• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Päästeamet teatab

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Päästeameti pressiteade: 09.05.02′

2. Demineerimistööd:

2.1 08. mail leitud Ida-Virumaal Sillamäel prügikastist käsigranaat, mille Jõhvi Üksik-Päästekompanii demineerijad toimetasid ohutusse paika.

2.2 08. mail hävitasid Jõhvi Üksik-Päästekompanii demineerijad Ida-Virumaal Toila vallas leitud erinevad detonaatorid, viskelaengud, granaadid – kokku 52 tk.

2.7 08. mail leitud Lääne-Virumaal Kadrina vallas Solunta külas kaevetööde käigus mürsk. Jõhvi Üksik-Päästekompanii demineerijad tegid lõhkekeha kahjutuks.

2.8 08. mail hävitasid Jõhvi Üksik-Päästekompanii demineerijad Lääne-Virumaal Roodeväljal politseioperatsiooni käigus leitud käsigranaadi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Järve Gümnaasium – 80!

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Kaevanduslinna haridustempel tähistab oma 80. juubelit.

Kohtla-Järve kaevanduse maade hulka kuulusid ka praeguses vanalinnas so põlevkivitööstuse kombinaadist Kohtla-Järve Kultuurikeskuseni asuvad maad.

1918-1921.a. toimus siin aktiivne põlevkivi kaevandamine karjääris ja põlevkivivarude lõppedes algas siin uue elu korraldamine. Kerkisid õlivabrikute hooned, tööliselamud kaevanduse ja õlivabrikute töölistele-teenistujatele.

Nüüd kerkis ka päevakorda haridus- ja kultuurielu korraldamine, sest Järve küla algkool (asutatud 1846.a) ei suutnud enam vastu võtta kõiki soovijaid. Asja etteotsa asus Kohtla-Järve kaevanduse haridusselts, mis oli asutatud 1921.a-l ja kinnitatud 1922.a-l.

12.09.1922.a. esitas Riikliku Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve kaevandus Viru maakonna haridusosakonnale taotluse kaevanduse 4-klassilise algkooli registreerimiseks. Taotlusesse oli kirja pandud: “Siia võetakse vastu ilma alghariduseta mõlemast soost isikuid ja õppetöö kestab siin neli
aastat. Õeldi, et esialgu avatakse kolm klassi ja kooli hakkab ülal pidama kaevandus.”
15.11.1922.a-l kool registreeritigi. Rahva seas sai kool tuntuks Kooliküla kooli nime all (ametlikes dokumentides kannab ta aga Kohtla Järve 4-klassilise algkooli nime). See kool asus praeguse Kohtla-Järve Spordikompleksi vastas ja endise Leivakombinaadi läheduses.
Nendes majades (kahes barakkelamus) töötas kool 1937/38 õppeaasta
lõpuni. Lisaks kaevanduse ja õlivabrikute tööliste ja ametnike lastele said siin haridust ka ümberkaudsete külade lapsed. Kaevanduse
tööliste seas oli ka vene ravusest perekondi, kelle lapsed aga käisid eesti koolis.

1938/39. õppeaasta alguseks selgus, et nendes ruumides ei ole õppetööd enam võimalik korraldada ja on vaja uut kooli maja. Selleks kuulutatigi välja konkurss uue koolimaja projekti saamiseks ja välja valiti Anton Soansi projekt (kelle poolt oli projekteeritud ka lähedalasuvad majad ja linnaplaneering) ja tema planeeritud koolis oli õppekohti 522 õpilasele ja lisaks olid majas ka korterid õpetajatele ja kooliteenijatele ja need olid nii planeeritud, et vajaduse korral sai neid kasutada klassiruumidena.

Kahjuks jäi haljastus ja pargikujundus rahapuudumisel tegemata ja lisaks
ka uus riigikord ei toetanud neid plaane ja seetöttu jäigi  A. Soansi
projekt lõpuni välja ehitamata ja teostamata. See oli oma aja moodsaim koolimaja ja on kantud Eesti funktsionalistlike hoonete kataloogi ja selle kooli juures asub ka oma aja moodsaim välibassein Eestis, kus oli 4 100- meetrilist ujumisrada ja koos Uljaste vabaõhubasseiniga korraldati Virumaal Eesti ujumise esivõistlusi.

Kool on oma eksisteerimise ajal kandnud mitmeid nimetusi: 1948/49
õppeaastal oli selleks Kohtla-Järve Eesti Keskkool, 1949.a-st
Kohtla-Järve I Keskkool.  A. Soansi poolt projekteeritud majas tegutses I Keskkool 1971. aastani, mil valmis uus koolimaja Katse tänavas, kuhu tulid ka üle paljud õpetajad ja õpilased. Osa jäi edasi oma haridusteed jätkama vanasse koolimajja 8-klassilises koolis.

Huvitav on märkida, et vana koolimajas olid viimased vilistlased Heini Viilup, Arvo Aun jt. Vanas koolimajas anti veel mõned aastad haridust edasi ja siis läks hoone uute peremeeste kätte ja nii on siin majas leidnud peavarju Pioneeride Maja ja Koolinoorte maja tehnikaringid, politseiuurijad, oli plaanis rajada Kohtla-Järve Spordikompleksi juurde kuuluv hotellikompleks.

Praegu tegutseb endises kuulsas hooletusse jäetud arhitektuuripärlis-koolihoones Vanalinna spordikool ja Koolinoorte Maja kunstiring.

Uues majas jätkab kool oma tegevust juba natuke lohiseva nime all Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi nime all ja jätkab 1920-tel aastatel alustatud haridustraditsioone ja pakub õppimisvõimalust Kohtla-Järve lastele.

Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi kogude materjalid, isiklikud märk-
med.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Malle Eenmaa võib soovi korral suvel vabaneda

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Nagu teatab BNS PM Online vahendusel,

Ekspankur Malle Eenmaa võib suvel vanglast vabaneda
09.05.2002

Korruptsiooni eest vanglasse saadetud pankrotistunud Maapanga endine juht Malle Eenmaa võib suve keskel enne tähtaega vanglast vabaneda.

Eenmaal (52) saab juulis kantud pool talle mõistetud 1,5-aastasest vanglakaristusest, mis annab hea käitumise korral võimaluse enne tähtaega vabanemiseks, kirjutab BNS.

Harku naistevangla direktori Janec Leppiku sõnul on Eenmaa ennast vanglas hästi ülal pidanud ja vangla ei tee takistusi tema ennetähtaegseks vabanemiseks.

«Eenmaa on olnud väga vaikne ja märkamatu kinnipeetav ja kui ta esitab taotluse ennetähtaegseks vabanemiseks, annab vangla sellele oma heakskiidu,» ütles Leppik.

Tema sõnul ei ole Eenmaa seni vangla juhtkonnale kiiremaks vabanemiseks taotlust veel teinud.

Eenmaa läks vanglakaristust kandma mullu 7. novembril, siirdudes esmalt Tallinna keskvanglasse. Hiljem saadeti ta edasi Harku naistevanglasse.

Malle Eenmaa ei tunnistanud end korruptsioonis süüdi kriminaalasja eeluurimisel, kohtus ega pärast riigikohtu otsust.

<!––>PM Online

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narva hiilgeaeg internetis

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Tartu Ülikooli Narva Kolledz^i pressiteade: 09.05.02

Stockholmi Graphic Studio ja Tartu Ülikooli Narva Kolledz^ esitlevad 10. mail kell 17. 00 Narva raekojas projekti “Virtuaal-Narva”.

Projekti on ellu viinud kahe kõrgkooli üliõpilased, mille tulemusena on valminud kolmemõõtmeline virtuaalprogramm vanast Narvast. Ühiselt on loodud digitaalne mudel, kus majad ja paigad on ühendatud arvutibaasiga piltide, faktimaterjali ja rahvasuust pärineva materjali abil. Projekti on toetanud Rootsi Instituut, mitmed teised institutsioonid ja eraisikud.

Rootsipoolse projektijuhi Torbjörn Isakssoni sõnul on “Virtuaal-Narva” austusavaldus ainulaadsele ja kaunile ajaloolisele Narva vanalinnale. Enne II maailmasõda tunti Narvat kui Baltimaade barokipärli. Sõja jooksul sai linn raskelt kannatada ning selle varemejäänused hävitati 1950ndatel. Kaunist vanalinnast on tänaseni säilinud vaid kolm ehitist, nende hulgas ka väga kehvas olukorras vana raekoda.

Edaspidi on võimalik Virtuaal-Narvat näha Sihtasutuse Pro Narva koduleheküljel (www.pronarva.ee), kellele projekti koostajad annavad hooldusõiguse Eestis. Portaal on heaks siirdepunktiks kõigile teistele samalaadsetele projektidele, mida teha kavatsetakse. II maailmasõja eelse Narva visualiseerimine võimaldab hoopis uuel viisil seda ajaloolist linna kogeda.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

AS Mäetehnika ostis 3-miljonilise masina

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Eesti Põlevkivi pressiteade: 08.05.2002

Eesti Põlevkivi tütarettevõte AS Mäetehnika ostis Saksamaal firma MESSER poolt valmistatud kolm miljonit krooni maksnud gaasi-plasma lõikaja.

AS Mäetehnika marketingi- ja turundusjuhi Toomas Moloki sõnul tõstab gaasi-plasma lõikaja tellimuste täitmise kiirust. “Kuna nüüd oleme võimelised valmistama suuri konstruktsioonielemente, saame laiendada oma tegevust välisturule. Suurenenud lõiketäpsus võimaldab rahuldada välistellijate kvaliteedinõudeid,” ütles ta.

Lisaväärtusena loob uus masin tootlikkuse tõusu, täpsuse suurenemise ja materjalikulu vähenemise.

Masinaga toodetakse konstruktsiooni elemente – detaile. Seadme arvutisse saab sisestada ka kõik remonttöödeks vajalike detailide mõõtmed.

Plasmalõikus võimaldab suurendada lõike kiirust 2 kuni 3 korda. Kuna lõikekiirus on suurem, jõuab metall vähem kuumeneda ning seetõttu on eriti õhemate metall-lehtede lõikamisel deformatsioonid tunduvalt väiksemad.

Oluliselt on tõusnud lõike täpsus.

Uus masin võimaldab lõigata metall-lehte paksusega 1 mm kuni 300 mm ja mõõtmetega 3 x 12 m. Enne lõikamist saab detailid arvuti abiga paigutada optimaalselt metalllehele ning sisestada andmed seadme mällu.

Varem kasutas Mäetehnika poolautomaatset gaasilõikajat, mille tootlus oli palju madalam ning suurte detailide väljalõikamine ei olnud võimalik. Iga detaili väljalõikamiseks oli vaja valmistada s^abloon.

Lähemal ajal on Mäetehnikasse lisaks saabumas metall-lehe painutusseade Belgiast, mis võimaldab meil loobuda tülikast ja kallist teenuse sisseostmisest teistest firmadest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Vanim maakool elab sünnipäevalainel (VT)

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Vanim maakool elab sünnipäevalainel

Haljala kooli enam kui kolmesaja aastane ajalugu jõudis möödunud nädalal kaante vahele ja kooli sünnipäevapidustuste kulminatsiooniks oli raamatu esitlus Haljala Gümnaasiumis ning sellele järgnenud aktus-peoõhtu rahvamajas.


Professor Lembit Andresen tähendas naljaga pooleks, et ta on peos hoidnud ainult kolme Eesti kooli ajaloo raamatut ja üks neist on Haljala oma. All vasakul nurgas Egon Mets.

Vastilmunud Haljala kooli ajalooraamatust võime lugeda, et 1687. aasta sügisel saabus Haljalasse Tartust Forseliuse õpetajate seminarist noormees nimega Jaak, kellest sai esimene Haljala koolmeister. Seega täitub tänavu seal koolihariduse andmisest 315 aastat.

Kaksteist põlvkonda koolmeistreid

Laupäeval Haljala Gümnaasiumis raamatu esitlusel sisutiheda loenguga kuulajate ette astunud eesti kooliajaloo uurimise grand old man, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Lembit Andresen ei olnud ajalooraamatu esimest eksemplari vastu võttes kiidusõnadega kitsi.

“Haljala kool on Virumaa vanim rahvakool,” alustas professor Andresen oma sõnavõttu, “ta ühendab endas kaheteistkümne koolmeistrite põlvkonna tööd.” Professor rõhutas eriti sõnapaari “koolmeistrite põlvkond”, pidades silmas, et iga neist on andnud koolile juurde midagi oma ajastust ja arusaamadest.

Oluliseks pidas auväärne esineja aga seda, et ei unustataks üht tähtsat põhimõtet, mille said seminarist kaasa kolmesaja aasta taguse aja koolmeistrid – õpetada lapsi kergel ja arusaadaval meetodil.

Kooli ajalooraamatu koostaja ja toimetaja, Haljala kooli endine õpilane ja praegune ajalooõpetaja Egon Mets viitas raamatu valmimisest rääkides selle allikatele ja nõukogudeaegsetele rasketele oludele, mis venitasid ajaloo raamatuks vormimise protsessi aastakümnetepikkuseks.

“Mõte anda välja kodu-uurimuslik ajalooraamat Haljala haridusloost tekkis 1969. aastal, seega võib öelda, et raamatu teokssaamine on nõudnud 33 aastat,” ütles Mets. “Nii mõnigi idee autoritest on vahepeal meie seast lahkunud. Nõnda oleks raamat omamoodi tagantjärele-tänuks nendele, kes tema sündi ette aitasid valmistada.”

Eraldi tänas toimetaja inimesi kelle koostöö tulemusena raamat teoks sai: Anu Jõeveeri Haljala koduloomuuseumist, Haljala Gümnaasiumi õpetajaid Külli Heinlat, Aili Biiderit, Reet Markinit ja õpilasi Kauri Kivipõldu, Merlin Saart, Helen Juhti, Eleriin Reimanni, Margus Lantot.

“Me ei tea, millal kirjutatakse järgmine raamat Haljala kooli ajaloost. Võib-olla kooli 350. juubeliks. Või jääb nüüdne üllitis ühtaegu esimeseks ja viimaseks,” esitas Egon Mets retoorilise küsimuse ja lisas, et küllap aeg seda näitab.

Rootsiaegsete koolide selts tunnustas

Sünnipäevaaktusel Haljala rahvamajas leidsid äramärkimist nii gümnaasium tervikuna kui ka konkreetsed isikud.

Rootsi ajal, s.o enne Põhjasõda asutatud koole ühendav organisatsioon Forseliuse Selts tunnistas Haljala Gümnaasiumi Suure Kuldtukati esimese klassi medali vääriliseks.

Kodu-uurimistegevuse eest said Väikese Ignatsi Jaagu medali emakeeleõpetaja Külli Heinla ja algklassiõpetaja Elve Bergström. Suure Kuldtukati teise klassiga autasustati tublisid kodu-uurijaid Haljala kooli vilistlast Liisa Puuseppa ja XI klassi õpilast Kauri Kivipõldu.

Forseliuse seltsi aukirjaga tänati kooli ajaloo raamatu koostamise ja välja andmise eest Haljala Gümnaasiumi direktorit Kaido Kreintaali ja Egon Metsa.

Lauluõpetaja ja koorijuht Viivi Voorand leidis äramärkimist auhinnaga “200 aastat koorilaulu Eestis”.

Haljala Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal keskendus oma aktusekõnes kooli tänasele ja tulevikule, rõhutades, et kooli tegemistest peavad rääkima teod ise, mitte sõnad, “et kui hästi me midagi teeme või kui head oleme.” Tegudest annavad kinnitust näiteks õpilasloomingu almanahh “Hanesulega”, Haljala kooli näiteringi, tantsijate ja koorilauljate südi ja tulemuslik esinemine ülevabariiklikel konkurssidel.

“Et teaks, kuhu minna, peab olema eesmärk,” ütles Kreintaal. “Haljala koolil on visioon, mis lähtub printsiibist, et kool on õppimise koht. Valisime kvaliteedi tee, et tekkiks tunne – siia tullakse õppima, mitte olesklema. Samas oleme valinud avatud kooli tee, see tähendab, et meie uksed on lahti ja oleme avatud koostööks.”

Meelis Lainvoo
meelis@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Vabadusristi Vendade Ühendus

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

Eesti Vabariigi viiendal aastapäeval asutati kolonel Pildingu eestvõttel Tartus Vabadusristi Vendade Ühendus.

Oma ülesandeks seati 22.10.1929.a.-l Vabadusristi kavaleride koguteose väljaandmine, mis saigi teoks 1935.a-l ja kordustrükina 1984.a.-l Stockholmis.

1929.a. hakati perioodiliselt korraldama Vabadusristi päevi nendes kohtades, mis oli seotud Vabadussõja lahingutega. Esimene Vabadusristi kavaleride päev peeti Narvas 23.-24.06.1929.a.-l ja viimane sõjaeelne toimus 1940.a-l Pärnus, just sel suvel, mil ülemjuhataja J. Laidonerile
dikteeriti Narvas alandavaid tingimusi. See oli arvult XII kokkutulek ja toona otsustati, et enne ei tulda kokku, kui ärevad ajad mööda saavad. Sellele aga eelnes XI kokkutulek, mis toimus 11.06.1939.a. Jõhvis ja kus osales üle 1000 Vabadusristi kavaleri üle Eesti.

Uuesti taastati vabadusristi kavaleride päevade traditsioon 1988.a. sügisel, kui Mustametsa Muinsuskaitse Klubi esimehe Enn Voitka eestvedamisel korraldati XIII Vabadusristi päev Kirde-Tartumaal Varal ja sellele oli kohale tulnud II liigi 3.järgu Vabadusristi kavalerid Jüri Nianelson ja Karl Jaanus ning neli Vabadussõja veterani ja hulk nende järeltulijaid.

Nüüdseks on ka see traditsioon saanud ajalooks, sest viimane Vabadusristi kavaler Karl Jaanus suri mõned aastad tagasi.

Vabadusristi päevade lipukirjaks oli algusest peale “Vaba Eestile truu surmani”.

Arthur Ruusmaa, kasutatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja muuseumi
materjale .

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tõnurist (Tenorist), August – kodu-uurija ja jutukirjanik

Autor Avo | Avaldatud: 9. mai 2002

August Tõnurist (Tenorist) sündis 03.02.(22.01.)1869.a. Mäetaguse vallas vabadiku-käsitöölise peres. Koolihariduse sai Iisaku kihelkonnakoolis ja Narva Linnakoolis, kus sai ka kooliõpetaja kutse.

Esimeseks töökohaks sai Võrnu kool (abiõpetaja), seal töötas 1886/1887 õppeaastal. Edasi läks ta tööle õpetajaks Uus-Sõtke kooli, kus töötas kolm aastat, sellele järgnes kuueaastane õpetajatöö Vasavere koolis. 1906-14 töötas eraõpetajana, 1931.a-ni õpetajana, koolijuhatajana ja inspektorina Narvas.

Pensionile minnes oli tal õpetajastaazhi 48 aastat.

Narvas oli ta aktiivselt tegev seltskondlikus elus ja selle organiseerijaid.

A. Tõnuristi huvialaks oli rahvaluule ja nii ta organiseeris ka rahvaluule kogumist Jõhvi ja Vaivara kihelkonnast.

Narva perioodil algas ka tema kirjanduslik tegevus ja kirjutas külaolustikust, portreteeris kooliõpetajaid, mõisnikke ja talupoegi, kohalikku kultuurielu ja ajalugu.

Viies raamatus on juttu Narvast, lossidest ja ajaloost ja ka memoriaalseid raamatuid sai kokku viis: “Kui loodeti”, “Sõjapõgeneja päevaraamat”, “Valgus ja varjud”, “Vana koolmeister jutustab” ja “Narva tules”. Viimased on dokumentaalsed, katkendlikud ja ilma püsiva sisuta.

August Tõnurist suri Paides 1943.a. ja on maetud Reopalu kalmistule.

Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Johannes Kangro materjale.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Taarma (Trankmann), Heinrich – Vabadusristi kavaler

Autor Avo | Avaldatud: 8. mai 2002

Heinrich Taarma (1936.aastani Trankmann) sündis 17.12.(04.12.vkj) 1900.a. Narvas.

Üles kasvas ja koolis käis ta Jõhvis, siin lõpetas ka Jõhvi Ministeeriumikooli ja pedagoogikaklassi algkooliõpetaja kutsega.

Oma erialal aga tööle ei saanudki, sest 28.12.1918 läks vabatahtlikuna Eesti Vabadussõtta ja teenis algul Kalevi Malevas, hiljem 6. jalaväepolgus. 16.06.1919.a.Suhhotsõi all ja 23.08.1919.a. Võdra küla juures toimunud lahingute eest sai H. Taarma II liigi 3.järgu Vabadusristi.

Tema teeneks oli see, et pärast ohvitseride väljalangemist võttis H. Taarma juhtimise üle ja viis lahingud eduka lõpuni ja see tegu pälvis ka vabadusristi isikliku vapruse eest lahingutes. Vabadusristiga kaasaskäiva autasutalu sai ta Sompa mõisast ja selle andis ta rendile, hiljem müüs maha ja ostis krundi Jõhvi, kuhu ehitas oma maja. See maja hävitati uue viadukti ehitamise käigus, praeguseks on säilinud tükike vundamendist.

Pärast Vabadussõda elas H. Taarma Narvas, kus algul teenis kaitsepolitseis, hiljem läks piirivalvesse ja teenis Narva-Jõesuu ja Toila kordonis.
1926.a. tuli Jõhvi ja 1933.a.-ks jõuti niikaugele, et Jõhvis sai maja valmis ja võis sisse kolida. 1934.a. korraldas Valga vagunidepoo konkursi pottsepa kohale ja selle konkursi võitis H. Trankmann (kes oskused oli omandanud isa kõrval tööd tehes) ja nüüd kolis ka pere Valka. Kõik läks uues kohas kenasti, hea palk, suurepärased töötingimused, kuid kripeldama jäi koduigatsus Jõhvi oma maja järele.
1940.a. hakkas kõik viltu kiskuma – 02.01.1941.a. ei tulnud H. Taarma
enam töölt koju, ta oli vahistatud raudtee julgeolekuteenistuse poolt ja viidud edasi alul Tallinnasse, siis Venemaale.

23.06.1941 viidi täide kõrgema sõjatribunali otsus: kõrgeim karistusmäär maha laskmise teel. Kuigi anti ka võimalus armuandmispalve esitamiseks,  seda ei arvestatud, sest tal oli raske süü – vabatahtlik osavõtt Vabadussõjast, teenimine kaitsepolitseis ja kõrgete autasude omamine (peale Vabadusristi oli teda autasustatud Eesti Vabadussõja mälestusmedaliga (selle said kõik vabadussõjast osavõtnud), Läti Vabariigi mälestusmedali 1928.a.-l Landeswehri sõja eest).

Tema abikaasa ja tütar küüditati 14.06.1941 Siberisse, kust nad tulid tagasi. Poeg teenis Saksa Armees ja hukkus Staraja Russa all.

H. Taarma seltskondliku tegevuse üheks väljenduseks oli aktiivne
osalemine vabadusristi vendade ühingu tööst ja kokkutulekutel ja
ta oli ka osaline viimasel sõjaeelsel vabadusristi kavaleride kokkutulekul Pärnus 1940.a.-l.

Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi materjale ja Saima Leivategija
mälestusi.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kohtla kaevanduspark-muuseum

Autor Avo | Avaldatud: 8. mai 2002

Kohtla kaevanduspark-muuseum

Kohtla-Nõmme, Jaama tänav 1, e-post: muuseum@kohtla-nommevv.ee kodulehekülg http://kohtla-nommevv.ee/muuseum/ Lisainfo ja registreerimine telefonil (033) 24 017

Avatud: esmaspäevast reedeni 10-17, laupäeval, pühapäeval 11-15

Üksikkülastajatest moodustatakse grupid täistundidel. Grupi soovitav suurus 10 – 25 inimest (suuremad grupid käivad maa-all mitmes jaos). Gruppidel vajalik eelregistreerimine.

Pääsme hind täiskasvanule 50 krooni, õpilastele ja pensionäridele 25 krooni.

Kohtla Kaevanduspark-muuseum koosneb neljast osast:

  • maa-alune kaevandusmuuseum, kaevurite tööpaigad ja mäetehnika töötavad näidised, sõiduvõimalus allmaaraudteel, endine lõhkeaineladu ning kaevanduskäikude labürint kasutatava kogupikkusega ca 1,6 km. Allmaa-ekskursiooni kestus 1-1,5 tundi – iga ilmaga!
  • kaevanduse pealmaarajatised, põlevkivi sorteerimiskompleks ja aherainemäed ning endise lahtise põlevkivikarjääri rekultiveeritavad alad ja karjääris asuv maailma suurim ekskavaator nn ESKU;
  • Kohtla-Nõmme Spordiklubi suusastaadion, sealne suusamaja kohtunike- ja puhkeruumide ning saunaga. Karjääri tehismaastikud, metsas ja rabas asuvad suusa-, orienteerumis-, matka-, mägi-, jalgratta- ja motorajad ning teised sportimisvõimalused. Samas lähedal võimalused telkimiseks;
  • Kohtla kaevanduse peahoones asuvad toitlustus- ja majutusasutused, nõupidamisruum, digitaalfotostuudio ning Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi filiaal oma stendide, fotode jt väljapanekutega.

Eksootilise teenusena on võimalus korraldada gruppidele maa aluses söögipaigas nn “kaevuri lõunasöök“.

Ettetellimisel on võimalus korraldada külaliste majutamist, toitlustamist, vaba aja veetmist.

Ette saab tellida ka giide jätkuekskursioonideks teistele mujal asuvatele põlevkiviga seotud objektidele ja Ida-Virumaa vaatamisväärsustele.

Igaühel on nüüd võimalus kaevanduses ära käia!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud