Osaka maailmameistrivõistluste kuldmedal kettaheites sündis tänu sportlase ja treeneri harvaesinevalt harmoonilisele koostööle – õpilane Gerd Kanter ja õpetaja Vesteinn Hafsteinsson töötavad maailma parimaks saamise nimel vankumatu tandemina.

Pärast eilset triumfihetke soovis Hafsteinsson kohe hoolealuse juurde pääseda, ent tiitlivõistluste karmid reeglid ei võimaldanud tal ajakirjanike töötsooni siseneda. Nii saigi Islandilt pärit juhendaja õpilast kaisutada alles hilisõhtusel medalipeol.

Värske kettaheite maailmameistri Gerd Kanteri treener, islandlane Vesteinn Hafsteinsson jälgis pisarsilmi hoolealuse finaaliheiteid.
Foto: Raigo Pajula

«Tegin ära selle, millest mõlemad olime vaikselt rääkinud,» meenutas Kanter sõnu, mida ta kohtumisel treenerile lausus. Hiljem vaatas võidumees võistlusest koostatud videot ning nägi seal Hafsteinssoni emotsioone. «Tema jaoks oli tegemist eriti hea õhtuga, lisaks minu võidule sai ju tema teine õpilane Omar Ahmed El Ghazaly kuuenda koha,» nentis Kanter.

Seitse aastat tööd

«See oli minu treenerikarjääri suurim päev, nutsin õnnest terve õhtu,» sõnas Hafsteinsson. «Kui märkasin eelvõistlusel Virgilijus Alekna tõsiseid probleeme, olin 90 protsenti kindel, et Gerd võidab tiitli.»

Karskete eluviisidega Kanteri võidupidu ei kestnud kuigi kaua, kell kaks öösel sõitis ta taksoga hotelli, suhtles isa ja sõpradega ning heitis magama. «Isa lõpetas vestluse enesele omaselt, märkides, et nüüd pean Pekingis sama tegema. Uus ülesanne anti kätte,» rääkis Kanter naerusuiselt.

Õnnitlejatest puudust ei tulnud. Õhtul mobiiltelefoni vaadates leidis Kanter hulga sõnumeid ning koguni 56 vastamata kõnet. Õnnitlustelaviin tabas ka Hafsteinssoni. «Kodumaalt Islandilt tuli palju SMSe ja elektronkirju,» sõnas ta.

Seitse aastat tagasi alanud koostöö peab vormima Kanterist maailma parima kettaheitja. Kokku sattusid treeninguid põhjalikult analüüsiv töökas juhendaja ning kõiki plaane kohusetundlikult täitev õpilane.

«Ma pole kunagi treeningul kergekäeliselt loobunud, teinud plaanitust vähem heiteid või tõstnud kergemat kangi,» väitis Kanter. «Pigem vastupidi – kui esimestel aastatel tundusid koormused liialt madalad, panin kangile ise raskusi juurde. Sellest sündis ainult pahandust.»

Kogemuste kasvades õppis Kanter olukordi adekvaatsemalt hindama ning ebameeldivates ja vigastuseohtlikes olukordades teeb ta endale järeleandmisi.

Hafsteinsson on leidnud Kanteri natuurile sobiliku treeninguprogrammi, mis võimaldab sisuliselt kogu hooaja heas vormis püsida. Suve jooksul osaletakse tihti võistlustel, või heidetakse treeningul maksimumjõuga.

«Pean Vesteinnile au andma. Tema leitud süsteem sobib mulle ideaalselt,» märkis raskeid harjutuskordi meelsasti taluv Kanter. «Mõtleme väga sarnaselt ning kui mul tekib mõni idee, on treener seda peaaegu alati arvestanud.»

Hafsteinssoni sõnul heidab Kanter treeningutel tihti väga kaugele. «Palju kordi on ketas lennanud üle 70 meetri,» kinnitas Hafsteinsson. «Ka enne teisipäevast lõppvõistlust heitis ta soojendusstaadionil 71 meetrit. Ilmselt tuleb vaimu veel tugevdada, et sarnased sooritused saaksid ka võistluseski tavaliseks.»

Kanter rühib edasi

Kanter selgitas, et treeningute pikad katsed tulenevad kettaheite spetsiifikast. «Tehniliselt hea sooritus eeldab lõtvust. Treeningutel ja soojendusel on seda kergem saavutada – emotsioonid ju puuduvad,» selgitas Kanter. «Kui suudaks emotsioonid ja lõtvuse ühendada, võib juhtuda midagi suurt.»

Täiuslikkuse poole püüdlev Kanter on mõelnud, kuidas võistlustel vajalikku seisundit saavutada. «Võimalik, et peaksin kasutama hingamisharjutusi, mis aitaksid ümbritsevat sagimist ja pingeid mitte märgata,» arutles ta.

Alates varakevadest tiheda graafikuga võistelnud Kanter ei ilmuta vähimaidki väsimuse märke.

Eile lubas ta endale ühe puhkepäeva, mille ainsad kohustuslikud hetked olid Eesti delegatsiooni ametlik pressikonverents ning staadioni kõrvale maailmameistri puu istutamine.

«Olen igal aastal pärast tiitlivõistluste pinge langemist rohkelt võistelnud ning septembriski häid tulemusi saavutanud,» nentis Kanter. «Loodan tänavugi veel vormi realiseerida.»

ERGO-lt miljon

Kettaheite maailmameistril Gerd Kanteril on võimalus teenida miljon krooni, selleks peab ta 15. septembril Helsingboris püstitama maailmarekordi.

Maailmarekordi püstitamise võistlusena reklaamitud üritusele ulatas abikäe ERGO kindlustus, mis garanteerib rekordiheitjale väärilise tasu. Kaheksa sportlasega võistluse soosikuks on värske maailmameister Kanter.

«Oleme uurinud seniste maailmarekordite püstitamise tingimusi ning leidnud nendes kaks seaduspärasust – võistlusel peab olema suhteliselt vähe osalejaid ning tuul peab puhuma minimaalselt kuus meetrit sekundis,» rääkis Kanteri abimees Raul Rebane.

Rootsi linnakeses Helsingborgis püstitas Kanter mullu Eesti rekordi 73.38. Tugevatele tuultele avatud staadionil on võimalik vastavalt tingimustele heitesektorit sättida. (PM)

Kanter ootab maja valmimist juba poolteist aastat

Värske kettaheite maailmameister Gerd Kanter ootab juba poolteist aastat Piritale soetatud ridaelamuboksi valmimist.

«Elupaigaga seotud probleemidega tegelemine on liiga palju energiat röövinud,» nentis ta. «Kahe treeningu vahele jääv aeg peaks kuluma puhkamisele, mina aga sõidan tihti ehitusele, et asju üle vaadata ning töömeestega suhelda.»

Maailma parimaks kerkinud mees tunnistab, et viimase aasta jooksul pole tal õiget kodu olnudki. «Tallinnas olles olen elanud tuttavate pool ning üürinud korterit,» rääkis Kanter.

Kettamehe uue elupaiga valmimise esialgne tähtaeg oli möödunud aasta esimene mai, paraku on tööd veninud tänase päevani. Seejuures on Kanteri boks kolme sama maja elupaigaga võrreldes valmimisele kõige lähemal.

«Sellest on vähe abi,» tõdes Kanter. «Pole just eriti meeldiv, kui kodus käib pidevalt üks toksimine ja kolistamine. Naabrite juures ju ehitatakse.» Ebamugavuste eest põgenemiseks viibib Kanter pikki nädalaid treeningulaagrites. (PM)