Vene meedia pronkssõduri teemal
Venemaa Föderatsiooni massimeediast on sisuliselt oluline vaid telepilt, sellest omakorda paar üle-Venemaalist riikliku telekanalit, nagu Esimene Kanal, RTR ja NTV. Nende telepildis domineeris veel hommikul ülevaade eilsest [neljapäevasest – toim.] põhiuudisest – president Putini aastakõnest. Selle kõrvale tõuseb aga igas uudisteblokis ühe põhiuudisena Eesti, täpsemalt nn pronkssõduri küsimus. Tõsi küll, sealses kõnepruugis “voin-osvoboditel’” ehk sõdur-vabastaja.
Tallinnas on kohal vähemalt kaks võttegruppi, kelle öiseid kaadreid politsei jõuvõtetest – arreteerimistest, posti külge aheldatud kodanikust jne – ning purustatud vitriinidest näidatakse üha uuesti ja uuesti. Saateks kõlab sõnum, et toimuv on reaktsioon protesteerijate laialiajamisele. Iseloomulik oli lõik, mille kohaselt “olles ärritatud politsei tegevusest, asusid pronkssõduri kaitsjatega mitte-seotud noored purustama kõike, mis ette sattus, loopides kivide ja süütepudelitega politsei peakorterit”.
Venemaa-poolse reaktsioonina ilmuvad üleskutsed välisminister Sergei Lavrovilt, Vene Föderatsiooni parlamendi mõlema koja väliskomisjonide esimeestelt ja teistelt, kes soovitavad üksteise võidu otsustavalt reageerida, katkestada diplomaatilisi suhteid jne. Nö rakendusliku meetmena räägitakse Kamtšatka kaubandusettevõtetest, kes eemaldavad müügilt Eesti päritolu kaupu ja loodavad, et nende algatus leiab järgimist.
Tuleb möönda, et telekommentaatoritega haakuvad ka muu rääkiva ja kirjutava meedia esindajad, isegi need, kes on säilitanud Kremli suhtes kriitilise meele ja sõna. Ka nende sõnum kõlab umbes nii: “me mõistame eestlaste solvumist Stalini suhtes, kuid mis puutub siia Nõukogude sõdur, kes kannatas samamoodi”.
Need vähesed allikad, kes räägivad nt Himki aktsioonist, kasutavad pealkirju nagu “Moskva-lähedane Tallinn”.
Kokkuvõtvalt – Venemaa ajakirjanduse suhtumine on üheselt hukkamõistev, varieerub vaid tonaalsus ja erinevate üleskutsete teravusaste. Seni terevaimaks on olnud räigesõnalise telekommentaatori Mihhail Leontjevi üleskutse panna taastatud kuju kõrvale üles tank.
www.DELFI.ee
C. R. Jakobsonile pühendatud konverents
Tormas peeti C. R. Jakobsonile pühendatud konverents
Carl Robert Jakobsoni aasta raames avati Torma koolimajas eile suurmehe bareljeef ja peeti temale pühendatud konverentsi. Kohal olid ka külalised Jakobsoni talumuuseumist Kurgjalt.
Eilsest alates vaatab Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma kooli uksest sisenejatele kaunilt bareljeefilt vastu Jakobson ise. Taies on kingitus koolile Jõgeva maavalitsuselt ning selle autor on Vladimir Gratšjov Avinurmest.
Jakobsoni vaimus ja jälgedes
Tormas kestab Jakobsoni aasta. Möödunud aasta 26. juulil möödus 165 aastat Carl Robert Jakobsoni sünnist, tänavu 19. märtsi aga 125 aastat surmast. 17. märtsil täitus aga 50 aastat päevast, mil Torma koolimaja ees avati Jakobsoni mälestussammas.
Eilne päev kujunes Tormas C. R. Jakobsoni aasta sündmuste reas kahtlemata üheks tähelepanuväärsemaks. Südapäevaks kogunes koolipere maja fuajeesse. Direktor Toomas Aavasalu tuletas meelde, millise jälje on Jakobson jätnud nii Torma kui ka kogu Eesti kultuuri- ja ajalukku. Tugevalt ja jõuliselt kõlas laste suust Eesti hümn. Seejärel võtsid maavanem Aivar Kokk ja Torma vallavanem Riina Kull bareljeefilt katte. Torma kandi tugevaid kultuuri- ja haridusetraditsioone silmas pidades avaldas maavanem lootust, et need kestavad ka tulevikus ning et praegused koolilapsed viivad siitkandi elu edasi ja hoiavad kodud korras.
Siis suunduti üheskoos õue Jakobsoni mälestussamba juurde. Torma kooli õpetajate ja õpilaste nimel asetas direktor selle jalamile lilled. Lillepärja tõid sinna ka C. R. Jakobsoni talumuuseumi esindajad. “Siia on alati hea tulla ja Jakobsoni jalajälgedes käia. Siis saad õieti aru, kust Jakobson selle loomingulisuse ja südamlikkuse ellu kaasa sai,” ütles muuseumi töötaja Neidi Tõkke.
Konverents suurmehe noorusmaal
Torma rahvamajas Jakobsonile pühendatud esimest konverentsi avades avaldas vallavanem Riina Kull lootust, et see ei jää viimaseks ja võib-olla isegi saab ühe hea traditsiooni alguseks kogu maakonna jaoks. Jakobsoni-aasta ettevõtmiste korraldamine kujunes Torma kandile omamoodi väljakutseks, aga hakkama on saadud kenasti, leidis vallavanem. “Kõige olulisem on, et säiliks vaimsus, mis on kõige alus,” ütles ta ning kiitis Torma kooli õpilasi ja õpetajaid, kes on oluliseks pidanud Jakobsoni elu ja loomingulise pärandi uurimist.
Konverentsi esimeses ettekandes andsidki IX klassi õpilased Janika Raud ja Mariann Kalavus ülevaate peamiselt Carl Robert Jakobsoni Torma-perioodist ning tema kihelkonnakooli õpetajast isa Adam Jakobsoni tegemistest ja osast siinsele pasunakoorile aluse panemisel. Alghariduse sai ju tulevane suurmees oma isalt tolleaegses Torma kihelkonnakoolis. Aastatel 1859-1862 oli ta aga ise isa järglasena selle kooli õpetaja. Lahkuda tuli aga vastuolu tõttu Torma mõisnikuga. Muidu oleks tema panus siinse hariduselu kujundamisel veelgi suurem olnud.
Teemal “Jakobson ja Kurgja” oli Jakobsoni talumuuseumi esindaja Neidi Tõkke ettekanne. Ostis ju Jakobson Vändra lähedale Kurgja talu 1874. aastal, olles enne seda pidanud kodu- ja kooliõpetaja ametit Peterburis ja mujal, teinud kaastöid ajalehtedele, pidanud Vanemuise seltsis oma kolm kuulsat isamaakõnet jne. Oma talust, kus selget taevast ja puhast õhku, oli Jakobson aga ometi kõik need aastad unistanud.
Konverentsile oodati ka C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi Gümnaasiumi õpilasdelegatsiooni, tutvustamaks Jakobsoni tegevust sealkandis. Et aga esinejad olid parasjagu seotud eksamitega, saatsid nad konverentsile kokkuvõtte oma uurimusest, mis ette loeti.
Torma kooli õpilased ja õpetajad kandsid ette Luule Lehemetsa valitud katkendi Jakobsoni ainukesest näidendist “Artur ja Anna”. Seejärel tehti ühine ekskursioon Jakobsoniga seotud paikadesse Tormas.
VAIKE KÄOSAAR