna jaoskond (asutatud 07.11.1925), Rakvere valla jaoskond (25.11.1925), Jõhvi valla jaoskond (17.11.1925) ja Väike-Maarja jaoskond.

Naiskodukaitse üheks ülesandeks kujunes toitlustamine maleva, üksikute malevkondade ja üleriigiliste ürituste korral ja eriti tihedaks kujunes 1929.aasta, kui Viru Ringkonna naiskodukaitse jaoskondadel tuli toitlustada mehi Kadrina, Jõhvi, Tapa ja Neeruti manöövri ajal, Kunda pealiku laagris, Jõhvi malevkonna laagris Konjus. Eriti tegevusrohke oli Neeruti manõõvri läbiviimine kui kolme päeva jooksul tuli toitlustada ligi 1600 meest ja juurde veel hulga külalisi ja kohtunikke.

 Teiseks tähtsamaks tegevuseks oli sanitaarala ja selleks korraldati samariitlaste kursusi, kus saadi vajalikke teadmisi tervishoiust ja esmaabi andmisest, muretseti esmaabikappe, sanitaarpaunu, sanitaartelke, kanderaame, sidumismaterjale jm. Nende ülesannete täitmiseks korraldati korjandusi.

Kolmas tegevusala oli majandusalane tegevus, kus korraldati pidusid, einelaudu, loteriisid, korjandusi jms., et muretseda raha oma tegevuse korraldamiseks.

Neljas tegevusvaldkond oli rahvakultuuri ja propoganda, mille kaudu kutsuti ellu paljudes jaoskondades laulukoorid, rahvatantsurühmad, spordiringid, korraldati rahvarõivaste õmblemise kursusi,
tähtpäevalisi aktuseid ja üritusi, mälestusõhtuid, jumalateenistusi jms.

Eneseharimise alal korraldati kodumajanduskursusi, loenguid, vaidlusõhtuid, suvekursusi, väljasõite jms.
Seisuga 01.04.1937.a-l oli Viru Ringkonnas 35 naiskodukaitse
jaoskonda ja järgmisena tahaks tutvustada praeguse Ida-Virumaa
territooriumil asunud jaoskondi (seisuga 01.04.1937.a.)

ASERI jaoskond: asutatud 22.03.1936.a, asutajaliikmeid oli
13 ja praeguseks ajaks on liikmeid 22. Esimene esinaine oli E.
Ploom. Tegevuse alla on märgitud 2 kursuse korraldamine; majanduse
alal on korraldatud 1 pidu ja 3 einelauda ja rahvatantsurühm on
esinenud 3 korda ja spordirühm (kuulus 10 liiget) 1 kord.

IISAKU jaoskond: asutatud 21.02.1933.a, asutajaliikmeid oli 10,
praeguseks kuulub jaoskonda 28 tegevliiget. Esinaised on olnud
P. Roosman ja L. Suuroja ja tegevusena on kirjas nelja kursuse
korraldamine, kord on korraldatud toitlustamine ja majanduse
alal on peetud 5 pidu, 5 loteriid ja 1 einelaua.

ILLUKA jaoskons :asutatud 01.05.1936.a, asutajaliikmeid oli 5,
praeguseks on 26 tegevliiget, esinaiseks on M. Kullik. Tegevusaruandesse on kirja pandud 1 kursuse, 2 toitlustamise, 2 peo ja 2 einelaua korraldamine. Rahvatantsurühm on korra esinenud.

JÕHVI jaoskond: asutatud 19.04.1929.a, asutajaliikmeid oli 16, praeguseks on kirjas 75 tegevliiget. Esinaistena on kirjas
A.Koch, L.Saik, E.Keskküla ja L. Raukas. Tegevusaruandesse on kirja
pandus 8 kursuse, 3 õppereisi, näituse ja loengu korraldamine. Sanitaarsalklased on tööle rakendatud 60 korral, 9 korda on toitlustatud, on peetud 20 pidu, 3 loteriid ja 15 einelauda. Propoganda üritusi on korraldatud 34 korral ja tantsurühm on üles astunud 4 korral.

JÕHVI VALLA jaoskond: asutatud 17.11.1925.a-l,asutajaid 15,prae
gu on kirjas 39 liiget.Esinaiseks alguset peale on V.Sarap. Tegevusaruandesse on märgitud 5 kursuse, õppereisi ja 12 toitlustamise korraldamine. Majandusalalse tegevusena on kirja pandud 12 peo,
12 einelaua ja 3 loterii korraldamine. 1935.a-st tegutseb jaoskonna 8-liikmeline laulukoor, kelle kontos on kaks üleasatumist, rahvatantsijad on korra ja spordiühing (10 liiget) on kaks korda esinenud.

KALVI jaoskond: asutatud 1926.a, asutajaliikmeid oli 3, praeguseks on kirjas 24 liiget, esinaisena alustas E.Alver, praegu on ametis kuues esinaine R. Tank. Tegevusaruandesse on kantud 4 kursuse, õppereisi, 2 loengu ja 13 toitlustamise korraldamine. Sanitaaralal on tegutsetud 10 korral. Majandusliku olukorra parandamiseks on korraldatud 20 pidu, 2 loteriid ja 15 einelauda ja 6 propogandaüritust.

KIVIÕLI jaoskond: asutatud 12.10.1933.a. ja asutajatena on kirjas kuus liiget, praegu tegutseb 42 liiget, esinaiseks algusest
oeale E. Klesty. Tegevusaruandesse on kantud 4 toitlustamise; 2 loengu, 4 propogandaürituse ja 32 peo korraldamine.

KOHTLA jaoskond: asutatud 01.08.1931.a ja tegutsevad siiani kõik 13 asutajaliiget. Jaoskonna esinaisteks on olnud A.Raude, E. Kaup, M. Mägin ja ürituste seas on 4 kursuse, 9 toitlustamise, 15 peo, 3 loterii, 9 einelaua ja 1 propogandaürituse korraldamine. Sanitaarsalklased on olnud ametis 18 korral.

KOHTLA-JÄRVE jaoskond: asutatud 10.04.1932.a, asutajaid 9, praegu 34, esinaiseks on algusest peale M.Mägin. Tegevusena on märgitud 3 kursuse (vorstitegemise kursus, piimalüpsi kursus ja kodumajanduskursus), 14 toitlustamise, 11 peo, 3 loterii ja 4 einelaua korraldamine. Sanitaarsalklased on väljas käinud 3 korral.1935.a-l
alustas tegevust 20 liikmeline laulukoor, kes on kaks korda ka esinenud ja peeti ka üks propogandaüritus. Ma arvan, et selleks oli 11.09.1932.a-l Kalevi Maleva mälestussamba avamine vanalinnas.
Juurde võin lisada, et Kohtla-Järve jaoskonnal oli väga tegevusrohkeks ajaks Kohtla-Järve I laulupäeva korraldamine 07.08.1938.a.

LÜGANUSE jaoskond: asutatud 14.02.1929.a.-l asutajaid 18, praegu
on kirjas 43 tegevliiget. Esinaised on olnud E. Klaara, A.Post, A.Seppar ja I. Muda. Tegevusaruandesse kanti 2 kursuse, 18 toitlustamise, 12 peo ja 17 einelaua korraldamine. Sanitaarsalklasi kasutati 6 korral. 1934.a-l alustas tegevust 25 liikmeline laulukoor, kes on esinenud 15 korda, rahvatantsurühm on üles astunud 12 korral ja 10 liikmeline spordirühm 8 korda.

MAIDLA jaoskond: asutatud 18.06.1930.a, asutajaid 16, praeguseks
on 40 liiget. Esinaiseks algusest peale L. Pungas ja üritustena on
kirjas 2 kursuse, 6 toitlustamise, õppereisi, 3 peo, 2 loterii ja 8 einelaua korraldamine. Rahvatantsurühm on korraldanud 4 esinemist ja muid üritusi on peetud 8.

MÄETAGUSE jaoskond: asutatud 22.12.1929.a., asutajaid 14, juurde
on tulnud 7 liiget. Esinaised on olnud E.Valdmann ja R. Kers. Oma
aruandesse on nad kirja pannud 2 kursuse, 9 toitlustamise, loengu,
9 peo, 6 einelaua ja 8 propogandaürituse korraldamise.

SONDA jaoskond: asutatud 14.02.1935.a, asutajatena kirjas 6 liiget, mis praeguseks on kasvanud 26-ni. Esinaisteks on olnud H. Pedak,  
Saar, M. Sootla ja E. Raitare. Kontosse on kantud 1 toitlustamise, 10 peo, 2 loterii ja propogandaürituse korraldamine.

TUDULINNA jaoskond: asutatud 08.07.1934.a. Algusest peale on
jaoskonda kuulunud 8 liiget ja esinaise ametit on pidanud E. Roosiväli.
Nad on läbi viinud 2 pidu, loterii, 8 einelauda, 4 propogandaüritust ja 7 toitlustamist. 11.08.1935.a-l alustas tegevust laulukoor, kuhu kaasati 22 lauljat ja väljas on käidud 9 korral, rahvatantsijad on üles astunud 2 korral.

VOKA jaoskond: asutatud 1925.a-l ja 26-le asutajaliikmele on lisandunud 6 uut liiget. Esinaistena on kirjas I. Otto (enne oli Peetli), S. Kukk, M. Eljas, O. Gabriel, O. Leudfeldt, H. Sarap ja I. Vodja (varem Neiland). Tegevusaruande koht oli neil tühi.

See oli väike pilguheit naiskodukaitse jaoskonade tegevuse algaastatesse, mis tuli välja Võru Muuseumis üht naiskodukaitselaste ajakirja uurides.
Juurde võin lisada, et naiskodukaitsel oli palju tegemist rahvuslike ürituste läbiviimisel, mis olid seotud Eesti Vabadussõja sammaste avamispidudel ja Vabadussammastele vajalike rahasummade kogumisel ja hankimisel.

Arthur RUUSMAA, kasutatud oma väljakirjutisi ja Võrumaa muuseumi
materjale.

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Palmse sepikoda ärkab ellu (VT)

Palmse sepikoda ärkab ellu


Sepp Kaupo Kangur lubab täna sepikoja avamise puhul suurtükist paukugi teha. Tuttav kahur, kas mitte sellisest ei tulistanud Viimses reliikvias Siim mõisahärrade pihta.

Täna ärkab ellu Palmse mõisa sepikoda, mis viimased aastad kinniste ustega seisnud. Nüüdsest saavad sepavasara raskust proovida kõik asjast huvitatud.

Palmse mõismuuseumi direktor Eve Ong ütles Virumaa Teatajale, et tõenäoliselt on sepikoja hoone Palmsesse ehitatud XIX sajandi algupoolel, mil Palmses resideeris mõisahärra Carl Magnus von der Pahlen (1799-1863). Esialgse arvamuse kohaselt ehitati sepikoda ühest otsast lahtise löövialusega, mis pidanuks eemaltvaates väikest templit meenutama.

Palmses korraldati ka esimesed seppade päevad, ent viimaseil aastail on sepikoda tühjalt seisnud ja alasi tolmu kogunud.

Viimati olid tööruumid aktiivsemas kasutuses kolm aastat tagasi.

Homsest alustavad Palmse sepikojas tööd Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi kaitsnud sepp Kaupo Kangur ja IV kursuse tudeng Tauro Pungas. Sepikoda avatakse ka asjahuvilistele, kes tahavad oma silmaga muistset tööd näha ja ka oma käega järele proovida.

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemetsa sõnul saab igaüks, kellel selleks soov, sepikojas seppade juhendamise all proovida rauda taguda ja Palmse mõis väljastab ka sellekohase pitsatiga varustatud tunnistuse.

“Mina tahan ise kindlasti järele proovida,” lubas Leemets.

Kõrgharidusega sepa Kaupo Kanguri sõnul antakse proovida soovijale esialgu kätte ikka lihtsam töö, näiteks naela sepistamine. “Tunni või paar võib selleks ikka arvestada,” arvas Kangur. “Kui õppinud sepp teeb naela minuti või kahega valmis, siis siin läheb rohkem aega, et ka mingisugune ettevalmistav osa läbi teha.”

Kaupo Kangur ütles, et loomulikult hakkavad nad Tauro Pungasega sepikojas töötama iga päev, külastajaid oodatakse soovitavalt just kindlaksmääratud päevadel.

“Muul ajal ei pruugi meil töö kõrvalt aega jääda, et asja lähemalt näidata ja selgitada,” märkis Kangur. “Külastajapäevadel aga oleme nimelt selleks valmis.”

Sepikoja ukse ette paigaldas Kaupo Kangur ka oma magistritöö – üks ühele valminud sepistatud kahuri, mille originaal valmistati eeldatavalt XIV sajandi lõpul või XV sajandi algul.

“1877. aastal viidi see suurtükk Tallinnast Peterburi, Eestist viidi siis ära umbes kolmkümmend suurtükki, millest tänaseni on säilinud kolm,” rääkis Kaupo Kangur. “Minu jaoks kunstnikuna oli muidugi veidi ahistav täpset koopiat teha, aga samas poleks muidu koopial ju mõtetki.”

Rünno Saaremäe
rynno@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Palmse külades hõljub ajaloo hõng (VT)

Palmse külades hõljub ajaloo hõng

Palmse mõisa lähedased külad peavad tänavu oma esmamainimise juubeleid. Palju iidseid külasid siinkandis veel elus on?

No Palmse, Uusküla, Võhma, Tõugu, Vatku, Muike… Need külad on ju kilomeetri-paarise vahega. Eru küla on juba uuem.


Külaajaloo uurija Villu Jahilo ei taha oma tööle veel punkti panna, vaid kavatseb läbi kaevata kõik kodukandi elu puudutavad arhiiviürikud.

Kui vanad need külad õigupoolest on?

Esimesed vanusemäärangud olid kirjas kakskümmend aastat tagasi kirjutatud Enn Tarveli Lahemaa raamatus. Aga selle aja jooksul on palju lisauurimisi tehtud. Näiteks Ilumäe küla lähedal on korraldatud vähemalt neljad väljakaevamised Valter Langi juhtimisel. Ka Võhmas on palju kaevatud. Mullu käisid arheoloogilised kaevamised Võhma ja Ilumäe küla vahel.

Võhma küla asustuse vanuseks peetakse 5000 aastat.

Kui tahtsin Ilumäe külas kodust vahest 100 meetri kaugusel tehtud kaevamiste järel kohta tähistada, küsisin Valter Langilt, mida ma võin asustuse vanuseks kirjutada. Ta soovitas teksti, et siin elati 4000 aastat tagasi.

Eks külad rajatud vee lähedale, peaaegu igas külas on allikad, mis muiste olid veevõtukohad. Isegi paari üksiktalu juures on allikad. Arheoloogid arvavad ka, et Harjumaa piiril, seal, kus voolab Loobu jõgi, paikneb kiviaja asula.

Aga praegu tähistatakse ju külade kuni 715 aastast ajalugu?

See tähendab kirjalikku märkimist. Aga asustus oli kindlasti palju varem.

Tahame asjad välja selgitada. Meil on moodustatud oma meeskond, kes uurib külade täpset ajalugu, sest nüüd pääseb õnneks arhiividele ligi. Plaanis on suur programm, aga sellest on veel vara kõnelda.

Mis teid nii tugevalt Ilumäe külaga seob?

Olen siin 72 aastat tagasi sündinud. Veel tean, et minu esivanemad on siin üksteist põlve elanud, rohkema kohta puuduvad kirjalikud andmed.

Olete üks Vabadussõja ausamba taastajaist. Mis sundis sügaval nõukogude ajal samba tükke peitma?

Eks usk, et ega kommunism igavesti kesta. See sammas lõhuti 1940. aasta sügisel. Ilumäe külamehed, minu isa nende hulgas, vedasid sambajäänused tühja tarekuivatisse. 1958. aastal, kui kolhoos hakkas sinna töökoda ehitama, vedasime need tükid naabrimehe Aarend Kaljuveega välja, kaevasime augu ja matsime maasse.

Ja kui palju kulus veel aega, kui ausammas uuesti püsti pandi?

Kolmkümmend aastat. 1988. aastal ütles ühe siinse talu väimees Juhan Saluveer mulle, et nüüd, Villu, algab meie aeg. Tema oli juures, kui ma oma traktoriga hakkasin seda kohta üles kaevama. Sügisel vabadussammas taasavati. Aga ega meie olnud Lääne-Virumaal esimesed, vaid minu mäletamist mööda alles neljandad.

Millest elavad siinsete külade elanikud?

Omal ajal olid siin 70-hektarised jõukad talud, nüüdseks on põllupidamine välja surnud. Veel seitse aastat tagasi oli mul haritud üheksa hektarit põldu, nüüd enam mitte.

Meil on aga kuulsad seenekasvatajad. Mõni üksik peab veel karja. Ilumäel on praegu aga vaid üks, Muike külas üks-kaks, Võhmas kolm-neli lehma. Piima ikka osta saab, ka töötab Võhmas pood.

Küllap tuleb siis raha metsast ning suvitajailt ja turistidelt?

Mina olen kehv ärimees, kuigi poolel talumaal kasvab mets. Aastate jooksul olen müünud vahest paarkümmend tihumeetrit. Ärimehi huvitab rohkem lageraie, kuid ega seda Lahemaal nii kergelt teha saa.

Aga suvitajad ja turistid liiguvad siin küll. Mul endalgi on soomlased iga aasta külas käinud.

Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Päev ajaloos.

Rubriiki “Päev Virumaa ajaloos” toimetab Arthur Ruusmaa Võrumaalt  (natuke ka Siberi-, Viljandi-, Pärnu-, Saare- ja Virumaalt).

Jaanuar

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        
Veebruar

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29            
Märts

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        
Aprill

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          
Mai

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        
Juuni

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          
Juuli

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        
August

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        
September

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          
Oktoober

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        
November

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30        
Detsember

1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv