• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: maailma kõrbestumine

Kõrbestuv maakera võtab inimestelt toidu ja vee11.10.2007 00:01Liisi Poll, Postimees 

Viljakad maalapid kaovad, kunagi haljendanud põllud muutuvad tolmavaks pinnaseks – maa kõrbestumine võib mõjutada juba 1,2 miljardi inimese võimalusi elatist hankida, hoiatab ÜRO.

Kõrbestuv_maailm.jpg:

Kõige rohkem on kuivanud, põllumajanduseks ja inimeste elatamiseks kasutuskõlbmatut maad ÜRO andmetel Aafrikas, kus erinevad kuivad piirkonnad moodustavad kaks kolmandikku kogu kontinendist. Samal ajal kasvab järjest nende paikade arv, kus enam toitu kasvatada ei saa, ja suured kõrbed nagu Sahara ja Kalahari laienevad pidevalt.

Hiinas külastas eelmisel nädalal peaminister Wen Jiabao kõrbestumisele tähelepanu juhtides piirkonda, kus enne 1960. aastat oli sügava veega Qingtu järv. Pärast jõe voolusängi muutmist põllumajanduse arendamiseks laiab seal aga purukuiv kõrbeala, vahendas riigi uudisteagentuur Xinhua.

Euroopas on Hispaania pidanud viimase 30 aasta jooksul loobuma hulgast põllumajandusmaast, kõlbmatult kuivaks muutumine ohustab eri andmeil kuni viiendikku riigi pindalast.

Eluks ja inimeste toitmiseks kõlbliku maapinna vähenemine mõjutab ka nende riikide elanikke, keda vee- ja maapuudus esialgu ei kummita. Arenguriikide viletsad elutingimused muudavad vaeste riikide elanikud nimelt põgenikeks, kes toitu otsides kõikjale üle maailma suunduvad.

Järgmise kümne aasta jooksul võib aga kõrbestumine sundida riigi sees ümber asuma või riigist välja kolima 50 miljonit inimest, teatas sellesuvine ÜRO kõrbestumisaruanne.

Kuigi kõrbed laienevad ka loomulikult, tähistab kõrbestumine protsessi, kus varem mitmekesise loodusega poolkuivad ja kuivad alad muutuvad aina vähem väärtuslikuks, pinnas kaotab täiesti viljakuse ja taimkate muutub inimtegevuse või pikkade põudade-üleujutuste tagajärjel õhemaks, vahendas uudisteagentuur Reuters.

Kõrbestumise peamisteks põhjusteks on maailma rahvastiku kiire kasv ja selle tagajärjed – liiga intensiivne loomakasvatus ja põllumaade kiire lisandumine.

Septembrikuisel ÜRO kõrbestumise-teemalisel kokkusaamisel Madridis juhtis organisatsiooni kliimakonventsiooni juhtiv Yvo de Boer tähelepanu ka sellele, et üha enam põhjustab kõrbestumist kliima soojenemine ning nende probleemidega peab maailm tegelema ühiselt.

Surmav kuivus

• Eri tüüpi kuivad alad hõlmavad maapinnast kuni 40 protsenti ning on koduks kolmandikule Maa elanikest. 20 protsenti nendest aladest ei ole enam kasutuskõlblikud.

• Kõrbestumine ei ole uus nähtus. Näiteks võis Sumeri ja Babüloonia tsivilisatsioonide allakäigus muu hulgas süüdi olla liigne kuivendamine ja selle tagajärjel vähenenud põllumajandustoodang.

• Maailma tähelepanu alla sattus kõrbestumine aastal 1968, kui kuueaastase põuaperioodi ajal suri Aafrikas peamiselt Mauritaania, Senegali, Mali, Burkina-Faso, Nigeri ja Tšaadi aladel veerand miljonit inimest ja miljoneid koduloomi.

Allikas: Reuters

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Nobeli kirjanduspeemia Doris Lessingile

Nobeli kirjanduspreemia võitis Doris Lessing11.10.2007 14:19
Postimees.ee 

Eesti keeldegi palju tõlgitud maailmakuulus briti naiskirjanik Doris Lessing pärjati täna oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemiaga.

Doris_Lessing.jpg:

Nobeli kirjanduspreemia laureaat Doris Lessing eelmisel aastal tehtud fotol. Foto: AP / Scanpix

Rootsi Akadeemia kirjeldas otsusest teatades peagi 88-aastaseks saavat Lessingit kui «naiskogemuse eepikut», kes on võtnud meie lõhestunud tsivilisatsiooni oma skeptitsismi, tulisuse ja visionääri jõuga põhjaliku uurimise alla, vahendas AFP.

Doris Lessing on üldse 11. naine, kes pälvib auväärse Nobeli kirjanduspreemia:

2007 – Doris Lessing
2004 – Elfriede Jelinek
1996 – Wislawa Szymborska
1993 – Toni Morrison
1991 – Nadine Gordimer
1966 – Nelly Sachs (koos Shmuel Agnoniga)
1945 – Gabriela Mistral
1938 – Pearl Buck
1928 – Sigrid Undset
1926 – Grazia Deledda
1909 – Selma Lagerlöf

Nobeli preemia suuruseks on 10 miljonit Rootsi krooni.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: R-klubi

R-Klubi: Eesti rikaste TOP 500 kõigile vaba

Äripaev.ee avaldab R-Klubi ehk Eesti Rikaste TOP 500 täisnimekirja.

Jõukus ei tähenda alati raha.
Koostades juba aastaid Äripäeva rikaste edetabeleid, on mul tulnud sageli kokku puutuda ühe kindla väärarusaamaga.

Jutt on nn arvestuslikust jõukusest, mis muutub tegelikkuseks siis, kui üks või teine miljonär otsustab oma aastatega kogutud osalused ühel päeval maha müüa. Nii nagu ka tänase tabeli liider Toomas Annus paar aastat tagasi retooriliselt küsis – näidake, kus mul see raha on -, on ka paljudes lugejates tekkinud mõistmine, et meie miljonäride nime taga seisvad numbrid märgivad reaalse raha olemasolu.

Õnneks või kahjuks see nii siiski ei ole. Jutt on nn arvestuslikust jõukusest, mis muutub tegelikkuseks siis, kui üks või teine miljonär otsustab oma aastatega kogutud osalused ühel päeval maha müüa.

Ehk kui näiteks juba mainitud Annus otsustaks lähiajal realiseerida oma osalused, eeskätt aga 65,3 protsenti Merko Grupi aktsiatest, siis hetkeseisu arvestades võiks ta Äripäeva arvestuste kohaselt teenida veidi enam kui 2,2 miljardit krooni. Just sellisena tulekski R-Klubi nime all ilmuvat rikaste edetabelit käsitleda. Loomulikult võib vaielda tabeli koostamise aluseks oleva metoodika üle ja seda kahtluse alla seada. Seda ongi püütud teha, kuid ühtegi alternatiivset varianti ei ole suudetud pakkuda.

Külastasin kevadel üht seminari, kus lugupeetud õppejõud ja investeerimisgurud rääkisid päev otsa ettevõtte väärtuse võimalikest hindamismeetoditest. Ehkki seminar ise oli sisukas ja huvitav, tulin sealt tagasi tühjade kätega – ühest valemit ettevõtte väärtuse hindamiseks ei pakkunud keegi.

Ega saagi pakkuda, sest seda lihtsalt ei ole. Ja isegi kui rakendada väärtuse arvutamiseks keerukaid võrrandeid, võttes igakülgselt arvesse ettevõtte nõudeid ja kohustusi, laenude tähtaegu ja veel kümneid muid asjaolusid, selgub tegelik hind ikkagi siis, kui müügitehing reaalselt aset leiab.

Nii et leppigem Äripäevas kasutusele võetud lihtsa metoodikaga, kus ettevõtte väärtuseks on võetud tema omakapital, millele on liidetud viimase aasta viiekordne kasum. Muide, viimastel aastatel toimunud rohked müügid on näidanud, et väga paljudel juhtudel on sel viisil saadud tulemus üllatavalt lähedane tegeliku müügihinnaga.

Tõsi, sellel meetodil on üks nõrk koht. Nimelt kui mitte süüvida kasumi kujunemise detailidesse, võib tulemus tegelikkust tõsiselt moonutada. Nii juhtus see aasta tagasi Margus Kangrole kuuluva osaühinguga Alvekor.

Matemaatiliselt oli küll kõik korras: Alvekori omakapital oli 282,2 miljonit krooni ja puhaskasum 234,67 miljonit krooni, mis tegi ettevõtte väärtuseks 1455,55 miljonit krooni. Et olin tabeli koostajana jätnud tähelepanuta kasumi tekkimise mehhanismi (suurema osa kasumist andis ühekordne tehing Viru Keemia Grupi aktsiate omandamisel võileivahinna eest ning seejärel nende aktsiate arvestamine kasumiosaluse meetodil), tõstiski see Kangro tabelis ootamatult ja ka teenimatult koguni teisele positsioonile.

Tänavust tabelit koostades olen püüdnud selliseid hälbeid igati vältida ning ühekordse suurtehingu puhul liitnud omakapitalile vaid ühekordselt arvestatud puhaskasumi.

Ja veel. Ennetades süüdistusi, miks Eesti rikkaimateks inimesteks peetud Hillar Teder ja Toomas Tool tabelis nii taga asetsevad, siis kordan veel kord üle, et arvesse on võetud üksnes Eestis registreeritud firmad. Tederi Venemaa-äridest ja Tooli Läti-firmade tegemistest on üsna raske tegelikkusele vastavat ülevaadet saada. Seda enam, et välisriikides on oma ettevõtteid asutanud veel sajad eestlased.

Ühtsete põhimõtete huvides on seetõttu eiratud ka Londoni börsil noteeritud Playtechi aktsionäri Rain Kivisiku äriosalust, mille väärtus ulatub mitmesaja miljoni kroonini.

Peeter Raidla

TOP 500 koostamise metoodikast
Tabeli koostamise aluseks on 2005. aasta majandusaruanded. Ettevõtte väärtuseks on nn rusikareegli järgi loetud omakapital, millele on liidetud viiekordne 2005. aasta puhaskasum. Sealt edasi on välja arvutatud igale aktsionärile või osanikule kuuluv osa ettevõtte väärtusest.

Börsil noteeritud ettevõtete puhul on aluseks võetud aktsia hind tänavu mai lõpul ehk siis perioodil, mil dividende maksti.

Üksikud tärniga toodud summad on osaliselt arvestatud 2004. aasta andmete põhjal, kuna 2005. aasta aruanne oli esitamata või esitatud hilinemisega.

Ühtekokku oli vaatluse all ligi 1800 ärimeest ja -naist ning nende valik tugines tabeli koostaja isiklikule andmebaasile.

Jõukad on läinud veel jõukamaks
TOP 500 hulka pääsenute arvestusliku jõukuse kogusumma
aasta tagasi 70 mld kr
nüüd 90,5 mld kr
TOP 100 hulka pääsenute arvestusliku jõukuse kogusumma
aasta tagasi 44,5 mld kr
nüüd 55,2 mld kr
Arvestuslik jõukus, millega pääses TOP 500 hulka
aasta tagasi 30,4 mln kr
nüüd 42 mln kr
100. koha jõukus
aasta tagasi 182 mln kr
nüüd 214 mln kr
200. koha jõukus
aasta tagasi 79 mln kr
nüüd 113 mln kr
300. koha jõukus
aasta tagasi 54 mln kr
nüüd 77 mln kr
400. koha jõukus
aasta tagasi 40 mln kr
nüüd 54 mln kr
Neid, kelle jõukus ulatub üle 100 miljoni krooni
aasta tagasi 166
nüüd 225
TOP 500 koostamisel vaatluse all olnud ligi 1800 ärimehest ja -naisest küündis
30 mln kroonini 685
20 mln kroonini 910
10-20 mln krooni vahel ligi 700

1. Toomas Annus 2237,24 mln kr

Kolmandat aastat järjest rikaste edetabelis esikohta hoidev Toomas Annus on börsil noteeritud Merko Ehituse nõukogu ja selle emafirma Merko Grupi juhatuse esimees.

Lisaks 72protsendilisele osalusele Merko Ehituses kuuluvad grupi koosseisu veel E.L.L. Kinnisvara, Merko Kaevandused ja Angroo Ehitus. Et Annusele kuulub 65 protsenti Merko Grupi aktsiatest, tegutsevad kõik need ettevõtted tema täieliku finantskontrolli all.

Vaatamata hoogsale tegevusele kõigis kolmes Balti riigis, annab valdava osa Merko Ehituse müügitulust ikkagi Eesti turg. Kui Merko Ehitus saab tänu börsiettevõtte staatusele piisavat tähelepanu, siis E.L.L. Kinnisvara tegemistest teatakse oluliselt vähem, ehkki tegu on Eesti ühe suurema kinnisvarafirmaga. Olgu öeldud, et ettevõttel oli eelmise aasta lõpuks ainuüksi põhivara bilansi järgi üle 1,1 miljardi krooni. Eestis kuulub talle pool Sikupilli Kaubanduskeskusest ja sisuliselt neljandik Viru Keskusest, lisaks veel pool Reval Express hotellist ja pool Tallinki hotellist Viru väljaku ääres. Rääkimata mitmest büroohoonest. Lätis kuulub ettevõttele 75% Riia Spice-keskusest ja Leedus sama suur osa Mandarinase kaubanduskeskusest. Kohe-kohe on aga Leedus valmimas veel kaks kaubanduskeskust, kusjuures Vilniuses kerkivas Panorama keskuses tuleb ligi 52 000 ruutmeetrit rendipinda. Riias on ehitusootel mitu büroohoonet ning Tallinnas on järgmisel aastal lisandumas uus hotell kesklinnas ja veel üks büroohoone.

Nii nagu omal ajal viidi E.L.L. Kinnisvara Merko Ehituse alt viiele mehele kuuluva Merko Grupi alla, toimiti läinud aastal samal moel ka Merko Kaevandustega. Viimati mainitu on esialgu küll vaid kahjumit tootnud, kuid võib arvata, et seegi projekt muudetakse Annuse juhtimisel peatselt kullaauguks.

Valdo Randpere: Kohtusime Annusega 1982. aastal, kui käisime Urmas Alenderiga Väinamere EÜEs esinemas. Annus oli seal komissar ja aitas meile transporti organiseerida. Oleks ma siis teadnud, et temast 20 aasta pärast rikas mees saab, oleks ta ehk bändi võtnud. Annus oli selline roosapõskne, sportlik poiss. Annus pole seda tüüpi mees, kes on kleepunud teleobjektiivi külge. Talle meeldib mõjutada, mitte nähtav olla.

IBM Eesti juhi Valdo Randpere kommentaarid TOP 10-le kogus Liis Kängsepp

2. Mati Polli 1671,24 mln kr

Mõned aastad tagasi Sylvesteri aktsiate müügiga sadu miljoneid kroone teeninud Mati Polli suutis läinud aastal oma investeerimisfirmale Tristafan anda uue hinguse.

Ettevõtte varade maht kahekordistus pelgalt ühe aastaga, küündides nüüd üle 800 miljoni kroonini. Nii kuulub talle pool Pärnu suurimast, Kaubamajaka nime kandvast keskusest ning ka Tallinnas mitu suurt kinnisvaraobjekti, mis on valdavalt välja renditud. Lisaks on Tristafan osanik mitmes Leedu ja Läti kinnisvarafirmas.

Lisaks kinnisvarale on Polli enda jaoks leidnud ka mitu uut investeerimisvaldkonda, näiteks pagaritööstuse, kus ta ostis enamusosaluse Tamsalus tegutsevas ASis Hallik ja endise Viru Leiva varad, ning laevanduses, kus ta on omandanud osaluse firmas nimega Navi Shipping Ltd.

Koos oma ammuste partnerite Urmas Nimmerfeldti, Peeter Männi ja Kaido Jõelehega on Polli üks aktsionäre ASis Vigrelle, mis tegeleb investeerimisega metsa- ja põllumajandusse. Vigrelle on sisuliselt ainuomanik osaühingus Metsatervendus, mille omanduses on ligi 1000 hektarit maad, enamikus metsa. Teine tütar, AS Maasu tegeleb aga piimatootmise ja teraviljakasvatusega. Vigrellele kuuluvate varade maht ulatub 200 miljoni kroonini.

Valdo Randpere: Olukorras, kus metsamaterjal on hakanud otsa lõppema, oli nutikas, et ta Sylvesteri maha müüs. Ehitas firma üles, müüs tipus maha ja liikus edasi.

3. Maksim Liksutov 1610,42 mln kr

Eesti mõistes muinasjutuliselt jõuka Transgroup Investi üks omanikke.

Ettevõtte müügitulu ulatub tänaseks juba üle 10 miljardi kroonini aastas, varade maht on aga ligi neli miljardit kroonini. Kontserni koosseisu kuuluvad kümned Eestis ja Venemaal registreeritud firmad, mis tegelevad raudteeveoste ekspedeerimise, tsisternvagunite tootmise, üldehituse, kütuse müügi, turisminduse, turvateenuste osutamise, väetise ja killustiku tootmise ning veel mitme muu alaga, finantsteenused sealhulgas.

Tagatippu kuulub ettevõttele veel ligi 200 miljoni kroonine väärtpaberiportfell, mis sisaldab näiteks Gazpromi, Lukoili ja Sberbanki aktsiaid. Erinevalt oma kaaskompanjonist Sergei Glinkast kuulub Liksutovile veel ka 10% Muugal tegutseva söeterminali aktsiatest.

4. Sergei Glinka 1607,82 mln kr
Maksim Liksutovi kaasaktsionär Transgroup Investis.

Ehkki mehed ise mingeid kommentaare oma osaluse kohta ei anna, on ettevõtte tegevjuht, nüüd juba 74aastane Juri Rapoport väitnud, et Liksutovi ja Glinka puhul pole tegu variomanikega.

Samal ajal mainivad Vene allikad Transgroup Investi omanike hulgas ka sealse oligarhi Iskander Mahmudovi nime, mis annaks rahuldava seletuse Liksutovi ja Glinka ootamatule rikastumisele. Nimelt tegutseb Mahmudovi kontrolli all Venemaa hiidkompanii Transmašholding, mille ettevõtetes valmib 85% Venemaa veduritest, 92% reisivagunitest ja 75% elektrirongidest. Ühtekokku annab kompanii tööd enam kui 60 000 inimesele.

Tähelepanu köidab ka Transgroupi Investi Vene ttarfirma OOO Transgroup kodulehekülg, kus ilmuvad järjest uued uudised ettevõtte uutest, Eesti mõistes ülikallitest projektidest. Muide, hiljuti ajakirjas Forbes ilmunud Vene ettevõtete edetabelis oli Transgroup oma suuruselt 46. kohal. Samas on Eesti Transgroupi aruande põhjal antud juhul tegu vaid ühega paljudest tütarettevõtetest. Nii et midagi siin ei klapi kohe kindlasti.

5. Toomas Sildmäe 1601,54 mln kr

Elupõline hotelliärimees, kes hiljuti ühtäkki teatas, et müüb oma osaluse Scandic Hotel Eestis ja lahkub selle juhtkonnast.

Sildmäe osalus Scandicus oli 14 protsenti. Tegelikult ei tähendanud see sugugi tema lahkumist hotelliärist, sest Pärnu Rannahotell jäi Sildmäele alles ning juba räägitakse ka uue hotelli või büroohoone rajamisest Tallinna südalinna. Seega jutt oli pigem lahtiütlemisest oma välispartnerist, kelle suutmatus otsuseid langetada pärssis energilise ärimehe tegevust.

Hansapanga ühe asutajana teenis Sildmäe pangaaktsiate müügiga sadu miljoneid kroone. Tema investeerimisfirmade Sencel ja Martlet varade kogumaht küünib juba 700 miljoni kroonini. Senceli väärtpaberiportfell ulatus aga juba 300 miljoni kroonini, kusjuures lisaks aktsiatele ja võlakirjadele on ta hakanud investeerima ka kulda.

Valdo Randpere: Oleme Sildmäega koos jahil käinud, ta pole kambaliider või esiletikkuja, on selline tagasihoidlik vend. Jahil paned tähele, et ta tuleb ja läheb, aga sa ei märka, mis ta vahepeal teeb. Pole võrreldav Villu Reiljaniga, kes sätib end kuhugi istuma ja kelle ümber rahvas siis koguneb. Kui jahipidamine 15 aastat tagasi moodi läks ja muutus elustiiliks, siis oli Sildmäe selle edendaja ja kirglik jahikorraldaja.

6. Marcel Vichmann 1588,31 mln kr

Hoiupanga aktsiatehingutega kuulsaks saanud juristist investor, kes pole ka pärast Hansapanga minekut rootslaste Swedbanki ainuomandisse vabanenud Daiwa painest.

Vichmanni ainuomandis oleva Hoiupanga Töötajate ASi kohustuste hulgas seisab siiani 1997. aastast pärit Daiwa 10protsendise intressimääraga võlakiri summas 127 miljonit krooni, mille tagastamise tähtaeg sai ümber juba kuus aastat tagasi. Ettevõtte varade maht ulatub aga juba peaaegu 900 miljoni kroonini. Samasse suurusjärku jääb teisegi Vichmannile kuuluva ettevõtte, osaühingu First Telecom Trading varade maht, küündides ligi 700 miljoni kroonini. Kusjuures osalused raudtee- ja bussifirmas kuulusid veel läinud aastal tema kolmandale ettevõttele, OÜ-le Moonrider.

Selgemaks hakkavad saama ka tegelikud jõujooned kaks aastat tagasi moodustatud kontsernis Go Group, mille alla koondati rongiliinid, kümmekond kokkuostetud bussiettevõtet ja turismifirma ning mille ainuomanikuks oli pikka aega vormistatud Anti Selge. Alates selle aasta oktoobrist kuulub 48% Go Groupist Vichmanni firmale First Telecom Trading.

Valdo Randpere: Vichmann on investeerinud asjadesse, mida mina või ka teised vaatasid toona, et see on jumala mõttetu ala, no mida kurat sa vead Maalisid ja Juulisid mööda kehvi külateid! Aga praegu on asi vinge – sõidad rongiga Tallinnast Tartusse ja terve tee on WiFi olemas.

7. Fjodor Berman 1193,42 mln kr

Kaks aastat tagasi Äripäeva ja tänavu EBSi poolt aasta ärimeheks valitud Berman on BLRT Grupi hing ja suurim aktsionär.

Tunnistas hiljuti ettevõtte siselehes, et BLRT Grupp elab praegu üle oma ajaloo raskeimat perioodi, mis on paljuski tingitud raskustest töölubade hankimisega laevaehituses hädavajalike spetsialistide sissetoomiseks Ukrainast.

Lisaks Eestile tegutseb BLRT Grupp ka Leedus, Lätis ja Soomes. Tänavu septembris teatas ettevõte koos Soome Wärtsilä kontserniga, et hakkavad ühiselt rajama Leetu Klaipedasse uut laevatehast. Oma esimese ühisettevõtte moodustasid samad partnerid aga juba kevadel Eestis, et hakata koos laevamootoreid remontima.

BLRT Grupp pole Bermani juhtimisel veel kordagi dividende jaganud. Kogu teenitud kasum, mida on aastatega kogunenud juba üle 1,8 miljardi krooni, on investeeritud tootmise edasisse arendamisse.

Valdo Randpere: Üritasin talle kunagi maha müüa ideed hakata Kaia Kanepit (tennisist – toim) toetama, aga ei õnnestunud. Selle asemel sattusime rääkima erinevatest kaubalaevadest, mis nõukogude ajal siin sõitsid. Vanast peast on ta ära õppinud tennise ja mängides on ta hirmus võitlejahing, paneb täiega ja peab võitma. Ega ta ei anna alla – võidab mängides lahingu, kaotab sõja, aga lipp on ikka püsti. Ta on kihvt vana, erastas BLRT, mis tundus veel mõttetum kui Vichmanni transpordiäri ja polnud üldse kindel, et sellest midagi välja tuleb.

8. Heldur Meerits 1169,57 mln kr

Hansapanga üks asutajaid, kes teenis aktsiate müügiga läinud aasta kevadel sadu miljoneid kroone.

Väikeinvestorite eestvõitlejana tuntud Meerits on tänavu jäänud hätta oma investeerimisfirmade majandusaruannete esitamisega äriregistrile ning keeldub ka Äripäevale firmade ülevaadet andmast, mistõttu tuleb leppida 2004. aasta tulemustega. Raske öelda, kas selle taga on maksuameti teravdatud huvi Hansapanga aktsiatega sooritatud tehingute vastu või midagi muud.

Meeritsa investeerimisfirmade Amalfi ja Altamira varade koguväärtus oli 2004. aasta lõpul kokku 500 miljoni krooni ringis, kusjuures kohustusi oli vastukaaluks vaid 75 miljoni krooni ümber. Suure osa varast moodustasidki Hansapanga aktsiad, nii et ekspankur pidi ilmselt tänavu nägema vaeva, leidmaks tulusaid investeerimisobjekte.

Valdo Randpere: Meeritsa sõnavarast puudub sõna “tarbimine”, tema sõnavarasse kuulub ainult “investeerimine”. Ta lubab endale väga vähe naudinguid selle raha juures, mis tal on. Kui panna kümme selli kõrvuti seisma ja käskida sealt miljonär välja valida, siis Meerits näeks välja nii, nagu tal oleks kige vähem raha. Ei saa seda inimestele ette heita, osa on lihtsalt sellised, kelle jaoks investeerimine ja kik sellega kaasnev on nagu mõnuaine, mida ei saa küllalt ning mida peab endale veeni süstima.

9. Armin Karu 1046,36 mln kr

Olympic Entertainment Groupi suuromanik, kes otsustas äsja oma ettevõtte aktsiad börsile viia.

Esimese börsipäevaga kerkis Karu osaluse väärtus Olympicus ligi 3,5 miljardi kroonini, mis annaks talle käesolevas edetabelis kindla esikoha. Et aga tabeli koostamisel on aluseks 2005. aasta aruanded, siis jääb üle vaid oodata järgmist tabelit aasta pärast.

Karu suutis aktsiate avaliku emissiooniga korraldada ka väikese revolutsiooni, pannes need üheaegselt müüki kõigis kolmes Balti riigis. Võib arvata, et kasiinofirmal on üsna ambitsioonikad plaanid ning peagi lisanduvad uued turud Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene ja Venemaa kõrvale, kus Olympic juba tegutseb.

Valdo Randpere: Karu on kirglik meremees ja tal on suur paat. Loodetavasti ta siiski juhib oma firmat paremini kui seda paati. Ärimehena on ta väga aus ja plaanin isegi Armini kasiino aktsiaid osta, sest ma võin olla rahuliku südamega, et senikaua, kui Armin seal eesotsas on, juhib ta ettevõtet hästi. Ta ei taha raha kuhugi nurga taha toppida, vaid ta on juht, kes tahab, et firmal läheks hästi ja ettevõte kasvaks.

10. Urmas Sõõrumaa 1025,36 mln kr

Jõukuse allikateks turvakontsern Falck Baltics ja isiklik investeerimisfirma U.S. Invest.

Mullu talvel lõppes Sõõrumaa koostöö Märt Vooglaiuga, mille järel seni ühised kinnisvaraprojektid kaheks jagati. U.S. Investil on lisaks 11 tütarfirmale osalus veel kümnes sidusettevõttes. Põhitulu pärinebki kinnisvaraprojektidest. Varade kogumaht küünib 600 miljoni krooni kanti. Kõrvuti oma Eesti äridega tegutseb üha laialdasemalt ka Lätis, Leedus ja Loode-Venemaal.

Venemaale trügib ka Sõõrumaa osalusel tegutsev turvafirma Falck Baltics. Hiljuti rabas ta aga äriilma teatega, et ei välista Gruusia pangandusturule minekut. “Gruusia suurim pank on oluliselt väiksema bilansimahuga kui meie Falck Baltics,” sõnas ta teda küsitlenud ajakirjanikule.

Valdo Randpere: Sõõrukat ma tunnen kõige paremini ja teda peetakse Eestis kapitalistiks number üks. Kindlasti pole tagasihoidlikkus tema tugevaim joon. Inimesena on ta hästi meeldiv, laseb teistel oma heaolust osa saada. Näiteks kord koolivaheajal võtsime mõlemad oma lapsed ja olime Hispaanias tema majas. Kuna ta polnud seal pikka aega käinud, oli Ferrari aku tühjaks saanud ja ka mul lubati kruvikeerajaga auto all roomates akut otsida.

Lõpuks leidsime selle üles, leiutasime mingi akulaadija ja lootsime öö otsa, et auto põlema ei läheks. Talle võib üldse kõik asjad maha müüa, kui need punaseks värvida ja Ferrari peale kirjutada. Tal on ka meeletu töövõime ja tahtejõud, näiteks tennises oli ta veel mõned aastad tagasi andetu, kuid töökas. Kaks aastat tagasi andsin talle platsil tennises peksa, aga nüüd ei võida ma enam peaaegu kunagi.

Tallinki omanikud teise kümne alguses
11. Enn Pant 1022,23
Tallink Grupi suuromanik Infortari ja Linandelli kaudu. Ehkki Tallink Grupi aktsiate käekäik börsil on kulgenud algselt kavandatust kehvemalt, suudeti tänavu läbi viia täiendav aktsiaemissioon. Laevandusfirma edendamise kõrvalt tegeleb Pant oma investeerimisfirmas Mersok, mille väärtpaberiportfell küünib ligi 100 miljoni kroonini.

12. Peeter Mänd 911,03
Osaühingute Kerme Investeeringud ja Ivard ainu- ning ASi Vigrelle kaasomanik. Üks endistest Sylvesteri võtmetegelastest, kes mned aastad tagasi oma osaluse ühiselt ja elegantselt Stora Ensole müüsid. On investeerinud mitmesugustesse aktsiatesse ja võlakirjadesse üle 600 miljoni krooni. Järjest kasvanud on investeeringud kinnisvarasse.

13. Igor Izraeljan 886,86
Põhiline tuluallikas on AS Technomar ja Adrem, mis tegeleb vineeri ja spooni ostu-müügi ning töötlemisega. 85% toodangust, peamiselt kaablitrumlid, läheb ekspordiks, sealhulgas euroliidu maadesse. Omab tütarfirma kaudu Tallinnas Lasnamel kaubamaja – Idakeskust. On suuromanik ka ALG Liisingu ASis, mis püüab pakkuda konkurentsi otseselt pankadega seotud liisingufirmadele.

14. Ain Hanschmidt 809
Avalikustas pisut rohkem kui aasta tagasi oma seni varjatud suurosaluse Tallink Grupi emafirmas. On Infortari juhina keskendunud peamiselt kinnisvaraprojektide arendamisele, millest suuremad on uus konverentsihotell, büroohoone Sadama tänavas ning hiigelprojektina kavandatud Lasnamäe vabaaja- ja kaubanduskeskus, mis kavade kohaselt peab valmima aastaks 2010.

15. Kalev Järvelill 799,33
Enn Pandi ja Ain Hanschmidti äripartner, kelle peal on Tallink Grupi igapäevaelu juhtimine. Laevafirma viimaste aastate tegevust iseloomustab jätkuv uute laevade ostmine ning ühtaegu uute turgude hõlvamine. Sellele vaatamata andis 60% läinud aasta mügitulust jätkuvalt Eesti-Soome laevaliin.

16. Tiina Mõis 798,23
Seisis läinud aastal tõsise probleemi ees, kui investeerimist ootasid Hansapanga aktsiate müügiga teenitud sajad miljonid kroonid. Kui tema enda nimele laekunud miljonite investeerimisest puudub ülevaade, siis talle kuuluv AS Genteel on tulnud selle ülesandega edukalt toime: ligi 400 miljonist seisis niisama arvel vaid 3,6 miljonit krooni.

17. Priit Piilmann 790,71
Haldab oma aktsiaosalusi valdusfirma Tristen Trade kaudu. Suurimat tulu teenib Viru Keema Grupist, mille varade maht on kasvanud juba üle 1,6 miljardi krooni ning müügitulu on jõudnud miljardi krooni piirimaile. Omab märkimisväärseid investeeringuid ka kinnisvaras, sealhulgas suurosalust endise Tallinna Panga maja omavas ettevõttes.

18. Valeri Kovalenko 730
Fjodor Bermani järel suurusel teise aktsiapaki omanik BLRT Grupis, mis lisaks kümnetele Eestis tegutsevatele tütarettevõtetele omab märkimisväärseid investeeringuid veel ka Leedus, Lätis, Venemaal ja Soomes. Viimaste aastate suurimad investeeringud ongi suunatud Leetu laevatehase ehitamisse.

19. Viktor Levada 719,77
Metallitoodete hulgi- ja jaemüügi suurtegija, kes Eesti kõrval on aina enam enda kätte haaramas ka Leedu turgu. Teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid oma tootmise laiendamiseks ning uute turgude hõlvamiseks, sealhulgas Saksamaal. Levadiale kuluvate varade koguväärtus on kasvanud üle 750 miljoni krooni. Lisaks oma ettevõtte edukusele naudib Levada ka talle kuuluva jalgpalliklubi edusamme.

20. Indrek Rahumaa 715,08
Investeerimisvabriku nime all tegutsev ettevõte väärib igati oma nime. Põhiline kasumiallikas on Lätis tegutsev tütarettevõte Alta Capital Partners SIA, mille 70 protsendi aktsiate väärtuseks on Rahumaa hinnanud enam kui 400 miljonile kroonile. Sama nime kandval Eesti sõsarfirmal siiski nii hästi ei lähe, ehkki senise Klementi ümberkorraldamine annab siingi lootust parematele tulemustele.

21. Väino Kaldoja 693,92
Silbergroupi ja Silberauto majandustulemused kinnitavad, et Mercedes on jätkuvalt üks hinnatumaid automarke Eestis. Müügitulu on jõudmas juba 3 miljardi krooni lähedale. Eesti kõrval on arvestatav tegija ka Leedus. Automüügikontsernile kuulub märkimisväärne kogus kinnisvara.

22. Ernesto Achille Preatoni* 678,87
Ehkki Eestis näeb meest viimastel aastatel harva, tegutseb tema Pro Kapital Grupp siin edasi. Tõsi, uueks meelispaigaks on saanud Läti, seda Leedu ja koduse Itaalia kõrval. Vilgast tegevust kinnisvaraäris häirib aga siiani Eestis pooleliolev kohtuvaidlus, mis kestab alates kriminaalmenetluse algatamisest juba üle viie aasta.

23. Elar Sarapuu 670,02
Priit Piilmanni kauaaegne äripartner ja Viru Keemia Grupi üks omanikke. Koos elati üle keerulised ajad, mil oldi sunnitud oma osalusi peitma offshore-firmade taha. Isiklik investeerimisfirma Strategius on keskendunud peamiselt osaluste hoidmisele kinnisvaras tegutsevates sidusettevõtetes.

24. Pjotr Sedin 667,35
Vineeri- ja mööblifirma TVMK tootmise väljaviimine Tallinna kesklinnast Kohilasse on kulgenud seni edukalt. Valdusfirma Grove Invest alustas samal ajal kunagistes tehasehoonetes kinnisvaraarendust ning suur osa eksklusiivseid kortereid on juba ette ära müüdud. Äritegevusele lisavad indu TVMK kordaminekud jalgpallimurul.

25. Endel Siff 647,21
Suurosalused kütusefirmades annavad jätkuvalt põhjust tegelda oma lemmikprojektiga Bekkeri sadamas, kus suurem lõikusaeg alles ees ootab. Sadamaga tegeleva Logman Investi kõrval on teine valdusfirma Primos investeerinud aga väga eripalgelistesse valdkondadesse alates lasertehnoloogiast ja lõpetades venekeelse meediaga.

26. Neinar Seli 619,06
Tegeleb jätkuvalt plastist pakkematerjalide tootmise ja kinnisvaraga. On ilmselt üks suuremaid kinnisvaraomanikke Tartus, kus Rondam Grupi ettevõtetele kuuluvad mitmed ärikeskused ja kaubamajad. Sisenemas ka hotelliärisse. Samas annavad kasumit ka tema kontrolli all tegutsevad tootmisettevõtted – Estiko plastitööstus ja Wermo mööblivabrik.

27. Tõnis Palts 613,02
Naudib jätkuvalt Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõttest tulevaid dividende, mis laekuvad siinse Pambos Holdingu pangakontole. Aastaid kestnud vaidlus maksuametiga, kellele pole meeltmööda kõnealuste dividendide aluseks olnud Levicomi müügi asjaolud, on muutumas juba farsiks. Aeg-ajalt taas meedia tähelepanu köitev skandaal pole pärssinud investeerimisportfelli pidevat kosumist.

28. Hannes Tamjärv 590,58
Hansapanga asutamisega end juba Eesti majanduse ajalukku jäädvustanud ärimees on juba suutnud end Rocca al Mare kooliga piisavalt jäädvustada ka siinse erahariduse kuldlehekülgedel. Järgmine etapp on mõisahariduskeskus. Unarusse pole jäänud ka rohkem otsese äriga seotud investeerimisvaldkonnad nagu tsisternvagunite ost ja rentimine, tuulepargi rajamine ning kinnisvaraarendus.

29. Hans H. Luik 580,76
Juba mitmendat kuud sosistatakse meediaringkondades, et Ekspress Grupp läheb kohe-kohe börsile. Ettevõtte senine äriedu annab sellisele käigule põhjust küllaga, iseasi, mida börsilt teenitud rahaga edasi teha. Üks võimalik investeerimissuund on Leedu, kus Luige käes on kopsakas osa ajakirjade turust. Eks tulevik näitab, kas nendel sosinatel ka alust on. Meediaga tegeldes pole mees ka oma teist ihalust, kinnisvara ära unustanud.

30. Toonart Rääsk 579,48
Avalikkusele peamiselt hotelli Metropol omanikuna tuntud mees on kuidagi märkamatult suutnud rajada terve kinnisvaraimpeeriumi. Peamiselt Tallinnas arendatavate kinnisvaraprojektide koguväärtus ulatub juba sadadesse miljonitesse kroonidesse. Kusjuures vahepeal omandatud osaluse Saku Suurhallis on ta jõudnud juba edasi müüa.

31. Tiit Aava 576,64
Viimastel aastatel on keskendunud kinnisvaraarendusele ja ehitustegevusele Mähe ja Merivälja kandis. Suurim projekt on 57 kortermajast koosnev uuselamurajoon, mille lõplik valmimine on kavandatud 2008. aasta algusesse. Rajanud gaasikatlamaja, et ehitatud maju ise soojusega varustada. Osaline ka reisifirmas ja saunaäris.

32. Anatoli Kanajev 566,51
Üks põhitegijaid Muuga sadamas, kust läheb teele miljoneid tonne kaupa Euroopasse, Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse. Seda lisaks traditsioonilisele kütusetransiidile. Tõuseb järgmise aasta tabelis oluliselt, sest omandas tänavu mitmed äsja lahkunud Aadu Luukase osalused.

33. Vello Kunman 565,09
Rajanud Järve keskusesse tõelise ostuparadiisi ja seda sisuliselt tühjale platsile. Suur osa tulust laekubki poepindade rendist. Pole samas unustanud ka ehitusmaterjalide tootmist Silikaadi tehases, mille toodangust ligi pool läheb ekspordiks. Arendab ka ise jaemüüki Key ehituskauplustes ja Aatriumi sisustuskaubamajas.

34. Sven Mansberg 564,28
Üks Säästumarketite keti omaaegsetest loojatest. Kuulub kaudselt Eesti Raudtee omanikeringi. Oma isiklikke investeeringuid toimetab firma Relaxor kaudu, mille huviorbiidis on viimasel ajal peamiselt kinnisvara. Ostis läinud aastal koos oma ammuse äripartneri Indrek Prantsiga Tallinna kesklinnas skandaalse suurkinnistu, mis advokaat Viktor Kaasikut vaevas.

35. Jaan Korpusov 563,42
Armin Karu partner kasiinoäris. On suutnud end juba aastaid tagaplaanil hoida. Arvata võib, et pärast Olympicu börsiletulekut kerkib järgmise aasta tabelis oluliselt. On koos Karuga asutanud osaühingu Maarjamäe Kinnisvara.

36. Märt Vooglaid 561,53
Tõusis uuesti haljale oksale tänu koostööle Urmas Sõõrumaaga. Viljakas ühistegevus lõppes varajagamisega läinud aasta lõpus ning nüüd püüab kumbki mees eraldi oma kinnisvaraprojekte arendada. Ei saa kuidagi lahti vajadusest poliitikutega suhelda, mida tõendab nõukogu liikme staatus Tallinna Sadamas.

37. Andres Järving 525,96
Üks neljast omaaegsest Norma direktorist, kes ettevõtte elegantselt erastasid ning kes nüüd Norma müügiga teenitut juba aastaid edukalt NG-Investeeringute kaudu paigutavad. Tallinna Kaubamaja koos Tartu Kaubamaja ja Selveri-ketiga, Liviko ja Balbiino on vaid üksikud näited.

38. Mihhail Gnidin 520,43
Fjodor Bermani äripartner ja BLRT Grupi nõukogu esimees. Hoiab juristina silma peal suurfirma tehingute õiguslikel küsimustel. Ajalukku on läinud tema võitlus Meretehase eest.

39. Urmas Nimmerfeldt* 510,84
Sylvesteri üks endisi juhte ja omanikke, kes tegeleb nüüd aktsiate müügiga teenitud miljonite investeerimisega. Oma isiklikke rahapaigutusi toimetab Crevi Investeeringute vahendusel, mis on investeerinud nii finantsinstrumentidesse kui ka kinnisvarasse.

40. Indrek Prants 510,02
Mõned kohad eespool asuva Sven Mansbergi lähim äripartner. Üks Eesti Raudtee kaudsetest omanikest. Investeerimisfirma Entacom põhitulu pärineb erinevatest osalustest sidusettevõtetes. Teinud olulisi paigutusi kinnisvarasse.

41. Kaido Jõeleht* 493,66
Taas üks endisi Sylvesteri juhte ja omanikke. On nüüd tõsiselt ette võtnud kinnisvaraarenduse Kaamos Varahalduse ja Kaamos Investeeringute kaudu. Loonud ka oma ehitusfirma Kaamos Ehitus, mille esimene tegevustander asub Tallinnas Tammsaare tee ääres, kus on kerkimas suur ärikompleks.

42. Aivar Berzin 497,47
Eestis üks suuremaid metsaomanikke. Tegutseb valdusfirma Vestman Grupp kaudu, mille alla kuulub enam kui kümme ettevõtet nii Eestis kui ka Lätis. Kontserni varade maht on kasvanud ligi 600 miljoni kroonini.

43. Margus Kangro* 480,17
Endine Ühispanga palgatöötaja, kellel õnnestus ühtäkki üheks Viru Keemia Grupi juhtomanikuks saada. Tema valdusfirma Alvekor 2004. aasta puhaskasumiks oli bilansis märgitud 234,67 miljonit krooni, mis suures osas tekkis Viru Keemia Grupi aktsiate väärtuse hindamisel kapitaliosaluse meetodil. Sellest ka teenimatult kõrge koht eelmise aasta tabelis. Et 2005. aasta aruanne on äriregistrile esitamata, on Kangro jõukuse arvutamisel tuginetud Viru Keemia Grupi majandustulemustele, millele on liidetud Alvekori osalused muudes ettevõtetes.

44. Oliver Kruuda 476,68
Haldab oma vara peamiselt Linderin Grupi kaudu. Suuromanikuna on suutnud Kalevi ja Tere (endise Tallinna Piimatööstuse) raske võlavankri alt edukalt välja tuua. Viimaste aastate suurimaks projektiks on kindlasti kogu Kalevi tootmise Tallinnast väljaviimine. Mitmete spordialade suursponsor. Jäänud mitmel korral poliitiliste hammasrataste vahele.

45.-47. Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn 456,77
Skype’i mehed, kelle ühisfirma Ambient Sound Investments teenis läinud aastal oma osaluse müügiga ligi 1,7 miljardit krooni. Sellest ligi 800 miljonit krooni laekus reaalse rahana, millele lisandus 916 miljoni krooni eest eBay aktsiaid. Omavad kolmekesi veel osaühingut JAP Software, mis osales konsultandina ja arendajana internetitelefoni Skype väljatöötamises.

48. Enn Kunila 448,77
Taas üks neljast omaaegsest Norma direktorist. Oma osaluse NG Investeeringutes on vormistanud Sperare OÜ kaudu. On viimastel aastatel investeerinud kunsti, peamiselt maalide kokkuostmisse.

49. Ando Aron 442,95
Tööriistade ja seadmete müügile keskendunud Mecro suuromanik. Müük ja hooldus käib Stokkeri tööriistakeskuste kaudu Eestis, Lätis ja Leedus. Läinud aastal ostis Mecro soomlastelt põllumajandusseadmete ja -masinate müügiga tegeleva ASi Agribalt.

50. Tõnu Toomik 439,59
Toomas Annuse järel suuruselt teise Merko Grupi aktsiapaki omanik, kelle peal on börsifirma Merko Ehituse igapäevane juhtimine. On aastatega loovutanud osa talle kuulunud Merko Grupi aktsiatest Annusele.

51. Jüri Käo 431,66
NG-Investeeringute emafirma NG Kapital neljast võrdsest suuraktsionärist avalikkusele enimtuntud äritegelane. Oma investeeringuid haldab ta osaühingu Gotfried kaudu. On NG Investeeringute eesträäkija kõigis olulistes küsimustes, kaasa arvatud osaluse realiseerimine Eesti Raudtees.

52. Toivo Annus 431,35
Neljas Skype’i mees, kes erineb tabelis mõned kohad eespool olevatest Ahti Heinlast, Priit Kasesalust ning Jaan Tallinnast sellega, et oma isiklikke investeeringuid toimetab ta osaühingu Activity vahendusel. Tegi läinud aastal oma esimesed investeeringud kinnisvara vallas.

53. Aadu Luukase pärijad 428,62
Äsja meie hulgast lahkunud transiidiärimees ning ühiskondliku leppe mõtte algataja. Lõi viimase aasta jooksul lahku oma ammustest äripartneritest Anatoli Kanajevist ja Endel Sifist, suunates oma investeeringud Sevesrtaltransiga seotud kütusefirmadesse. Kavandas koos Silmeti omanikega gaasiterminali rajamist Sillamäele.

54. Ants Laos 420,95
Sai mõned aastad tagasi kuidagi märkamatult Viru Keemia Grupi aktsionäriks. Juhtinud omal ajal kaubandusministeeriumi ning toiduainetöstuskontserne Estkompexim ja Epeks. Moodustas koos poegadega valdusfirma Sillever, mis on investeerinud kinnisvarasse.

55. Madis Habakuk 410,09
EBSi rajaja ning rektor. Sattunud ajakirjanduse huviorbiiti seoses Aasiast pärit üliõpilaste suure tungiga EBSi tudengkonna hulka. Ainuomanik valdusfirmas Revor Systems, mis on rohkesti, enam kui 200 miljonit krooni investeerinud kinnisvarasse. Revori ja selle tütarfirmade kinnisvaraprojektidega tegeleb poeg Mart Habakuk.

56. Arti Arakas 409,34
Arco Vara üks kolmest asutajast. Kinnisvarakontsernina tegutsev Arco Vara on teinud viimastel aastatel märgatava arenguhüppe. Varade maht küünib juba 1,5 miljardi krooni kanti. Köitis hiljuti tähelepanu laevade ostuga Vjatšeslav Leedo firmadelt. Koos tehti ka pakkumine Tallinna Vabaduse väljaku hoonestamiseks.

57. Hillar-Peeter Luitsalu 393,85
Arti Arakase kompanjon. Toimetab oma isiklikke kapitalipaigutusi valdusfirma HM Investeeringud kaudu. Osalus Arco Varas on vormistatud osaliselt otse ning osaliselt koos Arakasega loodud ühisfirma Toletum kaudu.

58. Toomas Tamm 379,7
Virumaa suurettevõtja, kelle kontrolli all tegutseb T.R. Tamme Auto. Transpordifirmana tegutseval ettevõttel on kaks märkimisväärset tütart – Kiviõli Keemiatööstus ja Euro Kinnisvaraarendus. On pidevalt oma müügitulu ja kasumit kasvatanud. Fondiemissiooni tulemusena tõsteti Tamme Auto osakapital 200 miljoni krooni peale.

59. Joakim Helenius 371,37
Soome kapitali esindaja, kes tunneb juba pikemat aega end märksa kodusemalt Eestis. Tema osalusel tegutsev investeerimisfirma Trigon Capital on võtnud viimastel aastatel finantssektori asemel sihikule kapitalipaigutused põllumajandusse. Lisaks Eestile tegutseb veel ka Lätis, Leedus, Poolas, Horvaatias ja Soomes.

60. Andrei Žukov 365,38
Tallinna Äripanga üks juhte, kes oma aktsiaosalustega sattus hiljuti Eesti Panga huviorbiiti, mille tulemuseks oli keeld tegutseda Äripanga juhatuse liikmena. Tema investeerimisfirma Leonarda Invest, mis on segatud mitmetesse aktsiatehingutesse, on suutnud oma varade mahu kasvatada üle poole miljardi krooni.

61. Armin Kõomägi 362,37
Ärimees, kes üllatas hiljaaegu avalikkust Tuglase novellipreemia võitmisega. Haldab oma isiklikke investeeringuid osaühingu Trebicom kaudu, millel on kaudseid ja otseseid osalusi paljudes ettevõtetes, Eesti Raudtee kaasa arvatud. Sven Mansbergi ja Indrek Prantsi äripartner.

62. Peeter Luik 358,48
Kirjutanud end Eesti panganduse ajalukku omaaegse Balti Ühispanga ülesostjana ja Raepanga loojana. Tegeleb nüüd juba aastaid kaubanduse ja kinnisvara alal. Haldab oma investeeringuid osaühingu Rabatti kaudu, millel on kümmekond tütart (pereemadele on kindlasti tuttavad kaubamärgi Kangas ja Nööp all tegutsevad poed). Rabatti osalusel tegutsevad aga ka Lootsi, Kalda ja Foorumi nime kandavad kinnisvarafirmad.

63. Oleg Gross 354,47
Lääne-Virumaa suurettevõtja, kes tegutseb juba aastaid edukalt ka Tallinnas endanimelise poeketi kaudu. Kauplustes pakutakse müüa kõike seda, mis valmib Grossi tootmisettevõtetes – alates leivast-saiast ja kondiitritoodetest ning lõpetades õlle ja lihaga. On suutnud hoida oma töötajate madalat palgataset, mis on tihtipeale köitnud ajakirjanduse huvi.

64. Rein Kilk 342,8
Üritab tegutseda kõikvõimalikel elualadel, mis vähegi ette satuvad. Pärnu Sadama ja Skorpioni turvafirma suuromanik, Lõuna-Eesti suurima toiduainetööstuse kontserni omanik, kel õnnestus tänavu ka Weroli õlitehas üles osta. Lisaks kuuluvad talle mitmed kohvikud ja restoranid, mõisatest rääkimata.

65. Heiti Hääl 342,16
Eeskätt kütuseärimehena tuntud mees tegutseb tegelikult väga erinevates valdkondades alates kinnisvaraarendusest ning lõpetades autohaagiste tootmise ja Keraamikatehase omamisega. Samas on ta jõudsalt edendanud ka oma kütuseäri – Alexela Oil omandas Hydro Texaco tanklaketi. Lõi läinud aastal oma ärid lahku ammusest partnerist Aivar Riisalust.

66. Jüri Uppin 318,82
Ajab Peterburi teel energiliselt oma hotelli- ja kinnisvaraäri. Samasse kõrvale on ta rajanud ka Jüriöö pargi. ASi Susi ainuomanikuna on ta suutnud kasvatada ettevõtte varade mahu kaugelt üle 300 miljoni krooni. Jäi näpuvea tõttu teenimatult välja kaks nädalat tagasi ilmunud dividendimiljonäride TOPist oma 5 miljoni krooniga.

67. Viktor Mõisja 312,21
Juhatab kogu Merko Ehituse betoonimajandust. On jäänud teenimatult oma kaasaktsionäride Toomas Annuse ja Tõnu Toomiku varju.

68. Margus Reinsalu 311,28
On loonud oma investeeringute haldamiseks osaühingu Olver, kellele kuuluvad näiteks Kristiine Kasiino, mitu kinnisvarafirmat ja Eesti Fosforiit. Olver läinud aasta puhaskasum jõudis läinud aastal üle 90 miljoni krooni, kuid see oli paljuski tingitud kinnisvara ümberhindlusest.

69. Anti Selge 307,72
Ligi kaks aastat reisi- ja turismikontserni Go Group ametliku ainuaktsionärina tegutsenud mees. Tänavu oktoobris vormistati aga ligi pool osalusest Vichmanni firma First Telecom Trading nimele, nii et järgmisel aastal ilmuvas tabelis on Selge üks suuremaid kukkujaid.

70. Keijo Erkki Mehtonen 306,91
Tallink Grupi juhatuse liige, kes hoiab silma peal laevafirma Soome-poolsel äritegevusel. Lisaks osalusele Infortaris on Tallinki Grupi üks suuremaid eraisikust aktsionäre.

71. Gerhard Eberle 300,73
Järvamaal ja Haapsalus tegutsevate õmbluskäitiste Lade ja Pakpoord sakslasest ainuomanik. Haapsalus valmivad purjetajate rõivad rändavad suures osa Euroopasse ning sama on ka Pakpoordi toodanguga. Põhiline turg on Eberle kodumaa.

72. Andres Saame 289,52
Hansapanga kõige enam varjus olnud asutaja, kes on juba aastaid panustanud kinnisvarasse. Tuntuim objekt on ilmselt endine Ajakirjandusmaja Tallinnas Pärnu maanteel. Oma investeeringuid haldab Cross Holdingsi kaudu. Saame on Kodumajagrupi suurim aktsionär.

73. Valeri Karkatšev 286,97
BLRT Grupi juhatuse liige ja üks ettevõtte omanikke. Juhatab lisaks BLRT tütarfirmat Baltic Premator, mis tegeleb laevade ja ujuvvahendite ehituse, remondi ja hooldusega.

74. Oleg Ossinovski 280,03
Transpordifirma Spacecom asutaja ning valdusfirma Skinest Grupp omanik. On juba mitu aastat pidanud võitlust Eesti Raudtee monopoli vastu. Skinest Gruppi kuuluv Skinest Rail on üks Baltimaade suuremaid raudtee-ehituse, veeremi vahenduse ja vedurite remondi ettevõtteid.

75. Alle Vanaselja 274,35
Jüri Käo, Andres Järvingu ja Enn Kunila kauaaegse äripartneri Indrek Vanaselja lesk. Võttis koos lastega üle oma mehe investeerimisfirma Vincere ning on selle osalust NG Kapitalis tänini alles hoidnud.

76.-77. Kaido Kruusoja ja Viljo Vetik 274,34
Pärnus tegutseva Port Artur Grupi omanikud. Kontserni kuulub seitse tütarfirmat, mis on keskendunud valdavalt kinnisvarale. Tuntuim objekt on grupile nime andnud Port Arturi kaubamaja oma mitme hoonega. Kinnisvarainvesteeringute maht ulatub 300 miljoni kroonini.

78. Sulev Kodu 271,64
Rõivaste, jalatsite, mänguasjade ja muu taolisega kaupleva Glasmiri omanik. Ettevõtte alla kuuluvad nii Hinnapommi kui ka Cartini kauplusteketid. Viimastel aastatel on paigutanud olulisi summasid kinnisvarasse. Osalus Glasmiris on vormistatud osaühingu Dives kaudu.

79. Toomas Luman 265,89
Jõudsalt areneva Eesti Ehituse üks omanikke, kes tänavu ettevõtte aktsiad börsile viis. Äriosalused on vormistatud EE Grupi ning osaühingu Luman ja Pojad kaudu. Kaubandus-Tööstuskoja presidendina on juba aastaid Eesti ettevõtluse üks eestvedajaid.

80. Endel Ermel 262,55
Osaühingute Famila ja Famila Kinnisvara omanik, kes pani oma jõukusele aluse Sylvesteri aktsiate müügiga. On arendanud mitmeid kinnisvaraobjekte Põlvas ja Tartus. Asutas läinud aastal ka Famila nime kandva ehitusfirma, mis peaks hoo sisse saama sel aastal.

81. Vasily Koshelev 257,79
Osaühingute Lugosta ja Lugosta Kinnisvara omanikuna viis läbi mitu kinnisvaratehingut Tallinnas ja selle lähivaldades. Ostis Haabneemes asuva kinnistu koos kauplusega. Kinnisvarainvesteeringute kõrval on paigutanud raha ka börsiettevõtete aktsiatesse.

82. Koit Uus 254,67
Haapsalu suurärimees, kes haldab oma investeeringuid Uuemõisa Investi kaudu. Ettevõtte varade maht ulatub üle 250 miljoni krooni. Uuemõisa Investi kontsernis tegutseb üle kümne ettevõtte, millest tuntuim on ilmselt Haapsalu Uksetehas. Omab 20protsendilist osalust EKE Investis.

83.-84. Aivar Tuulberg ja Raivo Rand 253,96
Juba aastaid äritandemina ehituses ja kinnisvaras tegutsevad mehed. Peamisteks ettevõteteks on Rand & Tuulberg Grupp, Vallikraavi Kinnisvara ning C.H.P. Nende kolme ettevõtte kaudu omavad osalusi veel paljudes firmades nagu näiteks Columbia Kivi, Regati Valdus, Baltlink Valdus jms.

85. Raivo Tamm 253,13
Tabelis eespool asuva Toomas Tamme poeg, kellele kuulub 40 protsenti T.R. Tamme Autost. On keskendunud peamiselt ettevõtte kinnisvaraprojektidele.

86. Galina Ignatenko 252,73
Eesti Mereagentuuri rajaja Sergei Ignatenko lesk, kes pärast mehe surma kogu äritegevuse üle võttis. Mereagentuuri tütarfirmale Export Lines kuulub veidi üle 7 protsendi Pärnu Sadama aktsiatest. Paar aastat tagasi andis Mereagentuur on oma senise põhitegevuse, laevade agenteerimise üle ASile ESTMA, mille ainuomanik on nüüd Sergei ja Galina poeg Danil, kes juba järgmisel aastal kerkib samuti TOP 500 hulka.

87. Lembit Kirsme 241,87
Harju Elektri ja Harju KEKi suurim eraisikust omanik. Lisaks kuulub talle osaühing Kirschmann, mis on teinud panuse võidusõiduvarustuse müügile. Et see pole siiani kuigi edukalt kulgenud, saab Kirschmann oma põhitulu samuti Harju Elektri aktsiatest.

88. Rainer Hinno* 239,45
Ainuomanik ASis Favorte, mille põhitulu tuleb kinnisvara ostu-, müügi- ja renditehingutest. Ettevõtte jaotuskõlblik osa omakapitalist ulatus aasta tagasi juba üle 100 miljoni krooni. 2005. aasta aruanne on paraku viibinud.

89. Ott Kikkas 236,62
Merko Grupi üks kolmest väikeaktsionärist. On samuti teenimatult Toomas Annuse ja Tõnu Toomiku varju jäänud, ehkki just Kikkas on Merko Ehituse ehitusdirektor.

90. Toivo Ninnas (sen) 234,76
Vana merekaruna on jätkuvalt Tallink Grupi nõukogu esimees. Oma äriosalusi juhib osaühingu Tekali kaudu, kellele lisaks Tallinki aktsiatele kuulub ka Pärnus asuv taastusravikeskus Viiking.

91. Egon Mats 234,66
On koos Toomas Lumaniga üles ehitanud Eesti Ehituse selle algusaegadest peale ning on Lumani järel suuruselt teise aktsiapaki omanik. Matsi isiklik investeerimisfirma Investar on aga keskendunud golfiväljaku rajamisele ja haldamisele.

92. Nikolai Ossipenko 234,59
Pakub Ida-Virumaa suuremates linnades tänavate ja teede hooldust, võites otsekui võluväel järjest kohalikke riigihankeid. Ossipenkole kuuluva ASi NjaV rentaablus on kadestamisväärne, jäädes 40-50 protsendi vahele. Viimasel ajal on asunud tänavatel teenitud paigutama kinnisvarasse.

93. Toomas Peek 231,23
Tõnis Paltsu aatekaaslane, kes samuti naudib omal ajal soodsalt läbiviidud Levicomi müügi tulusust. Küll veidi väiksemas mastaabis. Peegile kuuluv Monteray Holdings on aastaid olnud helde dividendimaksja, jäädes küll ka siin Paltsule alla.

94. Tiit Vähi 229,7
Endine peaminister ja tänane Silmet Group üks omanikke, kes oma äriosalusi juhatab Valga Groupi kaudu. Tänu oma osaluse osalisele loovutamisele tütar Evelinile ja poeg Ronaldile on nendegi elu nüüd kindlustatud.

95. Mai Kaarepere 227,39
Kunagise Tartu Kommertspanga juhi ja Hansapanga ühe asutaja Rein Kaarepere äriosaluste pärija. Toimetab oma investeeringuid osaühingu Krenno kaudu.

96. Heino Harak 222,37
Keskendunud kõigele sellele, mis seotud elektriga. Tema firma KH Energia-Konsult pakub terviklikke projektlahendusi ning teeb ka kõik vajalikud tööd ise ära.

97. Boris Fursa 220,79
ks omanikke Kehra Kivitehases (tänase nimega V&B Grupp), mis toodab betoonist teeääristusplokke. Lisaks tegeleb veel kinnisvara, tööstuskaupade müügi ja metalliga.

98. Olari Taal 218,19
Aktiivsest ärist eemale tõmbunud riigikogulane. Hansapanga üks asutajaid. Tema investeerimisfirmal Eggera on veel piisavalt paks rasvakiht, mis lubab investeerida nii kinnisvarasse kui ka poliitikasse.

99. Anatoli Lipinski 215,99
Muuga sadamas laevade ja raudteevagunite teenindamist pakkuva Stivise üks omanikke. Teine omanik, AS Janliko kuulub aga mehe naisele ja pojale. On osalenud ka mitmes kinnisvaraprojektis.

100. Dmitri Kubõškin 214,35
BLRT Grupi üks aktsionäre, Fjodor Bermani ustav abiline ja haldusdirektor. Suur jalgpallihuviline, Koplis tegutseva JK Dünamo president.

Kahesaja miljoniga esisajast väljas
101. Ülo Metsaots, Merko Grupp AS, Norma 211,74

102. Aivar Aigro, Dreamland OÜ 210,98

103. Jüri Külvik, Lemeks AS, Visional Invest OÜ 207,53

104. Indrek Kuivallik, Constock OÜ 195,30

105. Aleksander Denisoff, Trans-Kullo AS, N-Terminal Grupp AS 190,03

106. Lennart Alsptal, Luksusjaht AS 189,18

107.-108. Parvel Pruunsild ja Vahur Voll, Balti Investeeringute Grupi Pank AS 187,09

109. Märt-Järvo Hirtentreu, Tannenrode OÜ, Konesko AS 187,05

110. Richard Tomingas, Toletum OÜ 185,58

111. Kalev Kase, Tähering OÜ, Hotell Pallas OÜ 182,90

112. Aleksander Pajuri, Glaskek AS, Mõigu Ehituskoondis AS, Beroliina AS, Remedia AS, Harju KEK AS, Harju Elekter AS 182,53

113.-114.* Jaanus Paeväli ja Jaan Puusaag, Krimelte OÜ, Krimelte Trading OÜ 182,03

115. Vjatšeslav Leedo, Saare Finants AS, Holostovi Kinnisvara AS, Saaremaa Laevakompanii AS, Saare Erek AS 180,26

116. Alexander Kofkin, Meriton Hotels AS 179,74

117. Alar Kroodo, Tähering OÜ, Hotell Pallas OÜ, ASM Investments OÜ 178,71

118. Veiko Tišler, Barrington OÜ 176,21

119.-120. Heiti Allmäe ja Olar Gofman, A&G AS, A&G Kaubanduse AS 174,21

121. Viktor Polozov, Alvigo AS 173,31

122. Vladimir Žarikov, NPM Grupp OÜ, Kenwik OÜ, Hebron OÜ, V&B Grupp AS 172,84

123. Toomas Arumäe, Glaskek AS, Beroliina OÜ, Mõigu Ehituskoondis AS 171,46

124. Veljo Kuusk*, Saadu Invest OÜ 171,36

125. Sulo Nigul, Magister Morum OÜ 170,89

126. Andres Koger, Koger Grupp OÜ 169,01

127. Jaan Koort, Haak OÜ, Merko Ehitus 168,26

128.-129. Nikolai Galaganov ja Valeri Galaganov, G.S.G. Metal AS 167,20

130. Erich Rannu, Astro Finantsgrupp OÜ, Astro Holding AS, Astro Invest AS 166,94

131. Vladimir Ossavoljuk, Trans-Kullo AS, N-Terminal Grupp AS 164,45

132. Prits Liblik, Valjala Söödatehas AS, Kuressaare Sanatoorium AS, Ääre Seakasvatus OÜ 164,27

133. Ilmi Kuuskaru, Hekotek AS, Hekotek Kinnisvara OÜ 162,73

134. Tõnu Laak*, Fablio AS, Gessole AS, Cresco AS 161,70

135. Peeter Kern, Com Holding OÜ 160,95

136. Reinhold Bauer, Barilli Invest OÜ 160,77

137. Mati Tusov, Sabreena OÜ, Cassel Grupp OÜ 159,47

138. Thomas Bjorn Waldin, Silmet Grupp AS 158,90

139. Jüri Vips, Landcom OÜ, ABC Grupi AS 156,68

140. Jori Ala-Jyrä, Neiseri Grupp AS, Neiser Invest OÜ 156,17

141. Viktor Saarestik, Suva AS 155,51

142. Jaan Pillesaar, DSVH OÜ 155,27

143. Boriss Avdejev, Kohimo AS 155,11

144. Galina Aleksandrova, BLRT Grupp AS 154,79

145. Ülo Pärnits, WTC Tallinn AS, Mainor AS, Maskello AS, Mairello AS 154,22

146. Igor Lepetuhhin, Trans-Kullo AS 153,46

147. Guido Sammelselg, Beta Systems OÜ 153,18

148. Taavi Reigam, Proplastik AS, Merirahu Arendus OÜ, Macroprint O 152,10

149. Urmas Uustal*, C.H.P. AS, Norma 151,05

150. Veljo Ipits, Salvest AS, Wermo AS 146,46

151. Tarmo Villemi*, Saku Metall AS 145,40

152. Mart Avarmaa*, Almantika OÜ, Agerinvest AS, Makkle Invest O 144,79

153. Peeter Puusepp*, TTP AS 144,16

154. Martin Sööt, Tähering OÜ, Hotell Pallas OÜ 143,77

155.-156. Raivo Aavisto ja Raivo Kütt, Amserv Grupi AS, R.R. Varad OÜ 142,95

157. Tiit Veeber, Giga AS 142,14

158. Viido Einer, Venus Kinnisvara OÜ, Eviman OÜ 141,10

159. Mart Lajal, Mecro AS 140,60

160.-161. Toomas Määrits ja Tõnu Samm, Kaarsilla Grupp OÜ, Kaarsilla Kinnisvara OÜ 140,33

162. Jaak Pählapuu, BMG Invest OÜ 135,72

163. Voldemar Vaino, Inges Kindlustus AS, Unix-V OÜ 134,44

164. Indrek Neivelt, Trust IN OÜ 133,98

165. Rain Lõhmus, LHV Group AS, Lõhmus Holdings AS, Saku Õlletehas 133,21

166. Arle Mölder, Laurus Invest OÜ 132,41

167. Lembit Lump, Bonaares OÜ 128,19

168. Illimar Toom, Toom Tekstiil AS 127,25

169. Andres Toome, Jaama Kinnisvara OÜ, Tradematic OÜ 125,86

170. Jaan Kabin, EKE Invest AS, ES Sadolin AS, Pärnu EEK AS 124,66

171. Endel Palla, Harju Elekter AS, Harju KEK AS 124,24

172. Margus Säde pärijad, Tannenrode OÜ, Konesko AS 123,95

173. Andres Sarri, Eesti Talleks AS 123,94

174. Nerijus Grušnius, Baltic Pulp & Paper OÜ 122,60

175. Ülo Aljand, Kodala OÜ 122,45

176.-177. Meeli Leeman ja Urmas Leeman, Lenne OÜ 122,36

178. Margus Kohava, Payles OÜ 121,63

179. Rikard Mikael Relander, Bellus Furnitur OÜ 121,56

180. Toomas Tool, Esmar AS, Freier Projekt OÜ, Printtare AS, Esmari Laevad OÜ, BREM, Baltsped OÜ 121,08

181. Heini Nurga, 121,01

182. Olav Miil, Logoner AS, Ärimaja AS, Arkaadia Kapital AS 119,79

183. Vladimir Ugom, Marine Tanker Service AS 119,70

184. Maido Kiviorg, Tõivu OÜ 118,71

185. Tullio Liblik, Roheline Ring OÜ, Saarte Investeering OÜ 118,62

186. Andrus Allik, Hansa Maakler OÜ, Decora AS, Decora Ehitus AS 118,39

187. Arvo Heinmaa, Mergilda OÜ 117,19

188. Alar Tamming, Tavid AS 117,14

189. Roman Talnis, Talredo OÜ, Fronton OÜ 116,90

190.-193. Igor Geller, Ivan Popov, Dmitri Rozenblat ja Nikolai Salnikov, Kai Konstruktor AS 116,33

194. Kaido Saarma, Abobase Systems AS 115,76

195. Meelis Milder, Baltika AS, BMIG OÜ, LVM Projekt OÜ 115,56

196. Ruslan Rastoštšenkov, Aldera Invest OÜ, Naprosaks OÜ 114,48

197. Vladimir Oberšneider, Glaskek AS, Mõigu Ehituskoondis AS 113,67

198.-200. Peeter Kangur, Riho Sepp ja Urmas Sepp, ELKE Grupi AS 113,64

201. Kuno Liblik, FINA Investeeringud OÜ 113,40

202. Toomas Agasild, Mäo Invest AS, Harmalen AS 112,54

203. Mait Schmidt, EE Grupp AS, OÜ Schmidt & Sons 112,50

204. Harry Olavi Viiala, Filter AS 111,65

205. Raul Rebane, Tähering OÜ, Hotell Pallas OÜ 111,56

206.-208. Jüri Jantšuk, Ludmila Kanepe ja Dmitri Mälson, MKJ Haldusgrupp AS, MSI Gruppp AS 110,17

209.-211. Viktor Arhipov, Mati Ivask, Ain Sigus, MSI Grupp AS 109,75

212. Indrek Randvee, Montello OÜ, Jalgur OÜ, Paavli Kinnisvara OÜ 109,64

213. Arno Sillat, Racing Invest Group OÜ, Europarts Autodet AS 109,51

214. Leif-Göran Beril Fors, Jagudi Mets OÜ 108,84

215. Marek Antoniak, Artig KV OÜ 107,46

216. Katrin Saali Saul, Altor Holding OÜ, Estrex Invest OÜ 106,75

217. Mart Tooming, MT Finantsid OÜ 106,02

218. Valeri Pärs, Plasto AS 103,52

219. Viktor Siilats, Info-Auto AS 103,42

220. Hillar Teder*, Ühendatud Kapital AS, Ekspert Kapital AS 102,96

221. Sulev Laanpere, Savi AS 102,34

222. Valentina Otsason, Eesti Krediidipank AS 101,95

223. Hans-Peet Johannes, Espak AS, Vilpak AS, Valmeco AS 101,86

224. Taavi Raadik, Taur Varahalduse OÜ 101,62

225. Andrei Murgo, Nittis OÜ 101,48

226.-228. Ain Laiverik, Heiki Laiverik ja Andres Piiber, Maru Konstruktsioonid AS 97,89

229.-230. Sander Kopli ja Ando Raud, Idex Trust OÜ, Viru Keemia Grupp AS 97,84

231. Toivo Alt*, Reio Invest O, Saarek AS* 97,38

232.-234. Jaan Koppel, Heiki Mölder ja Toomas Suurvärav, Raglor OÜ 97,28

235. Arvi Liivik, Espak AS, Valmeco AS 96,70

236. Arvo Nõges, Gamma Holding OÜ 96,55

237. Liivi Luman, Luman ja Pojad OÜ 96,36

238.-240. Dmitri Drajev, Valeri Gridnev ja Mihhail Leznin, Famar-Kauba AS 96,25

241. Mihhail Maslennikov, Maseko AS, Masekonord AS 95,45

242. Tiit Pahapill, Salva Kindlustus AS 95,06

243. Irene Izraeljan, Technomar ja Adrem AS 94,76

244. Tiit Säga, Baltazar AS 94,30

245. Tiit Raukas, Sado Ehituse OÜ, Kontek Int AS 93,79

246. Jürgen Järvik*, Marine Systems OÜ 93,67

247. Toomas Valgmäe, Remoov OÜ, Ottender & Valgmäe AS 92,43

248. Mikko Tapio Kuosmanen, ABC King AS 92,39

249.-250. Oleg Fjodorov ja Andrei Rabtsevitš, Argo Electronics AS 92,29

251. Toomas Aab, Metsagrupp OÜ, Oks Trading OÜ, Taimgrupp OÜ 92,16

252. Pavel Anissimov, Paul Kinnisvara OÜ 91,63

253. Roar Paulsrud, Rebruk AS 90,42

254. Carl-Erik Sundblad*, Maraveld Halduse OÜ 90,19

255. Urmas Rahnel, Metsagrupp OÜ, Oks Trading OÜ 89,78

256. Anatoli Demenko, Polyform AS 89,66

257. Maie Pihelpuu, S.I. Investeeringud AS 89,33

258. Meelis Sinilo, Rime Holding OÜ, Mesiinvestor OÜ 88,94

259. Ingrid Prants, Tsuga OÜ 88,60

260. Helmut Friedrich Keil, Keil M.A. OÜ 88,26

261.-262. Larissa Sedina ja Jüri Triletski, Grove Invest OÜ 87,52

263. Alla Kanajeva, N-Terminal Grupp AS 86,85

264. Agu Möldre, Lasbet AS 86,42

265. Vello Väinsalu, ELKE Grupi AS 86,37

266. Cornelia Schlesinger, Arge Europe AS 86,35

267.-268. Tiit Kuuli, Oma Grupp OÜ 86,20

267.-268. Villu Maamägi, Viljandi Metall AS 86,20

269. Jaak Sulg, Viljandi Metall AS 86,10

270. Toivo Voit, Ubamatsi OÜ 85,97

271. Egon Elstein, Strand Projekt OÜ 85,85

272.-273. Märt Järvik ja Priit Post, Üle OÜ 85,38

274. Igor Pihela, Eferelt AS, Expodisaini AS 85,33

275. Meelis Mäeots, Tõnismäe OÜ 85,22

276. Rauls Viktorovs, Age Com OÜ 85,20

277. Uuno Lausing, Tiigi Keskus AS, Antomin AS 84,09

278. Tarmo Uffert, Aasta Auto AS, Tauf-Auto AS 83,97

279. Aivar Arand, Arand AS 83,91

280. Jaak Nõmmsalu, Tatoli AS 83,73

281. Tarmo Tamm, STR Invest OÜ 83,68

282. Igor Tšumakov, Eskaro AS 83,58

283. Enn Külvik, Lemeks AS, Kärberi Investeeringud OÜ 83,01

284. Urmas Sooaluste, FEB AS, Laufel Investments OÜ 83,00

285. Rein Tallermo, 82,91

286. Arvo Suppi, Reiden AS 82,89

287. Anti Kalle, Jalajlg AS, Sportland International Group AS 81,74

288. Leho Siimsen, Fakto AS, Autoinvesteeringute OÜ, Milpaber OÜ 81,13

289. Alvar Ild*, Harmaron OÜ, SRV Kinnisvara AS 80,43

290. Ralf Õng, Esma Vara AS 80,38

291. Marko Palm, Avallone AS, Helicom OÜ 80,13

292. Erich Teigamägi, Linnasoojus AS 79,91

293. Toomas Luhaäär, Antrioon OÜ, Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär, Lawin AS 79,90

294. Are Altraja, Jalajälg AS, Sportland International Group AS 79,58

295. Paul Richard Oberschneider*, Häuser-Oberschneider OÜ 79,22

296. Boriss Ivanov*, NG Eesti AS, Amberto Invest OÜ 79,04

297. Kristel Sarri, Eesti Talleks AS 78,93

298. Vladimir Migovk, Beetak AS, Estfish-Export OÜ 78,66

299. Juss Maurer, Moreen OÜ 78,23

300. Toivo Jalakas, FEB AS, Annlii Investments OÜ 77,74

301.-303. Evelin Karp (Vähi), Ronald Vähi ja Jaak Raudsepp, Valga Group OÜ 76,56

304. Andris Blaka, Age Com OÜ 76,54

305. Jaak Annus*, BDO Eesti AS (Lignarius OÜ*) 75,53

306. Tarvo Moss, MCC Grupp AS 75,31

307. Nadežda Levada, Levadia OÜ 75,19

308. Indrek Toome*, Harmaron OÜ, SRV Kinnisvara AS 74,89

309. Grigori Oništšenko, PKL AS, PKL Holding OÜ 74,05

310. Rein Tõnston, PKL AS, PKL Holding OÜ 74,05

311. Kalle Ehaver, Estonia Maja OÜ 73,96

312. Mikhail Rivshin*, Space Holding AS 72,75

313. Jüri Mõis*, Meta-Eks SP AS, JMB Investeeringute AS 72,55

314. Nils Erland Larsson, Duschy AS, Duschy Marketing AS 71,76

315. Jaan Soomets, Mark Oil OÜ 71,45

316. Urmas Laanem, Laadur AS 71,38

317. Sten Pertens, Balti Autoosade AS 71,30

318. Hans Palla, Harju Elekter AS, Harju KEK AS 71,02

319.-320. Jüri Koval ja Samvel Tšobanjan, Baltic Sea Bunkering OÜ 70,95

321. Aleksandr Sorokin, Aleksi Vara OÜ 70,89

322. Toomas Saal, WTC Tallinn AS, Maskello AS, Mairello AS 70,30

323. Aivo Rosenberg, Airo Konsultatsioonid OÜ 69,56

324. Tõnis Arro, Hermesinvest AS 68,79

325. Galina Lipinskaja, Janliko AS 68,61

326. Mati Kitt, Maki Konsultatsioonid OÜ 68,59

327. Bo Göte Stenholm, Vävars OÜ 67,73

328. Sergei Smetana*, Kiirlaenude & Kinnisvara AS 67,67

329. Sergei Artjomov, Muuga CT AS, Transiidikeskuse AS 67,32

330. Enn Veskimägi, Standard AS 66,68

331. Ago Teder, United Estover Group OÜ 65,84

332. Heino Kirs, Heinzi Kaubandus OÜ 65,66

333. Härmo Lehtsalu, Mõigu Ehituskoondis AS, Beroliina OÜ 65,33

334. Andrus Kalda, Grundar Puit OÜ 64,70

335. Olav Osolin, Kolm Karu OÜ, Mediapool OÜ 64,44

336. Andrus Leinemann, Combinent AS, Inso Projekt OÜ, Ceres AS 64,38

337. Aivar Leinemann, Combinent AS, Inso Projekt OÜ, Ceres AS 64,32

338. Taivo Abram, Linford AS 63,81

339. Ain Pert, Linford AS 63,76

340. Ülo Hage, Astri AS, Mitval OÜ, Astri Valdus OÜ 63,44

341. Heiki Einpaul, Hekotek Produkt OÜ 63,35

342. Tarmo Sumberg, Best Systems OÜ 63,18

343. Merike Poudel, Dzingel AS 63,00

344. Marie Edala, Sinisukk AS 62,92

345. Mati Mürk*, Ithal-Kraanad AS 62,90

346. Eve Koppel, Saarmas AS 62,72

347. Argo Jõgi, Silva AS 62,68

348. Rain Teimann, Vatson & Vatson OÜ, Mediapool OÜ 62,67

349. Vladimir Šapovalenko, Fabula Baltis OÜ, Baltred OÜ 61,90

350.-351. Antti Rammo ja Liis Rammo, Sintos Invest OÜ 61,58

352.-354. Vjatšeslav Fursov, Jevgeni Kolesnikov ja Aleksandr Kovaltšuk, Bankend Grupp AS 61,20

355.-356. Aivar Kokk, Ha Serv OÜ 60,97

355.-356. Leonid Tsenter, Estall OÜ 60,97

357. Peeter Värnik, Eesti Talleks AS 60,46

358. Vladimir Dežinov, AVR Transservice AS, Benecar AS 60,30

359. Villu Põldmäe, Clik AS, TRV Kliima AS 60,27

360.-362. Margo Klaasmägi, Artiston Kinnisvara OÜ, 60,20

360.-362. Jaanus Lehtmets ja Raul Vahter, Artiston OÜ

363. Vitali Šehovtsov, ViJus Group AS 60,11

364. Mehis Pilv, Metrostar OÜ, MPPS Investeeringud OÜ, WTC Tallinn AS 60,03

365. Felor Pärnpuu, Topauto AS, ELKE Grupi AS 59,92

366. Jaak Napritson, Erwes Eesti OÜ, Topster OÜ 59,85

367. Einar Vettik, TSM AS, Tugvet OÜ 59,65

368. Alla Šuba, Alekon TS AS 59,34

369. Margus Linnamäe*, Hortense OÜ 59,27

370. Allan Martinson, Solving OÜ 58,80

371. Kalvi Schilf, Harju Elekter AS, Harju KEK AS 58,75

372. Malle Raudsepp, Gallum Kommerts OÜ 58,57

373. Märt Luuk, Harju KEK AS, Harju Elekter AS, Harju Ehitus AS, Baltika 58,53

374. Valery Sikorskiy*, Amando Holding OÜ 58,22

375.-376. Rein Koov ja Raivo Vare, Sthenos Invest AS 57,64

377. Maire Milder, Baltika AS, BMIG OÜ 57,48

378. Juhan Pihelbu, A&O AS, Pärnu Laevatehas AS, Linda Mare OÜ, A&O Puit OÜ 56,68

379.-380. Jan Magnus Salmi, ELC AS 56,45

379.-380. Juri Šuba, Alekon TS AS 56,45

381. Raul-Roman Tavast, Tavast UÜ 56,22

382. Albin Tituk, Reval-Oil AS 56,16

383. Asko Pohla, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ 56,08

384. Indrek Laul, Estonia Klaverivabrik AS 55,64

385.-386. Genaadi Urb, Bestland OÜ, Paavli Kinnisvara OÜ, Ucom OÜ 55,23

385.-386. Charlie Viikberg, OKOB Invest OÜ, Maxor Invest OÜ 55,23

387. Juhan Kolk, Maiben OÜ, Balti Kinnisvara OÜ, Renum Invest OÜ, JKO OÜ 55,16

388. Urmas Past, Maiben OÜ, Suveujula OÜ, Renum Invest OÜ, Balti Kinnisvara OÜ 55,10

389. Jüri Kalmet, Harju Elekter AS, Harju KEK AS 55,08

390. Eda Pank, Espak AS 54,94

391.-393. Kadri Vanaselja, Madis Vanaselja ja Tõnis Vanaselja, Vincere OÜ 54,87

394. Andres Lindam, Aru Grupp AS, Aru Põllumajanduse OÜ 54,31

395. Raivo Remmelgas, Aldera Invest OÜ, Benevar AS 54,21

396. Sulev Sisask, Ordi AS 54,11

397. Pjotr Tsjornõi, Beetak AS 54,04

398. Tanel Nurmetalo, Baltic Maritime Logistics Group AS 54,03

399.-400. Rein Palvadre ja Vallo Palvadre, Lubja Invest OÜ 54,00

401. Mihhail Borovik, Marine Tanker Service AS 53,88

402. Toomas Uripea, Thorsten OÜ 53,67

403. Ivo Aulik, Eston Ehitus AS 53,50

404. Harri Iisakki Anttila, Arctic Finland House OÜ 53,31

405. Valev Udras, Valev Udras OÜ 53,26

406. Tõnu Rahula, Raikküla Farmer OÜ 52,87

407. Enn Saard, Aide AS 52,79

408. Andres Lõhmus, Levalex Invest OÜ 52,78

409. Koit Kuus, A:K:K: AS 52,69

410. Tõnis Kotkas, Baltika AS 52,36

411.-412. Indrek Kajak ja Raul Välling, GF Anapol OÜ 52,12

413. Nikolaos Sarros, SBM Pank AS 52,11

414. Margus Kangur, Catwees OÜ. Halliktee OÜ, Kohuke AS 52,10

415. Tõnu Sepp, Ithal Nõukoja AS, Vana-Viru Konsultatsioonikeskuse OÜ, Vana-Viru Raudteekaubavedude OÜ 52,09

416. Igor Bernovski, Paeko OÜ, Amer Invest OÜ 52,08

417. Tõnis Pohla, Moveo OÜ 51,88

418. Andres Puksov, Sanlind OÜ 51,52

419. Heinz Mathys, KR Kaubanduse AS 51,46

420.-421. Leonhard Koort, Espak AS 51,32

420.-421. Vladimir Vinogradov, AVR Transservice AS, Marine Tanker Service AS 51,32

422. Rein Kuusmik, Aaber Holding OÜ 51,28

423. Jaan Meikup, Meiteks OÜ 51,12

424. Igor Berman, BLRT Grupp AS 50,96

425. Arno Tammjärv, Barrus AS 50,87

426.-427. Kari Halonen, Tennet AS 50,63

426.-427. Aleg Kirs, Astri AS, Astri Valdus OÜ 50,63

428. Sandu Huban, Sarkotrans AS, Pleione AS, MT Transiit OÜ 50,51

429. Romet Puhk, Tiigi Keskus AS 50,44

430.-431. Tiina Nellis, Esmar AS 50,39

430.-431. Vladimir Volohhonski, DBT AS 50,39

432. Avo Lillemäe, RMW AS, ES Sadolin AS 49,92

433. Ants Ratas, Baltic Maritime Logistics Group AS 49,91

434. Sergei Klepikov, Temiir AS, Emireks OÜ 49,44

435. John Ross, Interconnect Product Assembly AS 49,29

436. Raul Peetson, Halinga OÜ 49,28

437. Aarne Jõgimaa, Miiduranna Sadam AS, Esmar Ehitus AS, Laivi Puit OÜ 48,95

438. Riho Vaher, Priva AS, Priva Shipping Company OÜ, Priva KV OÜ, Priva Trading OÜ, Priva Ehitus OÜ 48,94

439.-440. Roland Lepp ja Aivar Saarma, Maag Grupp AS 48,85

441. Ninnas, Toivo (jun), Transiidikeskuse AS 48,84

442.-443. Aili Grištšenko ja Ellen Nellis, Esmar AS 48,76

444. Tõnis Kaasik, Ecometal AS, Net Systems OÜ, Koidulapark Hotell OÜ 48,65

445. Valdek Kaurit, Jõhvi HKT Keskus OÜ, Petromaks Stividori AS, Fogarty OÜ, Domex Group AS, Eesti Telekom 48,58

446. Margus Kull, Merko Tartu AS 48,42

447. Toomas Mets*, Portrait OÜ 48,29

448.-449. Ago Nigul ja Jaak Nigul, Nerep OÜ 48,25

450. Urmas Vompa, Uweko AS 48,16

451. Aigar Urva, Hansab Group OÜ, AU Invest OÜ 48,03

452. Tatjana Repina, NPM Grupp OÜ, Kenwik OÜ 47,95

453. Igor Jakobson, Hebron OÜ 47,87

454. Kristjan Tolmats, Maxi Petrol Trade OÜ 47,84

455.-458. Sven Papp, Raigo Paron, Jüri Raidla ja Toomas Vaher, Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid OÜ 47,81

459. Arsi Kook, Restor AS 47,54

460. Margus Meimer, Roger Puit AS 47,35

461. Olle Saare, Värvikeskuste Grupp OÜ 47,31

462. Andres Suurküla, Malmerk AS 47,11

463. Allan Mänd, Prestone 46,84

464. Andres Liinat, Prudenor OÜ 46,73

465. Raivo Sündema, Higsberg Invest OÜ 46,66

466. Siim Luks, Fronton OÜ 46,32

467. Indrek Orro, Alas-Kuul AS 46,18

468. Ain Langel, PEAI-Est OÜ 46,17

469. Endel Lieberg, Väätsa Agro OÜ 45,92

470. Göran Valdemar Sjöholm, Delux Domotex OÜ 45,89

471. Harry Käärik, Brick AS 45,75

472. Runo Ruubel, Isilme OÜ 45,66

473. Maritta Malkamäki, Malmerk AS 45,37

474. Jüri Poltan, Kohuke AS, Halliktee OÜ 45,25

475. Teet Kolts, Kolts Invest OÜ 45,15

476. Ain Kipper, Tabal OÜ 45,13

477. Henni Nassar, Fõrmann NT AS 45,10

478. Ivar Kalma, Kulbert AS 44,97

479. Mati Einmann, A&O AS, Linda Mare OÜ, A&O Puit OÜ 44,58

480. Viktor Istratov, Raudbetoontehas AS, Narva-Bark AS 44,39

481. Juhan Viise, Aru Grupp AS, Aru Põllumajanduse OÜ 44,31

482.-483. Larissa Frolova ja Vladimir Frolov, Longiflorum OÜ 44,26

484. Allan Unt, AA-Lan AS 43,60

485. Juho Ojasoo, Tridens AS 43,51

486. Ants Aidla, A&P Mets AS, Aidla Investeeringud OÜ 43,45

487.-491. Uno Abru, Dorel Kangur, Ülo Kohv, Viido Paomets ja Juri Semjagin, Tondi Elektroonika AS 43,38

492. Rein Kvell, Kvere Invest OÜ 43,36

493. Enn Õunpuu, Hamresol AS 43,21

494. Raivo Kaldvee, Helemir AS 43,18

495. Toomas Laas, Dolphin AS, Kundo OÜ, Astra Invest AS 43,10

496. Ilmar Oja, Effex AS, IV Sammas OÜ 43,07

497. Malte Georg Neubarth, MGN Dorpat OÜ 42,11

498. Mati Seppo, Roger Puit AS 42,09

499. Raul Maripuu, Valjala Söödatehas AS, Ääre Seakasvatus OÜ 42,07

500. Erik Kotkas, Erko Investeeringud OÜ 42,00

* andmed tuginevad kas osaliselt või täielikult 2004. aasta aruannetel

Toomas Annus ja Fjodor Berman: viies aasta esikümnes
eelmiste aastate rikaste TOP 10, vara mln kroonides

2002
1. Anatoli Kanajev 775
2. Enn Pant 743
3. Toomas Annus 720
4. Endel Siff 698
5. Aadu Luukas 675
6. Fjodor Berman 486
7. Kalev Järvelill 434
8.-9. Aleksandr Denisoff 377
8.-9. Vladimir Ossavoljuk 377
10. Urmas Sõõrumaa 346
2003
1. Enn Pant 921
2. Toomas Annus 790
3. Igor Izraeljan 740
4. Fjodor Berman 660
5. Marcel Vichmann 614
6. Hans H. Luik 539
7.-8. Anatoli Kanajev 508
7.-8. Aadu Luukas 508
9. Tiit Vähi 502
10. Endel Siff 485
2004
1. Toomas Annus 1333
2.-3. Sergei Glinka 1268
2.-3. Maksim Liksutov 1268
4. Enn Pant 960
5. Marcel Vichmann 872
6. Fjodor Berman 833
7. Tõnu Toomik 792
8. Igor Izraeljan 727
9. Viktor Levada 725
10. Ernesto Preatoni 672
2005
1. Toomas Annus 1484
2. Margus Kangro 1455
3. Marcel Vichmann 1393
4. Toomas Sildmäe 1340
5. Heldur Meerits 1248
6.-7. Sergei Glinka 1195
6.-7. Maksim Liksutov 1195
8. Fjodor Berman 1190
9. Viktor Levada 1090
10. Daniel Elihu Bain 1062

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Ig Nobel – jaburamaite teadusuuringute preemia

Tänavuse Ig Nobeli sai homopomm

05. oktoober 2007 kl 17:05

Toimetaja: Tuuli Aug
Foto: www.bbc.co.uk Iga Ig Nobeli laureaat saab sellise kena kuju.

Iga Ig Nobeli laureaat saab sellise kena kuju.
KIREV MAAILM

Ühe tänavustest Ig Nobelitest sai USA sõjaväe leiutis homopomm. Peale selle said auhinna veel näiteks lehmasõnnikust vanilli tootmine ja mõõganeelamise kõrvalmõjud.

Ig Nobel on 1991. aastal loodud auhind, mida jagatakse igal aastal kõige jaburamate teadussaavutuste eest, vahendab BBC. Auhind märgib väljaandjate sõnutsi saavutusi, mis ajavad inimesed esmalt naerma ja siis mõtlema.

Tänavune auhinnatsermoonia toimus USA-s Harvardi ülikoolis, kus Ig Nobeli saajatele ulatasid auhinnad kätte päris nobelistid. Ig Nobeliga rahasummat ei kaasne: võitja saab väikse kujukese, sertifikaadi ja muidugi au ning kuulsuse.

Tänavused Ig Nobeli võitjad

Meditsiin – Brain Witcombe ja Dan Meyer, kes uurisid mõõga neelamise kõrvalmõjusid tervisele.

Füüsika – USA-Tšiili meeskond, mis selgitas välja, kuidas linad kortsu lähevad.

Bioloogia – Johanna van Bronswijk, kes uuris välja, kui palju „elusloodust” (putukaid, seeni, samblikke) inimesega voodit jagab.

Keemia – Mayu Yamamoto, kes arendas välja meetodi, kuidas lehmasõnnikust vaniljemaitselist ekstrakti saada.

Keeleteadus – Barcelona ülikooli meeskond, mis näitas, et rotid ei suuda vahet teha tagurpidi räägitaval Jaapani keelel ja tagurpidi räägitaval Hollandi keelel.

Kirjandus – Glenda Brown Austraaliast, kes uuris, kuidas inglise keele artikkel „the” viib meeleheitele inimesi, kes püüavad midagi tähestiku järjekorda panna.

Rahu – USA lennuväe Wrighti laboratoorium homopommi eest, mis muudab vastase sõdurid homoseksuaalseteks, nii et nad võitlemise asemel seksivad.

Toitumine – Brian Wansink, kes uuris inimisu piire sellega, et söötis vabatahtlikele pidevalt täituvast kausist suppi.

Majandus – Kuo Cheng Hsieh, kes patenteeris seadme, mis püüab pangaröövleid sellega, et viskab neile võrgu peale.

Lennundus – Argentiina riikliku ülikooli meeskond, mis avastas, et potentsiravimid aitavad hamstritel vältida lennureisil tekkivast ajanihkest sõltuvat halba enesetunnet. 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Vabariigi President Lennart Meri

«Vabariigi Presidendi valimise seaduse kohaselt on Vabariigi Presidendiks valitud Lennart Meri.»
05.10.2007 00:01Priit Rajalo, Postimees 

Selliste sõnadega lõppes riigikogulaste aplausi saatel üks heitlus, mille eesmärk oli tõmmata täna, 15 aastat tagasi selge joon Nõukogude ajaga ning takistada Arnold Rüütli Kadriorgu jäämine.

 
President Lennart Meri iga samm ja tegu lõi uut traditsiooni, sest paljud reglemendid ja korrad veel ei kehtinud. Foto on tehtud 6. oktoobril 1992. aastal Kadriorus, kus Toompeal ametivande andnud Meri tervitab aukompaniid.
Foto: Toomas Volmer / filmiarhiiv

Mis näoga oli täna 15 aasta eest Arnold Rüütel ja tema kaaskond, pole teada. Toona eestimaalaste seas ülipopulaarne, 1992. aasta 20. septembril presidendivalimiste esimeses voorus rahvalt 195 743 häält saanud Rüütel ei taha praegu enam sellesse aega vaadata ning ütleb ära Postimehe intervjuupalvele.

Mart Laar, taasiseseisvunud Eestis esmakordselt valitud riigikogu suurima fraktsiooni Isamaa liige meenutab, et nende erakonnale tuli Lennart Meri presidendiks valimine uskumatult kõrge hinnaga: Isamaa toetus kukkus seniselt 20 protsendilt hoobiga kümnele.

«Olemuslikult oli rahval raske aru saada, kuidas riigikogu nende tahte vastaselt nii teeb, et valib Rüütli asemel Meri presidendiks, kuid ega me ei kahetse hetkegi, et nii läks,» selgitab sama aasta 21. oktoobril valitsuse etteotsa tõusnud Laar.

Uudne olukord

Äsja oli Eesti saanud oma raha. Lõppemas oli putkamajandus ja suhkruvatiajastu. Poed hakkasid tasapisi kaubaga täituma ning selja taha oli jäänud ka talongide aeg. Kolhoosid lagunesid, algas suur erastamine, mida rahvasuu armastab nüüd ka ärastamiseks kutsuda. Riigikogulase palk oli 2000–3000 krooni, kilo Madise leiba maksis 1,4 krooni.

1992. aasta 5. oktoober oli riigikogule esimene kord koos istuda. Eestil oli küll põhiseadus, kuid kõikvõimalikke reglemente ja kordasid, kuidas käituda või teha, polnud. Iga sammu ja otsusega loodi traditsiooni.

Sel päeval riigikogu esimeheks valitud Ülo Nugis tunnistab nüüd, et esimesel istungil tuli kasutada võtteid, mida tegelikult ühes demokraatlikus riigis teha ei tohiks ehk siis Nugis pidi autokraatselt, oma bassihäälel müristades teatama, et nii on ja nii jääb.

Näiteks kasutas Nugis oma võimukust selle juures, et kui mitmed riigikogulased soovisid saalis näha kaht presidendikandidaati – Arnold Rüütlit ja Lennart Merit –, et neile küsimusi esitada, siis seda ta ei lubanud.

«Jah, mina olin selle otsuse taga, et kandidaate ei kutsutaks,» sõnab Nugis. «Milleks oli vaja mõnedele anda võimalust populistlikult ja enese näitamiseks esineda ning presidendikandidaate solvata.»

Riigikogu VII koosseisu liige Tiit Made oli üks neist, kes tahtis presidendikandidaate saadikute küsimustele vastama.

«See soov aga blokeeriti täiesti ära, et ei tuleks mingisugust diskussiooni ega küsimuste esitamist. Tugev nõukogudeaegne hõng oli tollasel asjaajamisel,» märgib Made.

Ta arutleb, et võib-olla polnud mõnedel niivõrd hirm saadikute küsimuste, kuivõrd vastuste ees: «Lennartiga poleks olnud erilist probleemi, aga eks Arnoldil ole alati vastamisega omad probleemid… ta on oma vastustes äärmiselt põhjalik.»

Asi oli otsustatud

Enam-vähem oli aga selge see, et kui presidenti valib riigikogu, siis Rüütel presidendiks ei saa. Toonasel koalitsioonil olid koos vajalikud 51-52 häält. Ja nagu pärast hääletust selgus, tuli Rüütli 31 hääle vastu 59 toetajat saanud Meri taha veel ka osa rahvarindlasi.

Rüütli valimiskampaaniat kõrvalt näinud Jaak Alliku sõnul oli toonaste presidendivalimiste suurim intriig see, keda asub toetama Edgar Savisaar, Rahvarinde boss.

Et Savisaar asus valimiste esimeses voorus, rahvahääletusel, ühiskonnamõtleja Rein Taagepera taha, on Allikule tänini üllatus. Nagu seegi, miks riigikogus toimunud valimiste eel Savisaar Rüütliga kokku ei leppinud (seda tehti alles 2001. aasta presidendivalimiste aegu – toim), kuigi Alliku väitel hääletasid osad rahvarindlased ehk siis keskfraktsiooni kuulunud saadikud 5. oktoobril ikkagi Rüütli poolt. «Selles, et Rüütel presidendiks ei saanud, pidi Meri Savisaarele tänulik olema,» sõnab ta.

Allik lisab, et tõenäoliselt jooksis erimeelsusliin nende kahe mehe vahelt läbi seepärast, et Rüütel laskis Savisaare valitsuse looja ning toetas Tiit Vähi oma (valitsus astus ametisse 1992. aasta jaanuaris – toim) ning hoidis Eesti Komitee inimeste poole.

Mart Laargi möönab, et rahvarindlased olid riigikogus suurim küsimärk: «Hea, et nad tegid ikkagi nii, nagu olid riigikokku saades rahvalt mandaadi saanud.»

Vana tutvus hinnas

Lennart Meri üks nõusserääkijaid ja tema valimiskampaania juhte, praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese julgeolekupoliitika nõunik Indrek Kannik kinnitab, et mingit häälte üleostmist või kauplemist 5. oktoobri istungi eel või ajal ei olnud.

«Võib-olla Rüütli meeskonna poolt oli seda ülemeelitamist, kuid meie poolt oli rohkem jälgimine, et ühtsus kuskilt ei rebeneks,» nendib Kannik.

Ülo Nugis tunnistab, et riigikogus oli juba hilja hääli meelitama hakata. Koalitsiooni ülekaal oli selleks hetkeks selge. «Ja ega tol ajal polnud ka sellist vorst -vorsti vastu kauplemist, pigem oli jutt selline, et sa mäletad ja tead ju mind küll,» lisab ta.

Lennart Meri võit riigikogus oli sümboolse tähendusega, on Kannik kindel. «Rüütel on inimesena väga tore ja presidendina sai ta samuti hästi hakkama, ent siis (1992. aastal – toim) oli Eestil vaja end näidata vaba ja Euroopasse suunduva riigina ning tõmmata vahele selge joon Nõukogude ajaga,» põhjendab Kannik.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sputnik – Maa esimene tehiskaaslane

Eestlased aitasid Sputniku lendu jälgida04.10.2007 00:01Valdur Tiit, Tõravere vaatlusjaama juht

Täna 50 aastat tagasi kosmosesse lennutatud Maa esimese tehiskaaslase Sputniku lend ei jätnud puutumata tollast Eesti NSVd.

 

Tehiskaaslaste optiliseks jälgimiseks organiseeriti 1957. aasta suvel Nõukogude Liidus ülikoolide ja astronoomiaobservatooriumide baasil vaatlusjaamade võrk, mis varustati väikeste teleskoopidega ja muu tööks vajalikuga. Ühte sellist vaatlusjaama, Tartu külje all Tõravere observatooriumis, juhtisin mina.

Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) tollane rektor Fjodor Klement nõustus (eeskirju eirates), et vaatlusmeeskond moodustatakse üliõpilastest. Lisaks pani vaatlusjaama töötajaskond ette, et operatiivsuse suurendamiseks ehitataks spetsiaalne, lihtsalt äravõetava katusega paviljon, kus asuks tööks valmis teleskoobid. Klement oli ka selle ettepanekuga päri.

Uudis pruukosti ajal

Füüsika ja Astronoomia Instituudi direktor Aksel Kipper andis vaatlusjaamale kasutada maatüki Tartu linna tollase piiri lähedal aktinomeetriajaama juures. Viimase ruumides oli ka telefon, mille kaudu tulid oodatava ülelennu ajaks täpsed ajasignaalid.

Sügiseks olid kõik vajalikud ettevalmistused tehtud, jäi üle vaid oodata suursündmust ennast.

Meieni Tartus jõudis teade Sputniku stardist 5. oktoobri hommikul. Mina kuulsin seda oma kodus RIAS-Berlini raadiojaamast, kust tavaliselt sel ajal hommikusöögi kõrvale meeldivat muusikat kuulasin.

Mis siis lahti läks, polnud me osanud ette näha. Rahva uudishimu oli erakordselt suur! Observatooriumi telefon helises pärast ühe kõne lõpetamist kohe uuesti, lisaks tõttasid kohale ajakirjanikud. Elav arutelu pulbitses ka instituudi töötajate hulgas.

Varsti tuli Moskvast ka telegrammiga vaatlusaegade informatsioon (tehiskaaslast oli võimalik jälgida kas veidi pärast päikese loojumist või enne tõusmist) ja peagi saime oma oskused proovile panna. Kõik läks hästi, üliõpilased-vaatlejad tulid oma ülesannetega korralikult toime ja meie soovide järgi ehitatud paviljon õigustas end igati.

Üldsuse suurt huvi arvestades esitasime Eesti Raadiole ettepaneku edastada informatsiooni Sputnik-1 Eestis nähtavate ülelendude kellaaegade ja vaatlussuundade kohta.

See palve võeti vastu ja võib-olla oli Eesti Raadio maailmas ainuke, kes pikka aega päevauudistes sellist teavet levitas.

Raadio hoidis kursis

Pole ka ime, sest oli ju alanud uus, kosmoseajastu. Sputnik-1 tekitas suurt elevust mitte ainult ühel kuuendikul planeedist, vaid ka läänemaailmas.

Nimelt ei uskunud küllap ükski lääneriik enne sputniku orbiidile saatmist, et Nõukogude Liit selliseks ettevõtmiseks valmis on.

Muidugi aitasid nõukogudemaa juhid sellise eksiarvamuse kujunemisele kaasa, varjates oma teadlaste saavutusi ja võimeid.

Seetõttu pole mingi ime, et sputniku lend ei tähendanud läbimurret mitte ainult riikidevahelistes suhetes, vaid ka kogu tehnikamaailmas. Paljusid esmakordselt sputniku orbiidilesaatmisel kasutatud toona revolutsioonilistest tehnilistest lahendustest kasutame siiani näiteks side- ja navigatsioonivaldkonnas.

xxx

Kosmoseajastu start: Venelaste sputnik sündis kogemata?

04.10.2007

 

Välisajakirjanduse põhjal Triin Tael
www.sloleht.ee

Täna 50 aastat tagasi startis kosmosesse maailma esimene tehiskaaslane Sputnik. Kuid NSV Liidu hiiglaslik triumf külmas sõjas sündis tegelikult kogemata.

Nüüd, kui Sputniku tähelennust on möödas pool sajandit, selgub, et see polnudki oivaliselt planeeritud strateegia, demonstreerimaks kommunismi võitu Lääne üle, kirjutab Associated Pressi reporter Vladimir Isatšenkov.

Maailma esimene tehiskaaslane sündis üheainsa teadlase meeletu mõtteuiu tulemusel. Tema meeskond nuias välja raketi, kopsis kokku satelliidi ning suutis umbusklikku Kremlit veenda kosmoseajastut avama. Ning see vilkuv tuluke, mida kogu maailm öisest taevast vaatama kogunes, polnud muud kui Sputniku kanderaketi teine osa. Nõnda väidab üks Nõukogude kosmoseprogrammi loojaid Boriss Tšertok.

95aastane Tšertok on pidanud aastakümneid vaikima. Tema ning kosmoserakettide ja -laevade peakonstruktori Sergei Koroljovi nimi olid riigisaladus. Nüüd aga on auväärses vanuses Tšertok saanud võimaluse väljendada uhkust, mida ta tunneb oma osa üle kosmoseuuringute ajaloos.

“Need esimesed raketid olid kõik meile nagu armastatud naine,” ütleb ta. “Olime igasse raketti armunud, tahtsime meeletult, et ta start õnnestuks. Andsime südame ja hinge, et teda lendamas näha.”

Mõeldi sõjalise raketi peale

Maailma esimene tehiskaaslane sündis endiste teadlaste väitel hoopis teistsuguse Nõukogude programmi tulemusel. NSV Liit töötas meeleheitlikult välja raketti, mis suudaks USAd vesinikupommiga rünnata. Kuna lõhkepea suurust ei osatud veel ennustada, ehitati ballistiline rakett R-7 tohutu telgkoormusega. “Palju võimsamaks kui kõik, mis ameeriklastel oli,” ütleb raketiinsener ja kosmonaut Georgi Gretško (76) Associated Pressile.

Toona konkurentsitult vägev R-7 osutus oivaliseks abivahendiks, et teha midagi, mida varem polnud tehtud – lennutada orbiidile objekt. “Sputniku esiletõusu peamine põhjus oli külma sõja atmos-fäär ning meie võidujooks ameeriklastega,” kinnitab Tšertok. “Sõjaline rakett oli põhiline, millest me toona mõtlesime.”

Kui lõhkepeaprojekt jooksis ummikusse, haaras Nõukogude kosmoseprogrammi isa Koroljov võimalusest. Olles ühtaegu visionäärlik teadlane ja raudse tahtega organisaator, veenis Koroljov Kremlit tehiskaaslast välja saatma. Ta toonitas, et Ühendriikidel on plaanis rahvusvahelise geofüüsika-aasta 1958 raames satelliit kosmosesse lennutada. Valitsus andis 1956. aasta jaanuaris nõusoleku, kuid sõjavägi tahtis raketti pommiprojekti jaoks jätta. “Nad pidasid satelliiti mingiks mänguasjaks, Koroljovi tobedaks fantaasiaks,” seletab Gretško.

Nõukogude Liidus oli väljatöötamisel vägev teadussatelliit, kuid Koroljov teadis, et selle sünd võtab liiga kaua aega. Nii andis ta oma meeskonnale korralduse visandada kähku valmis üks primitiivne orbiiter. See sai nimeks “lihtsaim satelliit” – Prosteišij Sputnik ehk PS-1. Esimese satelliidi trajektoori projekteerinud Gretško üritas koos teiste noorte inseneridega Koroljovi veenda, et too lisaks Sputnikule mõned teaduslikud instrumendid. Kosmoseprogrammi juht keeldus, viidates ajanappusele. “Kui Koroljov oleks meid kuulanud ja pardale rohkem varustust paigaldanud, oleksid kosmoseajastu avanud ameeriklased,” tunnustab Gretško kosmoselegendi ettenägelikkust.

Ülinapid tähtajad, start 2 päeva varem

Vaid 83,6 kilo kaalunud Sputnik, millel oli kaks raadiosaatjat ja neli antenni, ehitati valmis vähem kui kolme kuuga. Varasema projekti kohaselt pidanuks satelliit olema koonusekujuline, kuid Koroljovil oli teine ettekujutus. “Maakera on kerakujuline ja selle esimene tehiskaaslane peab samuti kerakujuline olema,” meenutab Koroljovi kauane asetäitja Tšertok põhjendust. Sputniku pind oli laitmatult poleeritud, et kõrvale kallutada päikesekiiri ning ennetada ülekuumenemist.

Esialgu pidi Sputnik startima 6. oktoobril 1957. Ent Koroljov kahtlustas, et USA võib oma tehiskaaslase päev varem teele saata. KGBl paluti seda versiooni kontrollida, kuid teooria ei leidnud kinnitust. Ent Koroljov ei kavatsenud riskida. Ta loobus mõningatest viimase hetke testidest ja nihutas stardi kaks päeva ettepoole, 4. oktoobrile. “Koroljov mõistis paremini kui ükski teine, kui tähtis on avada kosmoseajastu,” põhjendab Gretško. “Maakeral oli miljard aastat olnud vaid üks kuu, ja ühtäkki pidi ta saama teise, tehiskuu!”

Sputnik prahvatas teele Kasahstani liiduvabariigi stepist ning saatis Maa poole kõigi aegade kuulsaima piiksu. Koroljov raporteeris riigijuht Nikita Hruštšovile projekti õnnestumisest. Telefonikõne ajal oli Hruštšovi kõrval tema poeg Sergei, kes meenutas hiljem, et nad kuulasid ära satelliidi piiksatused ja heitsid magama. “Tol hetkel ei mõistnud me päriselt, millega olime hakkama saanud,” tunnistab Tšertok. “Võidujoovastus tabas meid alles hiljem, kui kogu maailm hulluks läks. Alles neli-viis päeva hiljem mõistsime, et see oli tsivilisatsiooni ajaloo pöördepunkt.”

USAs Browni ülikoolis rahvusvaheliste uuringute instituudis töötav Sergei Hruštšov ütleb samuti, et toona pidasid tema isa ja ta ise, Koroljovi meeskond ja riigi ladvik Sputnikut üheks järjekordseks teaduslikuks saavutuseks, mis näitas, et Nõukogude majandus ja teadus on õigel teel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Hammarberg, Thomas – EN inimõiguste volinik

Hammarberg: Eesti peaks kodakondsuse saamist lihtsustama

02. oktoober 2007 kl 14:20
EPLO, Toimetaja: Haldi Ellam
Foto: Marko Mumm Euroopa Nõukogu inimõigustevolinik Thomas Hammarberg (keskel) ja välisminister Urmas Paet

Euroopa Nõukogu inimõigustevolinik Thomas Hammarberg (keskel) ja välisminister Urmas Paet

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg leiab, et riik peaks lõpetama vanematelt inimestelt kodakondsuse saamiseks riigikeele oskuse nõudmise ning lisaks andma Eestis sündinud lastele automaatselt kodakondsuse.

Hammarberg esitas valitsusele memorandumi ettepanekuga leevendada kodakondsuseta (halli passiga) vanadele inimestele kodakondsuse saamiseks ettenähtud keelenõudeid ning tõsta lihtsustatud korras kodakondsuse saamise vanusepiir pensionileminekueani. Praegu teeb riik järeleandmisi üksnes varem kui 1930. aastal (kaasaarvatud) sündinud inimestele.

“Paljud vanemad inimesed ei ole võimelised enam keelt õppima ning seetõttu on vajalik, et riik vähendaks takistusi ning teeks kodakondsuse saamise enam vähem automaatseks, eeldusel need inimesed avaldavad ise kodakondsuse saamiseks soovi,” ütles Hammarberg pressikonverentsil. “Ma ei usu, et keeleoskus siinkohal takistuseks on, kui nad avaldavad selleks (kodakondsuse saamiseks – toim.) soovi,” ütles ta.

Volinik tunnistas ka, et paljud vanurid, kes on Eestis pikka aega elanud, ei oleks Eestile lojaalsed kodanikud, kuigi seda saab tähendada vaid üksikutel juhtudel. “See võib nii olla mõningatel juhtudel, kuid mitte kõigi puhul,” ütles ta lisades, et venekeelses piirkonnas on raske keelt omandada.

“Valitsusele meeldiks, kui kodanikud oleksid seaduskuulelikud ja lojaalsed, ning, et kodakondsus ei oleks üksnes formaalne,” ütles välisminister Paet.

Paeti sõnul kuulub eakatele kodakondsuse andmise lihtsustamisprotsessi üle otsustamine siseministeeriumi pädevusse, mis peaks küsimusele ka oma kommentaari andma.

Memorandumis soovitab Hammarberg tagada Eesti kodakondsus automaatselt sündivatele lastele, kes muidu jääksid ilma kodakondsuseta, sest ka nende vanematel pole kodakondsust.

Paeti sõnul on valitsus kindlasti nõus seda ettepanekut arutama, sest ÜRO lastekaitsekonventsioonis, millega Eesti on ühinenud, on kirjas, et lapsel on õigus kodakondsusele.

Hammarbergi hinnangul on vähemuste olukord Eestis üldiselt “positiivne”, eriti mis puutub nende õigusesse kohalikel valimistel valida. Lisaks peaks Eesti voliniku sõnul hoolitsema selle eest, et kodakondsuseta inimesed teaksid oma võimalusi. “Edaspidise usalduse loomine on vajalik,” ütles ta. 

Erinevalt hiljuti Eestit külastanud ÜRO eriraportöör Doudou Dienest, leiab Hammarberg, et vene keele seadmine Eesti teiseks riigikeeleks pole vajalik. Voliniku sõnul piisaks, kui Eesti tunnustaks vene keelt vähemusgrupi keelena, et vähemus saaks oma emakeelt kasutada, kuid selleks ei peaks kogu asjaajamist kakskeelseks muutma. 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Jaama jõgi ja Struuga maastikukaitseala

Jaama jõe suue ja kanal puhastatakse setetest

Struuga maastikukaitsealal Ida-Virumaal puhastatakse  Jaama jõe suuet ja kanalit sinna kogunenud setetest, et parandada Struuga kaitseala seisundit.

Viimastel aastatel on selgunud, et Jaama jõe suue on setetega sedavõrd ummistunud, et külmub talvel põhjani. Läbikülmumise tõttu katkeb veevahetus Narva jõega ning kevadeks tekib jõevees hapnikuvaegus. Sellise olukorra tõttu hukkus 2005. ja 2006. aasta talvel Jaama jões massiliselt vee-elustikku. 

Tööde käigus eemaldatakse ca 23 000 m3 setteid, mille tulemusel paraneb veevahetus Jaama jõe suudme ja Jaama kanali vahelises 3,3 km pikkuses lõigus. Tööde käigus süvendatakse Jaama jõe kanal, mis taastatakse 6 meetrise põhjalaiusega voolusängina, samuti eemaldatakse settekork Jaama jõe suudmest.

Riikliku Looduskaitsekeskuse Ida-Viru regiooni projektijuht Aija Kose sõnul püütakse tööde käigus loodust häirida võimalikult vähe.

Soodsate ilmastikuolude korral on sette-eemaldustööd plaanis läbi viia selle aasta oktoobri ja novembri jooksul. Süvendustööde peatöövõtja on OÜ Felinor, alltöövõtjateks Eestis tuntud vesiehitustöödega tegelevad ettevõtted AS Vändra MP ja OÜ Saaretu.

Süvendustööd toimuvad vastavalt AS K&H poolt koostatud
ehitusprojektile. Projekteerimise faasis tehti vajalikud
ehitusgeoloogilised ja geodeetilised uuringud, koguti informatsiooni jõe hüdroloogilise seisundi kohta ja teadlaste soovituste põhjal prognoositi vee-elustiku süvendustööde järgsed hüdroloogilised tingimused. Projekt on läbinud keskkonnamõju hindamise, mille käigus täpsustati setete eemaldamise tehnoloogiat ning setteväljakute asukohta.

Jaama jõe suudmete ja kanali puhastustöid rahastab Euroopa
Regionaalarengu Fond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Ida-Virumaa Struuga luhtade ja vanajõgede taastamine” raames.

Lisainfo: Aija Kosk, Riikliku Looduskaitsekeskuse Ida-Viru regiooni ERFi projektijuht, tel. 5103353, aija.kosk@emu.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Küberkaitseliit (?!)

Aaviksood vaimustas mõte küberkaitseliidu loomisest

02. oktoober 2007
Autor: Holger Roonemaa
Foto: Priit Simson

Küberkaitseliit oleks vabatahtlik organisatsioon, mis aitaks tõrjuda küberrünnakuid.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo võttis õhinaga vastu akadeemik Ülo Jaaksoo ettepaneku luua Eestisse küberkaitseliit, mis ühendaks vabatahtlikke huvilisi küberrünnakute ennetamisel ja takistamisel.

“Ma arvasin juba esimese reaktsioonina sellest ettepanekust hästi, sest just aprillirünnakute ajal tagas hea koostöö riiklike ja mitteriiklike struktuuride vahel meie kaitsevõime,” ütles Aaviksoo. Samal ajal pole praegu veel selge, milline võiks olla küberkaitseliidu või e-kaitseliidu sisu täpsemalt. “Ma ootan ettepanekuid ja arutlusi mitmelt inimeselt, mis vormis nemad näeksid seda organisatsiooni. Kaitseministri positsioon on positiivselt äraootav,” lausus Aaviksoo ning lisas, et ühtki administratiivotsust küberkaitseliidu loomiseks ei ole veel tehtud.

Ootab initsiatiivi altpoolt

Ministri sõnul võiks organisatsiooni liikmeks saada nii üksikisikud kui ka erinevad organisatsioonid, kes tunnevad huvi küberkaitse vastu. “Nende jaoks ei oleks see loomulikult põhitegevus, nagu küberkaitsekeskusel, vaid pigem tegeletaks eelnimetatud teemaga oma muu tegevuse kõrvalt.” Aaviksoo ütles, et praegu koostatakse ka küberkaitsestrateegiat. “See strateegia võiks pakkuda ka küberkaitseliidule konkreetse raamistiku,” lisas ta.

Kaitseminister ise aga liidu loomise initsiaatoriks ei soovi hakata. “Mitmed organisatsioonid ja inimesed on sellest teemast väga huvitatud, nii et minu meelest võiks see sündida ikkagi altpoolt üles initsiatiivil. Mul oleks hea meel, kui kokku kutsutakse algatuskoosolek ning ka mulle kutse saadetakse,” lausus ta ning lisas, et lubadus koosolekust osa võtta on antud aastase veksliga.

Mõtte küberkaitseliidu loomisest käis Aaviksoole välja informaatika akadeemik Ülo Jaaksoo, kes ütles, et organiseeritud küberrünnakutele peab olema ka organiseeritud vastupanu. “Õppustel võiks korraldada näitlikustatud ründeid ja õpetada, kuidas nende vastu võidelda. Liikmed saavad ise targemaks, panevad oma arvutite turvaaugud kinni ja teavitavad ohtudest ka teisi,” selgitaks Jaaksoo ning lisas, et küberkaitseliitlased varustataks ka vajaliku tarkvaraga.

Tema sõnul olekski ohtudest teavitamine liidu esimene ülesanne. “Bitid ja baidid on juba vahest mõjusamadki kui pommid ja püssid,” selgitas ta.

Kevadiste küberrünnakute tõrjet juhtinud Hillar Aarelaid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest ütles, et tegelikult toimis koostöö riiklike asutuste ning vabatahtlike vahel juba siis. “Selline vabatahtlik kaitse on iseenesest juba olemas, aga see ei ole ametlikult organiseeritud,” rääkis Aarelaid.

Tema sõnul saaksid vabatahtlikud küberkaitsjad ära teha väga suure hulga mahukat tööd, mille tegemiseks muidu ei pruugi tööjõudu lihtsalt jätkuda. “Näiteks saavad nad lugeda võõramaiseid foorumeid, kus õpetatakse ja organiseeritakse rünnakuid. Või läbi vaadata kas või koolide esilehti, kas sinna on sisse murtud ja sisu muudetud.”

Kaitseliidu avalike suhete osakonna ülem kapten Neeme Brus ütles, et ka kaitseliidus on inimesi, kes suudavad küberrünnakute teemal kaasa rääkida. “Me saame ideest aru ja see meeldib meile, aga kõik nõuab alles läbitöötamist,” lausus ta. Brusi sõnul nähakse praegu pigem ette, et küberkaitseliit peaks olema täiesti iseseisev organisatsioon, mitte kaitseliidu allasutus.

E-kaitseväe mõte veel õhus

•• Eelmisel nädalal toimunud konverentsil “Visioonist lahendusteni” käidi välja ka mõte luua kaitseväes küberüksused, kuid Jaak Aaviksoo sõnul kuulub see veel nii-öelda ulme valdkonda.

“Kui me tõepoolest arendame välja küberkaitsevõime, siis peaksid olema ka sõdurid, kes osaleksid tuleviku kübersõdades, aga see on veel ulmeline mõte,” ütles Aaviksoo. Samas lisas Aaviksoo, et mõte iseenesest ei ole kindlasti tühi ning ta ei mata seda maha.

•• “Tõepoolest võib öelda, et nii-öelda patsiga poisid võiksid metsas kaeviku kaevamise asemel hoopis arvuti taga tööd teha, aga selleks on vaja terve uus infrastruktuur luua,” arvas ta.

•• Samuti ütles Aaviksoo, et ta ei ole jõudnud küberüksuste mõtet arutada kaitseväe juhtkonnaga ning teema on selleks ka veel liiga toores.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Külvet, Valter – kümnevõistleja

Külvet hukkus teadmata, oli ta spordis võitja või kaotaja
01.10.2007
Gunnar Press
www.sloleht.ee

KÜSIMÄRGID JÄID ÕHKU: Valter Külvet võitis küll erinevaid medaleid, aga võimete laeni ometi ilmselt ei jõudnud.
JAAK NILSON

Suvel 1998 leidis Tartumaal poe poole kõmpinud proua Aino Emajõe kaldapõõsaste alt surnukeha. Ta ei võinud aimatagi, et too purukspekstud peaga mees on Valter Külvet, Eesti hiljutine olümpialootus ja spordimehisuse võrdkuju.

Kümnevõistleja Külvet tapeti 34aastasena päevapealt kümme suve pärast seda, kui ta oli Staikis lõpetanud 8506 punktiga, tulemusega, mis andnuks 1988 olümpiakulla ja millega võinuks veel 2007 kaua MMi medalikonkurentsis püsida.

Suured auhinnad jäid tal aga saamata ning ta ei teadnud surmatunnini, kas pidada spordikarjääri edukaks või mitte. Ta oli rahul spordist saadud teadmistega, kuid rakendada polnud neid veel kusagil.

“Valterist saanuks suurepärane treener,” lausub sõber ja trennikaaslane Meelis Jukk, sihtasutuse Tartu Sport juhatuse liige. “Temas ühinesid isiklikud kogemused, akadeemilised teadmised, hea silm, põhjalikkus ja püsivus. Aga treeneripalgast polnud alustajal siis võimalik peret toita.”

“Valter oli pühendunud sportlane, kes jälgis hoolega ka teiste tegemisi, otsis kasulikku,” lisab teine trennisõber, kahekordne Eesti kümnevõistluse meister ja nüüdne Tartu Kalevi tegevdirektor Raido Mägi. “Aga väärilist lõppu tema sportlasekarjäär ei saanudki ja see jäi ilmselt hingele.”

Kuni 18aastaste maailma tippmark püsib tänagi

Õisu võimlemisõpetaja poeg treenis juba viieaastasena ja alustas koolipõlves uhket võidukäiku. 1981 edestas Külvet Liidu noortespartakiaadil hõbedasaajat ligi 900 punktiga. Samal aastal kogus ta Eesti meistriks tulles 8221 punkti, mis uue tabeli 8104na püsib tänagi kuni 18aastaste maailma tippmargina. Loomulikult võib küsida, ega Külvet end poisina üle pingutanud ja tulevastele vigastustele alust pannud.

“Valter oli anatoomiliselt hea, ju pärilikult. Luustikule tuli õiged lihased kasvatada, ja kui liigeseid aina treenid, siis lihased pikenevad. Head tulemused tundusid meile normaalsetena,” lükkab isa Toomas Õisu-kodus kahtluse ümber. “Poisina ei saanudki Valter kogu aeg täiskoormusega harjutada, sest võistlusi oli pidevalt. Ülekoormus tuli hiljem, meesteklassis, kui polnud tarvilikul tasemel arstiabi.”

“Peo tõttu ei jätnud ta iial ära ühtki treeningut.”

Treener-legend Fred Kudu kutsus Külveti Tartusse kehakultuuriteaduskonda ja enda gruppi. Külvetile kui kõvale mehele ajas Kudu välja toa Uue tänava vaikses pereühikas. Külvet kutsus kampa treeningukaaslase Meelis Juki.

“Olime fanaatilised spordipoisid, trenn jäi primaarseks ja õppimine tuli tagapool,” meenutab Jukk. “Valter kutsus mind nädalavahetustel Õissu treenima. Jooksime, lükkasime kangi, lennutasime lumehange ketast, käisime saunas. Valteri ema tegi süüa.”

Et sõber oleks pidusid põlanud, seda Jukk ei ütle. “Sportlaste ettevõtmistel Valter osales ja võttis vahel ka napsi, aga kindel, et peo tõttu ei jätnud ta ära ühtki treeningut. Tal oli pöörane kohusetunne.”

Niisiis, 18aastasena ülikooli astudes vaatas Külvet tulevikku uskumatu talendina. Ta oli jõudnud oluliselt kaugemale, kui olümpiasangarid Daley Thompson, Christian Schenk,

Robert Zmelik, Dan O´Brien, Erki Nool ja Roman Šebrle jõudsid isegi juunioriaja lõpuks!

Kuid algas vigastuste ja haiguste kaskaad. Jalavigastus ja -lõikus. Kollatõbi.

Põlvevigastus oli nii tõsine, et tõukejalga tuli vahetada

“Kasvuperioodil vaevasid mind mikrotraumad ja ma ei omandanudki õiget jooksutehnikat. Kõik hilisemad vigastused sellest tingitud,” rääkis Külvet täismehena.

Eesti meistrivõistlustel 1984 Tartus rebestas Külvet põlvesideme. “Hüppasime kõrgust. Olin kõrval, kui Valteri äratõuke ajal käis kuuldav plaks. Ta põlv oli ju ammu hell, küllap süstidest habras,” räägib Jukk, kes sõbraga haiglasse kaasa läks. “Valu pidanuks talumatu olema, aga Valter vaatas tulevikku. Ei kahelnud, et jätkab kümnevõistlust, kuigi paljud temas enam tulevast tippu ei näinud. Mõnest unistusest, ka usust 9000 punkti võimalikkusse, loobus Valter isegi.”

“Pärast seda vigastust ma ei julgenudki enam õigesti treenida,” rääkis Külvet ise.

Vigastuse nõudel ja isa soovitusel vahetas sportlane tõukejalga. Üksnes kõrgushüppes kadus esiti paarsada punkti.

“Valter võttis kipsi kodus arsti juurde minemata maha ja läks kohe jalgrattaga sõitma,” meenutab ema Maie. “Aga kinnisemaks muutus Valter ebaõnnestumistega küll, oli tujust ära. Talle mõjus pahasti, kui ajakirjandus küsis, miks ta pärast sellist vigastust veel üldse jamab. Hing sai haiget.”

Võitis katsevõistluse 8506ga, olümpiakohta pidi aga ootama

EMil 1986 katkestas Külvet haiguse, MMil 1987 ja olümpial 1988 jalavigastuse tõttu. “Kogu aur läks koondisse pääsemisele. Mõju hakkas avaldama see, et puudus korralik meeskond.” Nii rääkis Külvet ammu enne, kui Noole, Veerpalu, Šmiguni ja Kanteri edu tagant väljaarendatud tiim leiti.

Nõukogude Liidu 1988. aasta olümpiakoondise katsevõistlustel Staikis kogutud 8506 punkti tähendasid absoluutset tippu. Külvet ise, läbinud sel võistlusel ka dopingukontrolli, eufooriasse ei sattunud. Karjääri loojangul arutles ta: “Staikis olid hooaja esimesed võistlused. Teise võistlusega oleksin võinud 200 punkti juurde panna. Arvan, et mu lagi oli kuskil 8700-8800 punkti.”

Soulini jäi kolm kuud ja juhtus mõndagi. Parema reie tagakülg andis tunda ja kui Külvet Liidu meistrivõistlused vahele jättis, polnud olümpiakoht enam kindel.

Treener Kudu surm jättis Külveti juba Souli eel üksi

Eesti – Rootsi matši Linköpingis Külvet võitis, ent ilmselt tulnuks see võistlus Souli huvides katki jätta.

“Marko Vunder hüppas koondise juurest veel enne võistlust ära ja niigi haigele Kudule pani see kõva paugu,” räägib Jukk. “See tähendas ka, et kolmel ülejäänul tuleb lõpuni võistelda. Pärast võistlust korraldasid rootslased ekskursiooni ühte kaevandusse…”

“Seal maa all oli märg, rõske, rusuv. Meil hakkas paha ning jätsime koos Valteri ja Tiit Pahkeriga retke pooleli,” meenutab võistlusel teiseks tulnud Sven Reintak. “Istusime bussis ja ootasime, kui äkki läks sebimiseks. Kudu toodi teadvusetult, sisuliselt surnuna, maa alt välja. Ta oli maoverejooksuga koomasse langenud. Süda saadi tööle, kuid koomast treener enam välja ei tulnudki.”

Kudu suri saatuse tahtel 29. septembril, samal ööl, kui Külvet Soulis reievigastusega katkestas.

Külvet on öelnud: “Teadsin, et mu elu läheb pärast Kudu surma väga keeruliseks. Mujalt ma enam mingit tuge ei saanud.”

Viimase võistluse katkestas, sest tulemused masendasid

Pärast Souli tabas Külvetit kannakõõluse sisemine rebend. Kaks lõikust Eestis ei aidanud, 1990 lõigati Soomes. Aga usk püsis.

Kevadel 1992 täitis kolm aastat kümnevõistlejana vahele jätnud, kuid aina treeninud Külvet 8091 punktiga olümpia A-normi. Kes teab, kuidas spordielu edasi võinuks minna, aga Barcelonasse Külvet ei pääsenud. Läksid aasta noorem Andrei Nazarov ja tulevikulootus Erki Nool.

Külveti tippsport sai sisuliselt läbi. Aeg oli raske. Raido Mägi meenutab, kuidas nad autoga Jalta ja rongiga Sotši laagrisse sõitsid. “Mis minust, aga 8500-punkti-mehe pühendumust peaks selline asi näitama,” sõnab Mägi.

Külvet tuli 1994 ja 1995 Eesti meistriks, ent parimad tookord ei võistelnud ja kullaks piisas 7600 punktist. Siilile selge, et selline tulemus rahuldust ei pakkunud.

17.-18. juunil 1996 osales Külvet kümnevõistluses viimast korda, olles Tartus Fred Kudu memoriaalil parimate päevade tagasihoidlik vari. Seitsme alaga kogunes punkte ligi 900 jagu vähem kui Staikis 1988. Ta läks koju lõunale ega naasnud staadionile.

“Valter ei kaevelnud, elas halvad asjad endale sisse.”

“Valter oli hingelt ja südamelt vastutulelik. Mul kui keskpärasel sportlasel olid näpud vahel põhjas, siis viis ta mu lihtsalt sööma. Kui mõni teine täht müüs spordivarustuse ülejääke, siis Valter jagas naelikuid ja tosse spordipoistele niisama,” räägib Jukk.

“Kuid ta polnud aktiivne suhtleja, hästi tundis end vaid sõprade keskel. Valter ei kaevelnud, ta elas halvad asjad – vigastused, ebaõnnestumised, tagasilöögid – pigem endale sisse.”

Üheksakümnendad olid Külvetile ka majanduslikult keerulised. Püüdes järjele saada, asutas ta koos kolmanda sõbra, kõrgushüppes 2.25 ületanud Ain Evardiga puidufirma.

“Venemaalt saematerjali tuua ja siin edasi müüa – see oli Valteri idee. Ta oli aktiivne, leidis Venemaalt partnereid,” räägib Evard, kes on algatatut jätkanud.

Ka Evard kinnitab: “Järjekindlale ja analüüsivõimelisele Valterile olnuks õige treeneritöö, kuid see ei tõotanud sissetulekut ja arvatavasti ei näinud ta silmapiiril ka tõelist talenti.”

Kas mõrtsukad taipasid atleediga spordijuttu ajada?

Mõrvatud Külveti verest leitud 2,3-promillist alkoholisisaldust kommenteerib Jukk lihtsalt: “Kindlasti polnud see reeglipärane ja kindlasti ei kaotanuks ta sellise joobega teadvust. Ju teda millegagi mürgitati. Valteril polnud vähimatki sõltuvust ega mingeid tsükleid! Võttis õhtul napsi nagu tavaline eesti mees, oli siis ikka lõbus, mitte kurvameelne või enesesse kapseldunud. Ja hommikuks oli ta alati kombes!”

Ka elukaaslane Helen eitab Valteri alkoholilembust: “Kodus ei joonud me põhjuseta isegi klaasi veini ega õlut.”

Lähedaste meelest pole võimalustki, et Külvet hakanuks saatuslikul õhtul klaasi kummutama eluprobleemidele lahendust otsides. Tööasjad läinud paremuse poole, kodus oli kõik korras.

Mägi vangutab pead: “Tagantjärele uurisime, et mõrtsukad olid sportliku taustaga. Valter võõrastega suurt ei suhelnud, aga spordist rääkimiseks jätkus tal alati entusiasmi.”

Kümnevõistleja Valter Külvet

Sündinud: 19. veebruaril 1964 Viljandimaal Õisus.

Surnud: 2. juulil 1998 Tartumaal Mäksa vallas.

Mõõdud: 191 cm, 90 kg.

Haridus: lõpetas 1982 Abja Keskkooli ja 1994 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

Võite ja medaleid: Euroopa juunioride meister 1983, universiaadihõbe 1985, Hea Tahte mängude pronks 1985, NSV Liidu meister 1987 ning pronks 1985 ja 1986, NSV Liidu noortemeister kaheksa-, üheksa- ja kümnevõistluses 1978, 1979 ja 1981, Eesti meister kümnevõistluses 1981, 1994 ja 1995, 4×400 m jooksus1985-1988 ning kettaheites1986 ja 1991.

Suurtulemused: 8104 punkti 1981 – püsib tänini kuni 18aastaste maailma tippmargina; 8506 punkti 1988 (100 m 11,05, kaugus 7.35, kuul 15.78, kõrgus 2.00, 400 m 48,08, 110 m tõkkeid 14,55, ketas 52.04, teivas 4.60, oda 61.72, 1500 m 4.15,93) – Eesti kõigi aegade edetabeli kolmas.

Perekond: elukaaslane Helen, tänaseks 13aastane tütar Greta.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv