• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: teemandiäri

Eestlanna seikleb teemandiäris
Postimees, 2.04.2008, 20:25

Maailma briljantidepealinnas Belgias Antwerpenis kehtestas end teemandibörsil juudi ärimeeste kõrval ka eestlanna Karin Eensaar, kes omab mitut ehtesalongi ja kelle ehetega kõnnivad ringi ka maailmanimed.

Vääriskivid pälvisid naise huvi keskkooliajal, 90ndate algul läks ta Inglismaale gemmoloogiat (teaduslik õpetus vääriskividest ja –materjalidest) õppima, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Et kivide hindamine tundus üksluine, hakkas Eensaar ise ehteid valmistama. Neli aastat tagasi asutas ta oma äri, mis tänaseks on kasvanud salongideni Tallinnas, Helsingis ja Hispaanias Marbellas. Antwerpenisse teemandibörsile läks naine kive ostma oma ehtestuudio uutele kihlasõrmustele. Loob oma brändi «Kui sa tahad gemmoloogina olla professionaalne, sa pead seda tööd tegema võimalikult tihti ja see pole mujal võimalik kui börsidel. Eestis sellist valikut ei ole,» rääkis Eensaar. Praegu töötab ta selle nimel, et leida koostööpartnereid väljaspool Eestit. Juba on tal olemas võimalus Hispaanias ehteid müüa. «No ma üritan luua enda juveelibrändi, sinnapoole olen teel,» märkis Eensaar. Antwerpeni börsilt saab vääriskive osta odavamalt kui vahendajatelt. New Yorgi, Mumbai, Tel Avivi ja Londoni kõrval asub Antwerpenis maailma suurimaid teemanditurge. Antwerpeni teemandibörsile kauplema saamine ei ole lihtne, turg kuulub peamiselt juudi perekondadele ja seda võib nimetada tsunftiks, kus on oma liikmeskond, juhatus ja ka aukohus. «Üldiselt esimesed kohtumised klassikaliste teemandidiileritega – see oli karm, kui sa sirutad käe välja teretamiseks ja nad ütlevad, et naisterahvastele me kätt ei anna. Mis sa oskad öelda, kui isegi terekätt ei anta vastu,» tõi Eensaar turul valitsevast kultuurist näite. Hind jääb saladuseks Hea tava kohaselt börsil enne hindadest ei räägita, kui kivid on valitud. Eensaar ütleb, et börsile pole mõtet tulla kõige odavamaid kive otsima. Kivide hinda ei avaldanud ta ka saatejuhile, öeldes, et see on tema ja börsimaakleri vaheline teema ning kinni eelkõige kauplemisoskuses. «Pealtnägijale» teada olevate andmete kohaselt olevat Eensaare ehteid kandnud ka maailmakuulus näitlejanna Gwyneth Paltrow. «Klientidega on nii, et nende spetsiaalsete klientidega, et nende nimedega pole mõtet eputada enne, kui pole olemas meeldivat võimalust koos nendega poseerida,» jäi Eensaar tagasihoidlikuks.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Loomeliitude aprillipleenumi järelmid: Heinz Valk

Kuidas KGB Heinz Valku pealt kuulas ja hoiatas…

Allar Viivik
www.sloleht.ee, 02.04.2008
 
SIIANI MÕISTATUS: 1. ja 2. aprillil 1988 Toompeal peetud loomeliitude pleenumi sõnavõtud jõudsid mõni päev hiljem eetrisse ka raadiojaamas Vaba Euroopa. «Imestan siiani, kuidas need linti said ning piiri taha jõudsid,» tunnistab kunstnik Heinz Valk 20 aastat hiljem, hoides käes fotot, mis tehti siis, kui ta nõudis kõnetoolis Karl Vaino mahavõtmist.
Arno Saar

Täpselt 20 aastat tagasi kogunes Toompeale Eesti vabaduse eest võitlema hakanud kultuurirahvas, kes trotsis julgelt nii enne kui ka pärast loomeliitude pleenumiks kutsutud üritust puhkenud KGB ähvardus- ning jälitamisterrorit.

Loomeliitude pleenumiks ristitud vabadusüritus peeti riigikogu (toonase ENSV ülemnõukogu) istungisaalis 1. ja 2. aprillil 1988. Kuigi ametlikult pidi kõnekoosolekul jutuks tulema uus mõtlemine ja avalikustamine, sai pleenumist üks esimesi kaalukaid üritusi, kus julgeti lausa Eestile iseseisvust nõuda. Loomulikult ajasid sellised mõtted ja nende avalik kuulutamine ärevile nii kompartei kui ka julgeolekukomitee ehk KGB.

Loomeliitude kultuurinõukogu juht Ignar Fjuk koges kagebiitide pressingut vähemalt kaks korda.

Näiteks 1988. aasta märtsis astusid Tallinna südalinnas Pärnu maanteel praeguse Westmani poe ees talle ligi kaks võõrast meest. “Noored eestikeelsed ohvitserid tutvustasid ennast ja kõndisid minuga Kosmose kino juurde,” meenutab Fjuk. Arhitekti kinnitusel rääkisid KGB mehed talle umbes sellist juttu: “Äsja olid 2. veebruari rahutused ning sellele järgnes 24. veebruar. Ja nüüd püüab loomerahvas pleenumiga olukorda veelgi provotseerida.” Jutu lõpetuseks kinnitanud KGB mehed, et vastutus tagajärgede eest lasuvat loomerahval.

Heinz Valku kuulati pealt ja hoiatati

Teine kord ei pidanud KGB ohvitserid paljuks Fjuki töökohta Maaehitusprojekti saabuda ning talle taas sõnu peale lugeda.

Kas arhitekt toona ka mingit karistust kartis?

“Need ajad olid siis juba möödas,” hindab Fjuk. Kuid lisab: “Tundsin, et kui (siiski) läheb vahistamiseks ja küüditamiseks, on vaguneid väga palju…”

Pleenumi teisel päeval parteijuht Karl Vaino erruminekut nõudnud kunstnik Heinz Valk kinnitab, et KGB kuulas pealt nii tema kunstnike liidu kui ka kodust telefoni. “Kuulsin ikka väga tihti, kuidas mehed traadi kolmandas otsas omavahel midagi arutasid,” naerab ta.

Pärast Valgu sõnavõttu pleenumil kuulutas aga kohaliku KGB juht Karl Kortelainen, et Toompeal kogunesid kodanlikud natsionalistid.

Huvitav kohtumine meenub Valgule tolle aasta ühest aprilliõhtust. “Lahkusin kunstihoone ateljeest siseõue kaudu. Kangi all seisis pikk mittemidagiütleva näoga mees Pagari tänavast (KGBst),” meenutab kunstnik.

“Tunnen teie vastu sümpaatiat. Aga teie vastu kavandatakse provokatsioone!” väitis tundmatu Valgule ning soovitas tal sestap hoiduda üksi pimedas liikumisest. Jutuajamise lõpetuseks toonitas tegelane, et kunstnik unustaks heasoovija näo ning ei räägiks tollest kohtumisest mitte kellelegi.

Julgeolek tuulas ateljees ja ähvardas tankidega

Lisaks pealtkuulamisele ja “harivatele vestlustele” tundsid organid huvi aga ka Valgu ateljee vastu. Midagi sealt kaasa ei viidud, kuid mees sai aru, et öösiti oli seal mitu korda sorimas käidud.

“Kõik oli tehtud väga puhtalt – lukust oli keeratud lahti mitu ust ning siis ruumidesse hiilitud. Laudadel oli liigutatud mustandeid, väliseestlaste saadetud ajalehti ja raamatuid,” mäletab Valk. Tema arvates anti kunstirahvale sellega mõista: teame, mida te mõtlete ja plaanite, kuid me jälgime iga teie liigutust.

Mõni aeg hiljem astunud Valgule aga lausa Raekoja platsil ligi tuttav julgeolekumajor ja hoiatanud: “Võite siin lippe lehvitada ja laulda, aga niipea, kui hakkate mõtlema Nõukogude Liidust lahkumisele, hakkavad tankiroomikud krõbisema!”

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: anoreksia

Inglanna seljatas surma ja sai emaks
 
02.04.2008 08:26
 
 
 Hayley Wilde anoreksiat põdevana ja praegu 

Hayley Wilde anoreksiat põdevana ja praegu. Foto: metro.co.uk

Veel paar aastat tagasi nägi inglanna Hayley Wilde välja nagu skelett, sest ta põdes anoreksiat.

Arstid sõnasid ülikõhnale naisele, et tal on väga vähe elada jäänud, kirjutab Daily Mail.

 

Wilde haigestus anoreksiasse 11-aastasena ja haigus arenes kiiresti edasi. Naine meenutas, et ühel hetkel ta lakkas söömast, peitis talle antud toidu ära ning jõi selle asemel vett.

 

«Ma polnud lapsena just väga populaarne. Arvasin, et kui ma oleksin kõhnem, siis oleksin ka populaarsem. Teismelistelt tüdrukutelt oodatakse, et nad kõhnad oleksid,» selgitas Wilde haiguse tekke tagamaid.

 

Kui Hayleyl menstruatsioon ära jäi, viis ta ema Jane Wilde ta arsti juurde. Arst pani diagnoosi, et tüdruk põeb anoreksiat.

Arsti diagnoos ei aidanud paranemisele kaasa, vaid haigus muutus hullemaks. Hayley sõi üha vähem, treenis üha rohkem ja kaotas kehakaalus. 

Viis aastat tagasi kaalus 173 sentimeetri pikkune Hayley ainult 32 kilogrammi. Siis hakkasid tal juuksed välja kukkuma ning ta oli kuu aega haiglas ravil.

Ühel hetkel hakkasid arstid Hayley olukorda nii lootusetuks pidama, et nad ei andnud talle rohkem eluaega kui kümme ööpäeva. 

Lõpuks hakkas Hayley Wilde arstide ja perekonna toel siiski paranema.

Kolm nädalat tagasi tõi naine ilmale terve poja Michaeli, kes sündis kaks nädalat ettenähtud ajast varem. Hayley sõnul toitus ta terve raseduse aja tervislikult. 

«Lapse pärast olin kõigeks valmis,» nentis naine.

Ta lisas, et tema suhe toitu on siiski veel ebakindlal alusel.  

«Mulle meeldib sale olla. Tahaksin olla kõhnem kui ma praegu olen, kuid samas ei taha ma uuesti haiglasse sattuda,» selgitas inglanna.

Õpetajaks õppiva Hayley sõnul teeb ta kõik, et ta poeg sööks korralikult ja teda armastataks. 

«On täielikult ime, et Michael üldse olemas on. Veel hiljuti oli ebatõenäoline, et Hayley võiks kunagi lapsi saada,» lisas Hayley ema Jane Wilde.

Jane Wilde sõnul märkas ta, et tütar ei söö talle antud toitu, kuid arvas siis, et sööb selle hiljem. 

«Kui aga nägin, et ta ei söö oma toitu, vaid lihtsalt peidab selle ära, taipasin, et asi pole korras. See oli mulle nagu välk selgest taevast,» lausus ema.

Jane Wilde tegi oma alakaalulisest tütrest enne haiglasse ravile minekut ka fotosid.  

«Need fotod on kohutavad. Tundsin ennast nagu mingisugune pedofiil, kuid ma pidin need tegema,» lausus Jane Wilde.

Ema jätkas, et tegelikult on ta tütrel veel pikk tee käia, enne kui ta täielikult anaoreksiast paraneb.

Toimetas Inna-Katrin Hein
 
 
xxx
 
Hämariku_anoreksiakaitse.jpg: Hämariku kaitsmine anoreksia vastu

Hämariku kaitsmine anoreksia vastu

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Loomeliitude pleenumist 20 aastat hiljem

Möödub 20 aastat loomeliitude pleenumist

01.04.2008 22:44
Anne Raiste

Täna 20 aastat tagasi algas Toompeal kaks päeva väldanud loomeliitude pleenum, mis sündmusena etendas olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamise protsessis.

Esimest korda ütlesid loomeinimesed avalikult välja probleemid, mis puudutasid eestlaste demograafilist ja sotsiaalset olukorda, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Idee loomeliitude pleenumi korraldamisest tekkis 1987. aasta sügisel teatriliidu kongressil ning idee autoriks oli Kalju Komissarov.

“See oli midagi pöörast. See oli vabanemine. See oli enesetõestamine, et me võime, me saame,” meenutas kunstnik Enn Põldroos.

Pleenumi ettevalmistamisega tegelenud Jaak Allik meenutab, et luba Toompeal kogunemiseks saadi viimasel hetkel. Pleenumi avas Mikk Mikiver.

Kahel päeval räägiti loomeliitude pleenumil eestlaste vähemusse jäämise ohust Eestimaal, demograafilisest olukorrast, võõrandumisest ja paljust muust.

“Loominguline intelligents tulles siia (Toompea istungite) saali, kus oli formaalse võimu süda julges täiel rinnal ja avalikult välja öelda kõik, mis ta mõtles,” meenutas Jaak Allik. “Tähenduslik oli minu jaoks Kalju Komissarovi lause, et seltsimehed, me ei ole kohustatud selle hullumajaga kaasa mängima.”

Loominguliste liitude kultuurinõukogu esimehe, arhitekti Ignar Fjuki sõnul pandi kõigile, kes Eestis elasid südamele, et eelkõige oleme eestlased ja kodanikud. “Et lõpetame selle jabura jutu nõukogude inimesest ja sellest seltskonnast, kelle eest peab keegi teine vastutama ja mitte nemad ise.”

“Tõed alles hakkasid kujunema järgnevate aastate jooksul ja selle aja jooksul jõudsid saada selgeks, milline peab Eesti olema, kuhu peab Eesti minema,” rääkis Põldroos.

Toonasest pleenumist osavõtjad arvavad täna, et loomeinimesed võiksid ka praegu oma seisukohti julgemalt avaldada, kuid uue loomeliitude pleenumi kokkukutsumiseks vajadust pole.

Toimetas Inga-Gretel Linkgreim

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti kohtunik vilistab jalgpalli Meistrite liiga poolfinaali

Eesti kohtunik vilistab jalgpalli Meistrite liiga poolfinaali

02.04.2008 09:15

Selle hooaja jalgpalli UEFA Women’s Cupi ehk õrnema soo Meistrite liiga poolfinaali korduskohtumist Itaalia klubi Verona Bardolino ja Saksamaa naiskonna FFC Frankfurt vahel teenindab peakohtunikuna eestlanna Maaren Olander.

 
Maaren_Olander.jpg:
Maaren Olander
Foto: Uefa.com

Koos 13 ametikaaslasega Euroopa naiskohtunike kõige kõrgemasse ehk eliitgruppi kuuluvat Olanderit assisteerivad laupäeval, 5. aprillil Veronas toimuvas mängus rootslannad Susanne Borg ja Anna Nyström, neljandaks kohtunikuks on Lena Arwedahl samuti Rootsist.

Bardolino – Frankfurt poolfinaalpaari avakohtumise võitsid sakslannad tulemusega 4:2. UEFA Women’s Cupi teises poolfinaalis on vastamisi Rootsi klubi Umeå IK ja Prantsusmaad esindav Lyoni Olympique.

Toimetas Ann Hiiemaa, Postimees

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Teeremont-2008

Suvel ootab remont peamiselt väiksemaid teid

02.04.2008 00:01
Vahur Koorits, Postimees

Teetööd keskenduvad tänavu väiksematele Põhja-Eesti teedele, suurematest remonditakse Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maanteed.

Teeremont-2008.jpg:

Tallinna–Tartu maanteel jätkub Vaida–Aruvalla neljarajaliseks ehitatud lõigul vana teeosa remont. Ehitatakse viaduktid, kergliiklusteed, remonditakse kohalikke kogujateid ja rajatakse jalakäijatele sild.

Töid alustati sel lõigul juba mullu, lähipäevil jätkatakse pärast talvepausi taas. Remont peaks tehtud saama augusti lõpuks. Kui riigihange ja projekteerimine plaanipäraselt edeneb, loodetakse Tartu maanteel tänavu alustada ka Mäo möödasõidu ehitust.

Tallinna–Narva maanteel alustatakse 7,3 kilomeetri pikkuse Kukruse– Jõhvi lõigu ehitust, ülejäänud remondid puudutavad pigem väiksemaid riigiteid. Jõgevamaal ei kavandata seejuures praeguste plaanide kohaselt ühtki suuremat teeremonti, vaid vähesel määral puudutavad teetööd saari, Pärnu- ja Võrumaad.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puusti sõnul tegeldakse praegu peamiselt löökaukude remondiga, ent mõne nädala pärast saab alustada ka suuremate tegemistega. Nimelt eeldavad asfalditööd, et õhutemperatuur ei langeks ka öösel alla viie soojakraadi.

Tänavu maanteeametile eraldatud 3,6 miljardist kroonist kulub prognooside kohaselt investeeringuteks 2,7 miljardit. Summa sisaldab ka uute teede projekteerimist, teedeehituse jaoks maade ostmist jne. Et aga kõik remonditööde riigihanked ei ole veel lõppenud, pole ka teada, palju raha tegelikult kulub.

Puusti sõnul on tee-ehitusse palju firmasid juurde tulnud ja eriti väiksemate, alla 100 miljoni krooni suurustele hangetele tekkinud tõsine konkurents. Ehitussektorit tabanud languse tõttu on maanteeamet saanud firmadelt vahel isegi loodetust odavamaid pakkumisi.

Kokku on tänavu plaanis remontida 218 kilomeetrit adfaltkattega teid. Ligi sajale kilomeetrile kruusateedele pannakse tolmuvaba kate ja 200 kilomeetrit remonditakse kruusateid. Tolmuvaba katte saab näiteks Paldiskist Padisele viiv tee 14 ja Viljandi–Põltsamaa tee 7 kilomeetri ulatuses.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rein Taagepera pälvis maineka Skytte auhinna

Rein Taagepera pälvis maineka Skytte auhinna

01.04.2008 13:09

Tuntud politoloogile antud preemiat peetakse ühiskonnateaduste Nobeliks!
Uppsala ülikool otsustas tänavu omistada tuntud Eesti politoloogile Rein Taageperale Skytte auhinna, mida peetakse omamoodi ühiskonnateaduste Nobeli preemiaks.

 
Rein Taagepera
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Oma pika karjääri jooksul ka füüsiku, presidendikandidaadi ja erakonnajuhina tuntust kogunud Taagepera sai preemia valimissüsteemide uurimise eest, teatas agentuur UNT.

1995. aastal asutatud tuntud Rootsi riigitegelase Johan Skytte nime kandva auhinnaga kaasneb poole miljoni Rootsi krooni suurune auhinnaraha. See antakse üle iga-aastasel Skytte peol 27. septembril.

«Ma ei reageeri nii kiiresti ja ma ei suuda lihtsalt uskuda, et see on tõsi. Kuid kuna sa helistad, siis peab see tõepoolest nii olema,» vastas Californias viibiv Taagepera UNT telefonikõnele.

«Tunne on suurepärane. See on sisuliselt ainus tõeliselt rahvusvaheline ühiskonnateaduste auhind. Meie erialal on Skytte auhind tõesti vaste Nobeli preemiale,» ütles Taagepera.

1992. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna asutanud Taagepera sündis 1933. aastal Tartus. Muu hulgas Marokos, USAs ja Kanadas elanud politoloog veedab poole aastast California Ülikooli Irvine’i harus, kus ta on riigiteaduste emeriitprofessor.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ahto Lobjakas: Riigikogu palk ei tee vabaks

Ahto Lobjakas: Riigikogu palk ei tee vabaks

01. aprill 2008
 

Autor: Ahto Lobjakas

Filosoofilisema vaatleja jaoks saab üha usutavamaks hüpotees, et Eesti ühiskond ei ole liberaalne. Nüüd on esimest korda võimalik varustada see matemaatilise tõestusega.

Täpsemalt on võimalik klassikute toel näidata, et Eesti ühiskond ei ole õiglane. Õiglust mõistkem kui võimaluste võrdsust mööndusega, et igaühele peab olema tagatud inimväärne äraelamine – milleta põhivabadustel ei ole sisu.

Tõestuskäigu aritmeetilise poole saab tuletada valemist, millega Eesti ühiskonna poliitilise eliidi sissetulek arvutatakse Eesti keskmise palga korrutisena. Riigikogu oma neljakordse keskmisega on selle valemi tuntuim, kuid mitte ainus näide. Kordaja suurusel ei ole põhimõttelist tähtsust.

Tõestuskäigu sisuline pool tugineb USA poliitikafilosoofile John Rawlsile, kes sõnastas 20. sajandi teisel poolel põhjapanevalt liberalismi põhiprintsiibid (siinjuures pole mõeldud liberalismi poliitilise ideoloogiana, vaid demokraatliku ühiskonnakorralduse põhiväärtuste allikana).

Rawlsi poolt tänapäevaseks lihvitud liberalism toetub kahele kandvale printsiibile. Esimene sõnastab klassikalise põhimõtte, et ühiskond peab tagama igale liikmele maksimaalse võimaliku vabaduse, ilma et kannataks ühegi teise indiviidi õigus sama ulatuslikule vabadusele.

Vabadust pärssiv toime

Teine printsiip käsitleb varaliste ressursside ja sotsiaalsete privileegide jaotumist ühiskonnas ning jaguneb kaheks. Meid huvitab printsiibi esimene pool, mis ütleb, et jõukuse ja sotsiaalse positsiooni erinevus on õiglane siis, kui see toob kasu kõigile – s.t mitte ainult kõige privilegeeritumatele. Kuna vaba ühiskond ei seisa paigal, siis ütleb põhimõte tegelikus elus seda, et ühiskonna jõukamate ja paremal positsioonil olevate liikmete heaolu kasv on õiglane vaid juhul, kui samal ajal paranevad ka halvemas seisus olevate ühiskonnaliikmete olud.

Printsiibi teine pool sedastab, et sissetulekut ja privileege võimaldavad ametid ja kohad peavad olema avatud kõigile.

Riigikogu palga arvutamise meetod on Rawlsi teise printsiibiga lepitamatus vastuolus. Lihtne aritmeetika näitab, et keskmise sissetuleku järgi arvutatud mitmekordne palk tõstab omakorda keskmist ning seeläbi taas kordset palka ennast ja nii lõpmatuseni – ilma et ülejäänute, sealhulgas ühiskonna kõige vaesemate liikmete sissetulek seeläbi tõuseks.

Liberaalne teoreetik on sunnitud järeldama, et sissetuleku ebaõiglasel jaotumisel saab aja jooksul olla vaid kumulatiivne vabadust pärssiv efekt. Ebaõiglane ebavõrdsuse süvenemine viib eeliste kivistumiseni ning ligipääs varalisele rikkusele ja sotsiaalsetele privileegidele koondub üha kindlamalt kitsa ringkonna kätte. Privileegid ja vara omakorda kinnistavad eliidi ligipääsu võimule. Varem või hiljem saab ebavõrdsust – sest see kasvab ebaõiglaselt, mahajääjaid järele aitamata ning nende jaoks paremaid võimalusi välistades – nimetada põhivabaduste erinevuseks. Ühiskond, kus ühed on vabamad kui teised, ei olekski aga enam vaba…

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Toomas Leius naiste tennise episoodist

Leius: seda mängu oleme aastaid oodanud!

01. aprill 2008

Autor: Jaan Jürine

Kanepi mängis täna öösel naiste tennise viie aasta taguse valitseja Serena Williamsiga.

Kui tänane Eesti Päevalehe number on hommikul lugejani jõudnud, on Eesti esimängija Kaia Kanepi Miami turniiri neljanda ringi mängu Serena Williamsiga juba pidanud. Läks, kuidas läks: juba 16 parema hulka jõudmine tõelisel eliitturniiril – WTA I kategooria, auhinnafond 3,77 miljonit dollarit – on suurepärane saavutus.

“Kohtumist ükskõik kummaga Williamsi õdedest oleme juba aastaid oodanud kui unelmate mängu. Nüüd sai Kaia selle võimaluse,” sõnas Eesti kõigi aegade parim mängija Toomas Leius eile enne mängu ootusärevalt.

Leius ei kõhelnud õli tulle valamast. “Olen ikka väitnud, et väga hea klapi korral võib Kaia võita keda tahes naiste tippudest. Ka Serena Williamsit. Ent kui mingi mänguelement tõrgub – näiteks esimene serv –, tuleb Kaial kaotus vastu võtta. Võit või kaotus tipptennises sõltub pisiasjadest,” analüüsis Leius, tuletades meelde, et Williams pääses Miami turniiri eelmises ringis napilt Kanepi tänavuse kirstunaela itaallanna Flavia Pennetta käest.

“Pennetta võitis avaseti ja juhtis teises 3:0. Siis näitas Serena, mis puust ta on,” lisas Leius.

Kaia karjääri rajaja, isa Jaak Kanepi on lasknud endal internerist live-ülekandeid vaadates öö ja päeva sassi minna.

“Ühes sõnumis pärast võidumängu Patty Schnyderi üle lubas Kaia, kui nüüd õigesti mäletan, asjad ka Serena Williamsiga samas vaimus ära korraldada. No oleks vahva! Kuid Serenal on kõvad kogemused ja kodupublik toeks. Ja ka joonekohtunikud on ameeriklased, kuigi olen kaugel arvamisest, et seal mänge “ära tehakse”. Aga ma ei arva, et Kaia võit utoopia oleks. Kindlasti läheb Kaia mängu võitma, sest sest õed Williamsid ei hirmuta enam kedagi,” hindas Jaak Kanepi.

Neljandasse ringi jõudmisega on Kanepi teeninud Miamis 38 570 USA dollarit ja 70 edetabelipunkti.

Schnyder sobiv vastane

16 parema hulka jõudis Kanepi 48 minutiga saavutatud 6:0, 6:1 võiduga maailma 12. reketi ðveitslanna Patty Schnyderi üle. Kanepi võitis Schnyderit kindlalt ka aasta tagasi samal turniiril, kuid ring varem.

“Kui tulemust vaadata, siis mängis Kaia imelist tennist või tuli vastane mängu kiiresti kaotama. Oma mängu poolest on Schnyder Kaiale väga sobiv vastane,” kahetseb Leius, et seda kohtumist ükski telekanal ei näidanud.

Sama mõtet, “sobiv vastane”, kasutas oma hinnangus ka Jaak Kanepi. Kumbki kommentaator ei pidanud Kanepi võitu Schnyderi üle eriliseks üllatuseks. Turniiri kodulehekülg märgib, et Kanepi võit kuulub lihtsalt üllatuste kategooriasse.

Turniiri ajal usutlusi vältiv Kanepi ei pea Schnyderi võitmist kindlasti mingiks vägitükiks. Kanepi neelud käivad suurema suutüki järele. Eestlanna on maksimalist, lootes murda esmalt 25 parema sekka, siis esikümnesse ja… Ja ta on öelnud sedagi, et enne esireketiks jõudmist ta mängimist ei lõpeta.

Schnyder ongi edetabelis kõige kõrgemal asuv naismängija, keda Kanepil on võita õnnestunud. Mulluse võidu ajal oli ðveitslanna edetabelikoht 13., tänavu 12. Esikümne mängijat pole Kanepil seni veel võita õnnestunud, Serena Williams oleks sobiv ohver.

Williamsid tenniseajaloos

2002. aastal läks naiste tennise liidrikoht vanemalt õelt Venuselt noorema, Serena Williamsi kätte. Papa Richard Williams võis võidutseda: tema plaan A oli ellu viidud.

Vana Williamsi idee oli viia mustanahalised õed vaesusest kuulsuse ja raha juurde. Papa Williams ei teadnud tennisest suurt midagi, kuid tegi endale ja lastele asjad selgeks. Mõlemad õeksed olid papa idee kohaselt atleetliku naiste tennise eestvõitlejad. Serena on praegugi “musklimägi”, kuid oma kleenukestele võistluskaaslastele ta enam hirmu nahka ei aja. Saati Kaia Kanepile, kes füüsilise jõu poolest Williamsile vaevalt alla jääb.

Õed Williamsid on võitnud kahe peale 14 suure slämmi turniiri ning teeninud auhinnarahaks üle 36 miljoni dollari. Mõlemal on tekkinud tennise kõrval muid huvisid: kuigi Serena ja Venus püsivad veel edetabeli esikümnes, hakkavad ärihuvid võimust võtma.

Peatükk, mida võib  tinglikult pealkirjastada kui black power’it, jääb siiski tenniseajalukku.

Intervjuud:

Pablo Giacopelli: mina usun Kaiasse, usun, et ta on ülesande kõrgusel

•• Kuidas on Kaia teie arvates Miamis mänginud?

Kaia mängus on Miamis aset leidnud dramaatiline muutus. Ütlesin talle pärast esimest matði, et kui ta ei muutu agressiivsemaks, siis läheb tal raskeks siin võistlevate tüdrukutega sammu pidada. Tegime mängujärgsel päeval väga spetsiifilisi treeninguid ning pean tema kiituseks ütlema, et muutus on tõesti märkimisväärne.

Tal on olnud piisavalt usku ja meelekindlust, et end muuta ning uusi oskusi rakendada nii mängus Bondarenko kui ka Schnyderiga.

Ta jookseb võrku palju rohkem ning võtab punkte varem, mitte ei püsi tagajoone lähedal, oodates, millal teine punkti võtab või palli kaotab.

•• Kuigi see on USA turnee viimane turniir, on Kaia väga heas hoos! Kuidas kommenteerite?

Kaia füüsiline vorm paraneb iga päevaga. See on tõestuseks, et kui tennisisti hästi treenida, korralikult toituma õpetada ja talle mängude, trenni ja turniiride vahepeal piisavalt puhkust anda, siis on ta püsivalt heas vormis. Muidugi on Kaial veel pikk tee käia, kuid ma usun, et tänu tema pühendumisele, meie toitumisspetsialisti näpunäidetele ja füüsilise koormuse treenerile on ta juba palju saavutanud.

•• Mis on Kaia tugevus Williamsi vastu?

Ma arvan, et Kaial on praegu palju tugevaid külgi, sest ta mängib nüüd teistsugusel moel. Ma arvan, et tuleb vaimne mäng, ning küsimus on vaid selles, kas Kaia suudab tõusta ülesande kõrgusele ja mängida peaväljakul Serena Williamsiga turniiri sellises faasis, kuhu ta kunagi varem pole jõudnud. Mina usun Kaiasse ja usun ka, et ta suudab seda.

Peame ju uskuma parimat. Samas – see on Kaia kolmas järjestikune matsŽ Florida päikese käes ning hoolimata heast vormist,  mõjutab see iga mängijat, kes siin veel võistleb.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mile High Tower – miili kõrgune kõrgehitis

Punase mere äärde kerkib 1609 meetri kõrgune tornmaja 

31.03.2008 17:38
 

Punase mere ääres asuvasse Jeddahsse kerkib maailma kõrgeim ehitis – 1609 meetri kõrgune tornmaja.

Torniprojekti Mile High Tower taga on Londonis asuva Savoy hotelli omanik, Saudi Araabia prints Al-Walid bin Talal, kirjutab AFP.

 

Ehitusfirmad saavad torni ehitamise pakkumisi teha kuni juuli alguseni.

 

Kinnitamata andmetel ulatuvad selle miilikõrguse torni ehitamiskulud 6,44 miljardi euroni (100,7 miljardit krooni).

 

See torn on valmides kaks korda nii kõrge kui järgmisel aastal valmiv Burj Dubai pilvelõhkuja ja seitse korda kõrgem kui Londonis asuv Canary Wharf.

 

Väidetavalt võib Punase mere kaldale rajatava torni ülemiselt korruselt näha Aafrika randa.

 

Uus torn on ehitajatele suur väljakutse, sest see peab vastu pidama nii kuumusele kui ka liivatormidele.

Toimetas Inna-Katrin Hein
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud