• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Velliste, Trivimi

Eesti sõdur pani vene relva vaikima

 

 

www.DELFI.ee
3. jaanuar 2005 8:51
Nimed marmortahvlil

Esmaspäeval, 3. jaanuaril möödub 85 aastat ajast, mil 80 000 eesti meest peatas Vabadussõjas venelaste pealetungi.

12 kilomeetrit teispool Narva jõge kuni Petseri–Pihkva vahele välja — sel joonel venelaste vastu võidelnud Eesti väed panid 3. jaanuaril 1920 relvad seisma ning kuu aega hiljem kirjutati sellesama joone põhjal Tartus alla rahulepingule, kirjutab Eesti Päevaleht.

1919. aasta detsembris, mil Venemaa ja Eesti rahulepingu üle läbi rääkima hakkasid, üritasid venelased kolm korda suuremate vägedega Eesti rindest läbi murda. Üksikud läbimurded neil õnnestusid, kuid 80 000 Eesti sõjaväelast ei lasknud saavutatud positsioone muuta, toetades rahuläbirääkijaid Tartus.

“Eestil pole kunagi ajaloos korraga ühel pool, Eesti lipu all seisnud nii palju mehi püssi all kui tol hetkel,” ütleb 3. jaanuari vaherahu tähistamise peainitsiaator Trivimi Velliste.

“Eesti riik oli hakanud toimima, valitsuse etteotsa oli saanud Jaan Tõnisson, valitud Asutav Kogu, sõjameestele maad lubatud, Eesti oli ühtsem kui kunagi varem või hiljem,” iseloomustab Velliste rahuläbirääkimiste aega.

Samas oli Eesti rahuläbirääkimiste hakul välispoliitiliselt delikaatses olukorras, sest eriti just Prantsusmaa soovis, et keegi bolðevike-Venemaaga eraldi läbirääkimisi ei peaks. “Eesti jaoks oli see aga ajalooliselt parim hetk rahu sõlmida ning iseseisvus kindlustada.”

1919. aasta viimasteks päevadeks oli venelastele selge, et oma positsioone sõjajoonel neil parandada ei õnnestu ning relvad olid juba üsna vaikseks jäänud. Et virgatsid ratsa pikal rindejoonel kõigi üksuste juurde jõuaks, anti vaherahu sõlmimise järel, vana-aastaõhtul kaks ööpäeva aega, et vaherahusõnum tõesti kahel pool rindejoont mitmesaja tuhande meheni jõuaks.

“Tõsiseid juhuslikke tulistamisi-intsidente pärast vaherahu kehtima hakkamist ei olnud,” ütleb Velliste. “Mõlemal pool alluti korraldustele ja Venemaa polnud tol ajal provokatsioonidest huvitatud.”

3. jaanuarist alates seisid mehed kahel pool rindejoont ja ootasid sõja lõppu. “Kuni rahuleping 2. veebruaril alla kirjutati, mehi veel massiliselt koju laskma ei hakatud.”

Pärast sõda hakati Eestis spontaanselt 3. jaanuari tähistama, kuid laiemalt levis see komme 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest. Nii sai tavaks 3. jaanuari hommikul kell 10.30 üle Eesti kirikukelli helistada ning isegi rongid peatusid hetkeks, et vaikusega relvarahu tähistada.

Uuesti hakati Eestis relvarahu tähistama 1989. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel. Seltsi toonase esimehe Velliste sõnul oli kõige tõsisem tähistamine uuesti 1990. aastal. “Rongid küll seisma ei jäänud, kuid trammid peatusid.”

1990. aastate keskel komme hääbus — üheks põhjuseks kindlasti see, et Velliste kui põhiinitsiaator oli Eestist eemal, töötades diplomaadina Ameerikas.

“Tundub, et nüüd on selle sündmuse aeglane taassünd, mis sõltub väga palju eelkõige kiriku kellameestest, sest kirikukellad on peamised märguandjad selle hetke saabumisel. Kirikukalendris on see päev ja kellaaeg juba mitu aastat kirjas,” lausub Velliste. “Kui inglased tähistavad oma vaherahu sakslastega 1919. aasta 11. septembrist siiani, siis miks peaksime meie kartma oma ajaloolise mälu säilitamist.”

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: vaikusehetk Vabadussõja meenutuseks

Kirikukellad kutsuvad täna vaikusehetkele
Anneli Ammas, 03.01.2005)

Ruut Täna 85 aastat tagasi pani 80 000 Eesti sõdurit relvad vaikima.

Uudise pilt
Suurtükiväelased enne vaherahu sõlmimist. 1919. aasta detsembri lõpp, Komarovka positsioon.
Foto: Eesti Filmiarhiiv

12 kilomeetrit teispool Narva jõge kuni Petseri–Pihkva vahele välja – sel joonel venelaste vastu võidelnud Eesti väed panid 3. jaanuaril 1920 relvad seisma ning kuu aega hiljem kirjutati sellesama joone põhjal Tartus alla rahulepingule.

1919. aasta detsembris, mil Venemaa ja Eesti rahulepingu üle läbi rääkima hakkasid, üritasid venelased kolm korda suuremate vägedega Eesti rindest läbi murda. Üksikud läbimurded neil õnnestusid, kuid 80 000 Eesti sõjaväelast ei lasknud saavutatud positsioone muuta, toetades rahuläbirääkijaid Tartus.

“Eestil pole kunagi ajaloos korraga ühel pool, Eesti lipu all seisnud nii palju mehi püssi all kui tol hetkel,” ütles 3. jaanuari vaherahu tähistamise peainitsiaator Trivimi Velliste.

“Eesti riik oli hakanud toimima, valitsuse etteotsa oli saanud Jaan Tõnisson, valitud Asutav Kogu, sõjameestele maad lubatud, Eesti oli ühtsem kui kunagi varem või hiljem,” iseloomustas Velliste rahuläbirääkimiste aega.

Ajalooliselt parim hetk

Samas oli Eesti rahuläbirääkimiste hakul välispoliitiliselt delikaatses olukorras, kuna eriti just Prantsusmaa soovis, et keegi bolðevike-Venemaaga eraldi läbirääkimisi ei peaks. “Eesti jaoks oli see aga ajalooliselt parim hetk rahu sõlmida ning iseseisvus kindlustada,” ütles Velliste.

1919. aasta viimasteks päevadeks oli venelastele selge, et oma positsioone sõjajoonel neil parandada ei õnnestu ning relvad olid juba üsna vaikseks jäänud. Et virgatsid ratsa pikal rindejoonel kõigi üksuste juurde jõuaks, anti vaherahu sõlmimise järel, vana-aastaõhtul kaks ööpäeva aega, et vaherahusõnum tõesti kahel pool rindejoont mitmesaja tuhande meheni jõuaks.

“Tõsiseid juhuslikke tulistamisi-intsidente pärast vaherahu kehtima hakkamist ei olnud,” ütles Velliste. “Mõlemal pool alluti korraldustele ja Venemaa polnud tol ajal provokatsioonidest huvitatud,” lausus 3. jaanuari tähistamise initsiaator.

3. jaanuarist alates seisid mehed kahel pool rindejoont ja ootasid sõja lõppu. “Kuni rahuleping 2. veebruaril alla kirjutati, mehi veel massiliselt koju laskma ei hakatud,” lausus Velliste.

Pärast sõda hakati Eestis spontaanselt 3. jaanuari tähistama, kuid laiemalt levis see komme 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest.

Nii sai tavaks 3. jaanuari hommikul kell 10.30 üle Eesti kirikukelli helistada ning isegi rongid peatusid hetkeks, et vaikusega relvarahu tähistada.

Uuesti hakati Eestis relvarahu tähistama 1989. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel. Seltsi toonase esimehe Velliste sõnul oli kõige tõsisem tähistamine uuesti 1990. aastal. “Rongid küll seisma ei jäänud, kuid trammid peatusid,” meenutas Velliste.

1990. aastate keskel komme hääbus – üheks põhjuseks kindlasti see, et Velliste kui põhiinitsiaator oli Eestist eemal, töötades diplomaadina Ameerikas.

“Tundub, et nüüd on selle sündmuse aeglane taassünd, mis sõltub väga palju eelkõige kiriku kellameestest, sest kirikukellad on peamised märguandjad selle hetke saabumisel. Kirikukalendris on see päev ja kellaaeg juba mitu aastat kirjas,” lausus Velliste. “Kui inglased tähistavad oma vaherahu sakslastega 1919. aasta 11. septembrist siiani, siis miks peaksime meie kartma oma ajaloolise mälu säilitamist,” lausus Velliste.

Vaherahu võinuks alata novembris

•• 1919. aasta sügise lahinguid Narva taga peetakse Vabadussõja rängimateks, kusjuures väga ägedad lahingud käisid ka rahuläbirääkimiste ajal.
•• Esimesed katsed Venemaa ja Eesti vahel vaherahu sõlmida tehti 1919. aasta septembris Pihkvas ning novembris. 16. novembril saabus Irboska alt läbi rinde Eestisse Venemaa esindaja Litvinov. 19. novembril lepiti kokku pantvangide vahetamises ja vaherahus alates 24. novembrist. Kuna samal ajal läks venelastel rindel edukalt, seda lepet ei täidetud.
•• Eesti ja Vene rahusaatkond kogunesid Tartusse 4. detsembril 1919. Eesti poolt juhtis Jaan Poska, Vene nõukogude poolt esindas Adolf Joffe.
•• Venelaste edu rindel oli lõppenud ning nende valmisolek rahu sõlmida hoopis suurem. Läbirääkimised ei laabunud kiiresti, kuid 31. detsembri õhtul kirjutati vaherahulepingule siiski alla. Vaherahu pidi jõustuma ning jõustuski 3. jaanuaril 1920.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: “Estonia” – rahvusooper

Rahvusooperis Estonia käis ligi 140.000 külastajat 02.01.2005 14:03

Rahvusooper Estonia 2004. aasta etendusi vaatas 139.764 külastajat, mis on 15.000 inimest rohkem kui mullu.

Rahvusooper Estonia peadirektor Paul Himma sõnul lähevad viimased aastad tõusujoones.

«Kahtlemata on tegemist eduka aastaga, nii kunstilise tegevuse kui ka selle poolest, et oleme suutnud hoida Eesti rahva sümboli veelgi avatumana ning kättesaadavamana ning tekitada huvi välispressile,» lisas Himma.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti vanim elanik

 
Liisi Vilt eelmisel aastal sünnipäeva ajal
Foto: Margus Ansu

Vanim eestlane suri 107-aastasena
18.02.2005 16:10BNS/PM

Kolmapäeval (so 15.02.2005) suri 107-aastasena Eesti vanim elanik tartlane Liisi Vilt, teatas Tartumaa raadio.

Eesti vanim elanik Liisi Vilt sai 107-aastaseks 2. jaanuaril, tema ärasaatmine toimub laupäeva pärastlõunal Tartu Pauluse kalmistu kabelist, teatas Tartumaa Raadio.

Saja-aastaste uurija Helje Loopere ütles Tartumaa Raadiole, et Eesti vanim elanik on praegu Jevgenia Altosaar, kes elab Võrumaal ja sai detsembris 106-aastaseks, vanuselt järgmine on Raplamaal elav 105-aastane Elisabet Pärkson.

Eesti vanim mees on 103-aastane Ants Ilus, kes on ühtlasi ainus veel elus olev Vabadussõja veteran.

Vanimaks tartlaseks saanud Olga Lauristin sai 101-aastaseks mullu kevadel.

Olga Lauristini tütar, Tartu ülikooli professor Marju Lauristin ütles Tartumaa Raadiole, et ema tervis pole kiita ning vanimaks tartlaseks saamine oli talle üllatuseks.

Soome vanim elanik Hilda Häkkinen tähistab reedel 111. sünnipäeva.

xxx

Eesti vanim elanik sai 107-aastaseks
02.01.2005 11:31BNS

Pühapäeval sai 107-aastaseks vanim Eesti elanik.

Pühapäeval sünnipäeva tähistav Liis Vilt elab Tartus.

Siseministeeriumi rahvastikuregistri andmeil elas detsembri keskel Eestis 72 üle saja-aastast inimest. Üks neist oli 105-aastane.

104-aastaseid elenikke oli siis kaks, 103-aastaseid viis, 102-aastaseid 13, 101-aastaseid 16 ning saja-aastaseid elas Eestis 34.

xxx

 

Eesti vanim elanik sai eile 107-aastaseks
03.01.2005 00:01Raimu Hanson, reporter

Eile sai 107-aastaseks tartlanna Liisi Vilt, kes on Eesti vanim elanik ja kes soovitab lehelugejatel nii eakaks saamiseks kõvasti tööd teha.

Vildi lähedaste arvates on tal aidanud kaua elada tervislik toitumine ja noores eas tehtud maatöö.

Ülieakat naist, kes on sündinud Ahja vallas Kärsa külas 2. jaanuaril 1898, käis õnnitlemas linnavalitsuse esindus eesotsas abilinnapea Vladimir Ðokmaniga.

Praegu elab Vilt Annelinnas koos 91-aastase õe Elfriede Laiguga.

Vanim eestimaalane jäi voodisse alles poolteist aastat tagasi. Kuulmine ja mälu on tal oma vanuse kohta head.

«Üks kask meil kasvas õues, just maja ukse ees,» luges Vilt eile ette Schuberti laulu eestinduse. Need värsid, mis meelest läinud, asendas sünnipäevalaps oma sõnadega.

Saja-aastaste uurija Helje Loopere andmeil on Vilt Eesti vanim elanik alates 9. novembrist 2002.

Siseministeeriumi rahvastikuregistri andmeil elas detsembri keskel Eestis 72 inimest, kellel on vanust 100 aastat või enam. Tartlasi on ühingu Halastus esinaise Liidia Laaneoja andmeil nende hulgas seitse.

Saja-aastastest või vanematest üks oli detsembri keskpaiga seisuga 105-aastane.

104-aastaseid elanikke oli siis kaks, 103-aastaseid viis, 102-aastaseid 13, 101-aastaseid 16 ning 100-aastaseid elas Eestis 34.

Maailma vanim elanik on hollandlanna Hendrikje van Andel-Schipper, kes tänavu juunis saab tähistada 115. sünnipäeva.

Eesti ülieakad

107-aastaseid 1
105-aastaseid* 1
104-aastaseid 2
103-aastaseid 5
102-aastaseid 13
101-aastaseid 16
100-aastaseid 34

* 105-aastased ja nooremad detsembri keskpaiga seisuga

Allikas: siseministeeriumi rahvastikuregister

xxx

Vanim eestlane Liisi Vilt pidas 107. sünnipäevaAllar Viivik, SLÕL, 3. jaanuar 2005

«Peab hästi palju tööd tegema. Siis elate ka nii vanaks,» soovitas Liisi Vilt õnnitlejatele. Eile sünnipäeva tähistanud tartlanna on viimased kaks aastat vanim Eesti elanik.

LiisiVilt.jpg: Eesti vanim elanik Liisi Vilt (107). Foto: Andrus EskoAndrus Esko
VANIM EESTLANE: «Peab hästi palju tööd tegema,» ütleb eile 107. sünnipäeva tähistanud tartlanna Liisi Vilt pika ea saladuseks.
«Kuidas on elu 107aastasel, kes suurema osa ajast on voodis? Ega seal midagi väga hullu ja midagi roosilist ole,» ütleb Arne Laik sünnipäevalapsest tädi kohta.

Ta kiidab samas tädi Liisi tervist väga heaks. Poolteist nädalat tagasi käis perearst memmekest vaatamas ja kiitis, et tema süda annab ka nooremate omale silmad ette. «Kuuleb ka kõik, mis vaja. Vaid nägemine pole enam see mis vanasti,» lisab Laik.

Tartus ja terves Eestis toimuva jälgimiseks polevat 107aastasel memmel aga enam jaksu. «No nii kaugele me ikka ei ulatu. Aitab enda tuttavate ja sugulaste ringist,» tunnistab õepoeg.

Liisi elab koos 91aastase õe Elfriedega viimase korteris Annelinnas.

Kuigi tal endal lapsi pole, on ta kaasa löönud kõigi sugulaste laste ja lastelaste kasvatamisel-hoidmisel.

Jõuluajal 60. sünnipäeva pidanud Laik mäletab siiani, kuidas ta üle 40 aasta tagasi sõjaväkke läks ning tädi Liisi talle siis ütles: «Poiss, mina sind enam küll ei näe!»

Liisi Vilt on sündinud 1898. aastal Ahja vallas Kärsa külas kümnelapselises peres. Ta tegi noorelt ränka maatööd ning peabki seda pikaealisuse saladuseks.

Eile käis Annelinna ühetoalises korteris kümneid õnnitlejaid. Peale sugulaste soovisid Liisile õnne ka Tartu abilinnapea Vladimir Šokman ning sotsiaalabiosakonna töötaja Indrek Sooniste.

Praegu on ilmselt vanim eestlasest mees USAs Indianapolises elav Vabadussõja veteran Arno Petermann-Pärna, kes sai novembris 105aastaseks. Rahvastikuregistri andmeil elab Eestis 72 üle 100aastast inimest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Wõrumaa Teataja aastate eest

1934. aata  mais, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris, novembris

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Tähtpäevi aastal 2004

Vaata 2004. aasta tähtpäevi:

maisjuunis, juulis, septembris, oktoobris, novembris, detsembris 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rakvere Linnavalitsuse info oktoober-detsember 2004

Rakvere Linnavalitsuse eelinfo

Esmaspäev, 13.12
9.00 linnapea igaesmaspäevane nõupidamine maavanemaga
10.00 Rakvere linnavalitsuse istung
  1. Taksoveoteenuse osutamiseks väljastatud sõidukikaardi kehtetuks tunnistamine (projekt) M. Nuija

  2. Rakvere linnavolikogu komisjonide parandusettepanekud Rakvere linna 2005. aasta eelarve osas (lisa) E. Petrovits

  3. Ühekordsete sotsiaaltoetuste maksmine ja maksmisest keeldumine (projekt) E. Petrovits

  4. Ühekordsete sotsiaaltoetuste maksmine (projekt) E. Petrovits

  5. Hooldaja määramine (projekt) E. Petrovits

  6. Hooldekodusse paigutamine (projekt) E. Petrovits

  7. Lapse ülalpidamiskulude katmine lastekodus (projekt) E. Petrovits

  8. Reservfondist vahendite eraldamine (projekt) E. Petrovits

  9. Detailplaneeringu koostamise algatamine (projekt) E. Petrovits

  10. Ehitusloa väljastamine (projekt) M. Jõe

  11. Kasutusloa väljastamine (projekt) M. Jõe

  12. Ragn-Sells AS hinnamuudatuse taotlus (projekt) M. Jõe

  13. Rakvere Mõisavälja tänava enampakkumise tingimuste väljatöötamise pakkumised M. Jõe

  14. Pakkumiste vastavaks tunnistamine Rakvere linna suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse riigihankes (projekt) M. Jõe

  15. Pakkumise edukaks tunnistamine Rakvere linna suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse riigihankes (projekt) M. Jõe

  16. Pakkujate kvalifitseerimata jätmine ja kvalifitseerimine Rakvere linna kõnniteede, väljakute, parklate, bussipeatuste ja jalgrattateede hooldamise riigihankes (projekt) M. Jõe

  17. Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks Marika Spelman’ile (projekt) M. Jõe

  18. Ajalehe “Rakvere Sõnumid” väljaandmisest (projekt, lisa) J. Nurmoja

  19. Jooksvad küsimused
    – Kultuuriministeeriumi eraldisest Lääne-Virumaa Keskraamatukogu arvuti ostmiseks

16.00 Rakvere linnavolikogu väliskomisjoni koosolek:
1. Rakvere linna 2005.a. eelarve – ettekandja: Erich Petrovits
2.
Rakvere linna poolt kaasfinantseeritavad projektid 2005.a. – ettekandja: Lauri Puhvel.
 
16.00 volikogu linnaplaneerimiskomisjoni koosolek:
1. Detailplaneeringute kehtestamine (Oliver Alver)
2. Rakvere linna poolt kaasfinantseeritavad projektid 2005.a. (Lauri Puhvel)
3. Ujula asukoha valimine (Matti Jõe).
 
Teisipäev, 14.12
Rakveret külastavad sõpruslaeva Admiral Pitka meeskonnaliikmed, et tutvustada mereväe tegemisi linna kooliõpilastele:
– 10.00 Rakvere Gümnaasiumis
– 12.00 Rakvere Reaalgümnaasiumis
– 13.30 Rakvere Eragümnaasiumis
17.00 kampaania Värviline Rakvere: parimate majavärvijate autasustamine Villa Teresas
 
 
Kolmapäev, 15.12
15.00 Rakvere linnavolikogu istung:
1.Detailplaneeringu kehtestamine (Võidu 120)– ettekandja: M.Jõe
2.Detailplaneeringu kehtestamine (Fr.R.Kreutzwaldi 26) – ettekandja: M.Jõe
3. Detailplaneeringu kehtestamine (Pikk 14/14a)– ettekandja: M.Jõe
4.Detailplaneeringu kehtestamine (Fr.R.Kreutzwaldi 5e)– ettekandja: M.Jõe
5.Rakvere linna jäätmehoolduseeskiri (1.lugemine) – ettekandja: M.Jõe
6.Rakvere linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord (1.lugemine) – ettekandja: A.Jaadla
7.Lääne-Virumaa Keskraamatukogu põhimäärus (kinnitamine) – ettekandja: E.Petrovits
8.Täiendavate sõiduoodustuste kehtestamine – ettekandja: E.Petrovits
9.Ametlike kohanimede määramise algatamine – ettekandja: M.Jõe
10.Linnavara võõrandamine – ettekandja: A.Jaadla
11.Rakvere linna 2005.a. eelarve (2.lugemine) – ettekandja: E.Petrovits
12.SA Rakvere Teatrimaja taotlus – etteandja: A.Jaadla

Laupäev, 18.12

12.00 Rakvere keskväljakul algab kohaliku Majaomanike Seltsi korraldatud jõuluüritus, kohal Jõuluvana
18.00 TTÜ naiskoori kontserdiga algab jõulunädal Kolmainu kirikus (18.-26.12), mille käigus toimub jõulukontserte ja jumalateenistusi – esinevad ka Virumaa Poistekoor, Ines Maidre ja Rakvere Linnaorkester.

 
Teisipäev, 21.12
12.00 Rakvere linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek SA Virumaa Muuseumid ruumides
18.00 linnapea Andres Jaadla süütab keskväljakul jõulukuuse juures jõuluvalguse, seejärel minnakse segakoori Vironia ja meeskoori Rakvere kontserdile rahvamajja (algus kell 19)
 
Kolmapäev, 22.12
11.00 esimese koosoleku peab 2006. aasta sumo juunioride MM-i orgkomitee eesotsas Rakvere linnapea Andres Jaadlaga
 
xxx
 
Rakvere Linnavalitsuse info
 
Esmaspäev, 06.12
 
10.00 linnavalitsuse istung:
1.Soome Iseseisvuspäeva tervitused, kutsutud Pentti Kangasluoma
2.Nõusoleku andmine avaliku ürituse korraldamiseks (projekt) M. Nuija
3.Sõidukikaartide andmine taksoveoteenuse osutamiseks (projekt) M. Nuija
4.Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule (projekt, lisa) E. Petrovits
5.Ametnike määramine (projekt) E. Petrovits
6.Hoolduse lõpetamine (projekt) E. Petrovits
7.Hooldaja määramine (projekt) E. Petrovits
8.Hooldekodusse paigutamine (projekt) E. Petrovits
9.Reservfondist vahendite eraldamine  E. Petrovits
10.Ehitusloa väljastamine (projekt) M. Jõe
11.Kasutuslubade väljastamine(projekt) M. Jõe
12.Rakvere linna jäätmehoolduseeskirja esitamine Rakvere linnavolikogule(projekt, lisa) M. Jõe
13.Jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri kehtestamine(projekt) M. Jõe
14.Katastriüksuse sihtotstarbe määramine(projekt) M. Jõe
15.Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks Taavi Liivaste’le ja Jaak Kontro’le (projekt) M. Jõe.
16.Rakvere linnale kuuluvate eluruumide kasutusse andmise korra esitamine Rakvere linnavolikogule (projekt, lisa) A. Jaadla
17.Jooksvad küsimused
 
12.00 riigihangete komisjon (Matti Jõe)
17.00 linnapea Andres Jaadla on Soome suursaadiku vastuvõtul seoses Soome iseseisvuspäevaga
 
Teisipäev, 07.12
09.00 linnapea kohtub Ida politseiprefekti Kalev Prillopiga, jututeemaks linna ja politsei koostöö Rakveres, videovalve jms.
13.00 kriminaalpoliitika konverentsil Tallinnas annab justiitsminister Ken-Marti Vaher kodanikujulguse aumärke, mille saab teiste hulgas Aare Veedla Kaitseliidu Viru malevast – eduka tegevuse eest abipolitseinike linnapatrullis
  I osa –  Kriminaalpoliitika

          Sisekaitseakadeemia rektor Peeter Järvelaid räägib nulltolerantsi doktriinist

          Saksa Kriminaaltöötajate Liidu kriminaaldirektor Werner Mäkert kõneleb kriminaaltööst Saksamaal

15.00 II osa – Võitlus organiseeritud kuritegevusega

          Politseipeadirektor Robert Antropov räägib narkokuritegevusest
          Juhtiv riigiprokurör Norman Aas kõneleb korruptsioonist

16.15 III osa – Kuriteoennetus ja ohvriabi

          MTÜ Eesti Naabrivalve juhatuse esimees Tarmo Vaik tutvustab kodu kaitsmise võimalusi

          MTÜ Caritase juhatuse liige, kuriteoennetuse keskuse direktor Jaano Rässa räägib tööst probleemsete noortega

          Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa kõneleb uuenenud ohvriabisüsteemist

16.00 SA Lääne-Viru Arenduskeskus nõukogu koosolek
16.00 Tuleviku 8 asuva uimasti- ja AIDS-i ennetustoa ametlik avamine
 
Kolmapäev, 08.12
10.00 Lille koolis arutavad maavanem, linnavalitsuse esindajad ja koolirahvas hoone tulevikku seoses riigi sooviga see linnale üle anda
10.00 Rakvere Kutsekeskkoolis Soome-Eesti kutseharidusprojekti 3+3 nõupidamine
 
Neljapäev, 09.12
10.00 abilinnapea Matti Jõe osaleb Rakvere Vallavalitsuses nõupidamisel Tõrma kalmistu asjus.
15.00 AS Rakvere Soojus nõukogu koosolek
15.00 Soome kultuuripäevade korralduskomisjoni koosolek maavalitsuses
15.00 volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek:
1. Suitsetamine koolinoorte hulgas – ettekandja: psühhiaater M. ViikProjekt “Tubakavaba noorus” – ettekandja: M.E. Väljaots
2. Sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele MTÜ-dele toetuste eraldamine – ettekandja: L.Kivipõld
3. Vältimatu sotsiaalabi osutamise kord – ettekandja: E.Petrovits
4. Jooksvad küsimused.

Reede, 10.12

11.00 riigi kuriteoennetusnõukogu koosolek Rakvere ordulinnuses – linnapea Andres Jaadla esineb ettekandega Rakvere kuriteoennetustööst, kohal justiitsminister Ken-Marti Vaher:
* Ohvriuuringu tulemuste esitamine (trendide ülevaade ja analüüs) – Tartu Ülikooli Õigusinstituudi kriminoloogia dotsent Jüri Saar
* Kuritegusid toime pannud isikute sotsialiseerimise küsimused – Riigikogu liige Avo Üprus
* Ülevaade Rakvere linna kuriteoennetuslikust tegevusest – Rakvere linnapea Andres Jaadla
* Kohapeal tõstatatud küsimused
 
Laupäev ja pühapäev, 11. ja 12.12
 
Pärnus toimub 4. ülemaaline jõuluvanade konverents – 1. päeval jõuluvanade taliolümpia, 2. päeval suveolümpia; osalema on kutsutud ka Rakvere linnapea Andres Jaadla
xxx

Rakvere Linnavalitsuse info

NB!
Rakverelane, kes käis 26. novembril linnapea Andres Jaadla vastuvõtul ning sai kodanikupäeva puhul linna lipu ja tänukirja, on Arved Ahusalu (sünd. 1927), lisan ka pildi lipu üleandmisest (paremal A.Ahusalu)
 
Kuni 30. novembrini on seoses Jaan Paku muusikapäevadega Rakveres Peterburi Mravinski-nimelise Laste Kaunite Kunstide Kooli direktor Evelina Petrova ja õppealajuhataja, koori “Melodica” dirigent Svetlana Semjonova. Viimastel andmetel ei saanud aga nendega koos tulla Peterburi Moskva rajooni administratsiooniülem (vastavat muudatust on seetõttu oodata ka esmaspäevase istungi päevakorras).
 
Rakveret külastavad täna Leedu korvpallikuulsused Sabonis ja Marèulionis (info: Andres Jaadla, 5203987)
 
Lihtkodanik.jpg:  
 
Rakvere Linnavalitsuse eelinfo
 
Esmaspäev, 29.11
 
10.00 linnavalitsuse istung:
  1. Sankt-Peterburgi linna Moskva rajooni administratsiooniülema pr Jastrebova tervitus

  2. Sõidukikaardi väljastamine taksoveoteenuse osutamiseks (projekt) M. Nuija

  3. Audiitorteenuse pakkumise väljakuulutamine Rakvere linna 2004 majandusaasta aruande audiitorkontrolli läbiviimiseks E. Petrovits

  4. Rakvere linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni otsuse toetuse eraldamise kohta kinnitamine (projekt) E. Petrovits

  5. Nõusoleku andmine alaealise vara võõrandamiseks (projekt) E. Petrovits

  6. Alaealise perekonnanime muutmine (projekt) E. Petrovits

  7. Õpilaste sõidukulude eest tasumine (projekt) E. Petrovits

  8. Perekonnas hooldamise lepingu sõlmimine (projekt) E. Petrovits

  9. Laste koolitoidu eest tasumine (projekt) E. Petrovits

  10. Laste lasteaia osalustasu ja toiduraha tasumine (projekt) E. Petrovits

  11. Toimetulekutoetuse maksmine (projekt) E. Petrovits

  12. Ühekordsete sotsiaaltoetuste maksmine (projekt) E. Petrovits

  13. Hooldaja määramine (projekt) E. Petrovits

  14. Hooldekodusse paigutamine (projekt) E. Petrovits

  15. Ehituslubade väljastamine (projekt) M. Jõe

  16. Kirjaliku nõusoleku väljastamine (projekt) M. Jõe

  17. Kasutuslubade väljastamine (projekt) M. Jõe

  18. Jäätmeloa taotluse suhtes seisukoha andmine (projekt) M. Jõe

  19. Pakkujate kvalifitseerimata jätmine ja kvalifitseerimise riigihankes (projekt) M. Jõe

  20. Nõusoleku andmine haljastuse likvideerimiseks (projekt) M. Jõe

  21. Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule (projekt) A. Jaadla

  22. Eluruumide ümberhindamise akti kinnitamine (projekt) A. Jaadla

  23. Rakvere linna riskianalüüsi esitamine Lääne-Viru maavanemale A. Jaadla

  24. Jooksvad küsimused

14.00 Koolijuhtide koosolek linnavalitsuses

15.00 SA Rakvere Teatrimaja nõukogu koosolek, muuhulgas tutvutakse KIT-i klubiga
 
Teisipäev, 30.11
10.00 Rakvere Gümnaasiumi hoone renoveerimisprojektide alane nõupidamine; vaadatakse üle olemasolevad projektid ning selgitatakse vajadus täiendavate projektide järele (info: Matti Jõe)
11.00 linnapea Andres Jaadla tutvub metsamajandi tegevusega
13.00 linnavalitsuse turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni komisjoni koosolek:
1. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus kohtute tööpiirkondade ühendamiseks
(Justiitsministeeriumi esindaja)
2. Kahe aasta kokkuvõte turvalisuse- ja kriminaalpreventsiooni tööst. (Andres Jaadla)
3. Riikliku Kriminaalpreventsiooni Nõukogu koosoleku toimumise ettevalmistamine (A.Jaadla)
4. Informatsioon turvakaamerate efektiivsema töölerakendamise  töörühma tööst (Ain Mets, Alar Karu, Jüri Eljas, OÜ “Eltron” esindaja)
5. Jõulupatrull (Aare Veedla)
6. Tänavavalgustuse arengukava hetkeseis (Lennart Korbe)
7. Kuriteoennetustegevuse rahastamine 2005.a. linnaeelarvest (Andres Jaadla)
8. Graffitipiirkondade kehtestamine linnas (Jule Käen, Oliver Alver)
9. Ohvriabi teenuse üleandmine riigile 01.01.2005 (Rainer Miltop)
10. Vanglast vabanenute olukorra kaardistamine (Rainer Miltop, Anu Möldri)
 
Kolmapäev, 01.12
10.00 Rakvere sõpruslaeva “Admiral Pitka” delegatsioon külastab linna – toimub vastuvõtt linnavalitsuses, mille järel külastatakse lastekodu
13.30 “Admiral Pitka” ja Rakvere Linnavalitsuse sõpruskohtumine bowlingus
15.00 volikogu hariduskomisjoni koosolek: Rakvere linna 2005.a. eelarve.
 
Neljapäev, 02.12
14.30 – Türi linna delegatsioon eesotsas linnapea Kaia Iva’ga külastab Rakveret, huvitudes eelkõige siinsest kultuurielust ja huvihariduse korraldusest, kavas tutvumine erahuvialakooli Athenaga
 
Reede, 03.12
Rakvere Sõnumite detsembrinumbri päev
10.30 Rakveres toimuvate Soome kultuuripäevade töörühma koosolek maavalitsuses
 
XXX
 
Rakvere Linnavalistuses
 
Esmaspäev, 22. november
10.00 linnavalitsuse istung

PÄEVAKORD:

Rakvere Spordikeskuse ruumide üürihindade kehtestamine (projekt, lisa) E. Petrovits

Rakvere Spordihoone ruumide üürihindade kehtestamine (projekt, lisa) E. Petrovits

Avalduse esitamine Lääne-Viru Maakohtule eestkostja määramiseks (projekt) E. Petrovits

Hooldaja määramine (2 projekti) E. Petrovits

Spordiklubi “Ippon” taotlus (lisa) E. Petrovits

Rakvere Muusikakooli Sihtasutuse pöördumine (lisa) E. Petrovits

Rakvere Saksofonikvarteti taotlus (lisa) E. Petrovits

EELK Rakvere Kolmainu Koguduse avaldus (lisa) E. Petrovits

Ehituslubade väljastamine (projekt) M. Jõe

Kasutusloa väljastamine (projekt) M. Jõe

Kirjalike nõusolekute väljastamine (projekt) M. Jõe

Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule (projekt) M. Jõe

Nõusoleku andmine haljastuse likvideerimiseks (projekt) M. Jõe

Kokkuvõte kampaaniast “Värviline Rakvere 2004” (lisa) M. Jõe

Reservfondist vahendite eraldamine (lisa) M. Jõe

Kohaliku jäätmehoolduse õigusaktide eelnõud (lisa) M. Jõe

Rakvere linna riskilanalüüs (lisa) A. Jaadla

Lääne-Viru Maavalitsuse pöördumine (lisa) A. Jaadla

Firestudio OÜ taotlus (lisa) A. Jaadla

Jooksvad küsimused
– ajalehe “Rakvere Sõnumid” väljaandmisest

Linnavalitsusse oodata uut kultuurispetsialisti (Edith Sepp)
 
Teisipäev, 23. november
12.00 linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek
 
Kolmapäev, 24. november
Rakvere keskväljakule tuuakse linna jõulukuusk
 
Neljapäev, 25. november
16.00 kodanikupäeva eelõhtul toimub Lääne-Viru Keskraamatukogus teabepäev “Kuidas saada kaitset kodu- ja koolivägivalla eest?”, mille korraldab Lääne-Viru Maavalitsus koostöös Rakvere Linnavalitsusega (vt. maavalitsuse pressiteade: http://zoomserv.mls.ee/lvirumv/index.php?id=1483&;;PHPSESSID=ab521782f848a86e0bb3d11aac1bef7c)
 
Reede, 26. november
Rakveret külastavad rahvusvahelise korvpalliorganisatsiooni FIBA Ida-Euroopa divisjoni esindajad
 
Pühapäev, 28. november
Advendiküünla süütamine linna jõulukuusel Rakvere keskväljakul

xxx

Uus linnavalitsuse liige on Tiina Halling
 
Jaanus Nurmoja, Rakvere LV info- ja avalike suhete spetsialist 18.11.2004
 
Rakvere Linnavolikogu otsusega kinnitati linnavalitsuse uueks liikmeks Tiina Halling, Rakvere Eragümnaasiumi direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal.
 
Res Publicasse kuuluv Tiina Halling vahetas välja senise linnavalitsuse liikme Eino Väli, kes esitas linnapeale tagasiastumisavalduse seoses erakonnast lahkumisega.

Esmaspäeval oli ta viimast korda linnavalitsuse istungil, kus linnapea Andres Jaadla andis talle üle tänukirja meeldiva koostöö eest. Kolmapäeval vabastas volikogu Eino Väli linnavalitsuse liikme kohalt.

Linnavalitsuse liikmeteks on linnapea Andres Jaadla (valimisliit “Kodulinn Rakvere”, Reformierakonna liige), abilinnapea Matti Jõe (Reformierakond), abilinnapea Erich Petrovits (Isamaaliit) ning Sirje Sepnik (valimisliit “Tarvas”) ja Tiina Halling (Res Publica).

xxx

 

Rakvere linnavalitsuse eelinfo

Esmaspäev, 15.11

9.00 linnapea Andres Jaadla igaesmaspäevane nõupidamine maavanem Urmas Tammega

10.00 linnavalitsuse istung:

  1. Pakkujate kvalifitseerimata jätmine ja kvalitseerimine riigihankes puhastus- ja koristusteenuse osutamine Rakvere Spordikeskuses (projekt) E. Petrovits

  2. Pakkumiste vastavaks tunnistamine riigihankes puhastus- ja koristusteenuse osutamine Rakvere Spordikeskuses (projekt) E. Petrovits

  3. Pakkumise edukaks tunnistamine riigihankes puhastus- ja koristusteenuse osutamine Rakvere Spordikeskuse riigihankes (projekt) E. Petrovits

  4. Mitteeluruumide rendilepingu pikendamine (projekt) E. Petrovits

  5. Hagi esitamine Lääne-Viru Maakohtule (projekt) E. Petrovits

  6. Hooldaja määramine (2 projekti) E. Petrovits

  7. Ehitusloa väljastamine (projekt) M. Jõe

  8. Nõusoleku andmine haljastuse likvideerimiseks (projekt) M. Jõe

  9. Koostööst Sigtuna kommuuniga A. Jaadla

  10. Jooksvad küsimused

11.00 Saksa suursaadik Jürgen Dröge kohtub linnapea Andres Jaadlaga

14.00 SA Lääne-Viru Arenduskeskus nõukogu koosolek (osaleb A.Jaadla)

15.00 Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse istung (A.Jaadla)

17.00 Lääne-Viru Keskraamatukogu nõukogu koosolek (abilinnapea Erich Petrovits)

18.00 volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek Rakvere teatrimajas – arutusel kultuurialased rahataotlused järgmseks aastaks ning KIT-i klubi

 

Teisipäev, 16.11

14.00 Tallinna Pedagoogikaülikooli Rakvere Kolledþi nõukogu koosolek (E.Petrovits)

 

Kolmapäev, 17.11

10.00 volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek Rakvere Spordikoolis

11.00 A.Jaadla osaleb Tallinnas Norra saatkonna korraldatud rahandusalasel konverentsil

15.00 linnavolikogu istung:

1.Detailplaneeringu kehtestamine – ettekandja: M.Jõe
2.Rakvere linna 2005.a. eelarve 1.lugemine – ettekandja: A.Jaadla
3.Rakvere linnavalitsuse liikme kohustustest vabastamine – ettekandja: A.Jaadla
4.Rakvere linnavalitsuse liikme kinnitamine – ettekandja: A.Jaadla
5.Linnavara võõrandamine – ettekandja: A.Jaadla
6.Rakvere linna avaliku korra eeskirja kinnitamine – ettekandja: A.Jaadla
7.Vältimatu sotsiaalabi osutamise korra kinnitamine– ettekandja: E.Petrovits
8.Avalikult kasutatavate tänavate nimekirja võtmine – ettekandja: M.Jõe
9.Endise KIT-i klubi renoveerimisprojekt – ettekandja: A.Jaadla
17.00 Bonzo uue heliplaadi esitlus, osaleb A.Jaadla (linn toetas 2500 kr.-ga)

 

Neljapäev, 18.11

Linnapea Andres Jaadla sõidab Rootsi Sigtunasse, et pidada kõnelusi edasisest koostööst kahe linna vahel (18. ja 19. november)

 

Reede, 19.11

Rakvere Kutsekeskkooli arengukava arutelu

 

Jaanus Nurmoja

Rakvere LV

 

 

 

Eelinfo Rakvere Linnavalitsusest

 

Esmaspäev, 08.11

09.00 linnapea ja Lääne-Viru maavanema nõupidamine

10.00 linnavalitsuse istung:

1. Korteriühistu Võidu 52 soojusega varustamisest

2. Rakvere linnas tegutsevatele erahuvialakoolidele antava toetuse maksmise juhendi kehtestamine, linnavalitsuse 27.09.2004 määruse nr 4 kehtetuks tunnistamine

3. Rakvere Spordihoone töötajate koosseisu ja palgaastmete kinnitamine

4. Hooldaja määramine (2 proj)

5. Andrus Albrechti avaldus

6. Ehitusloa väljastamine

7. Kasutusloa väljastamine

8. Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule

9. Detailplaneeringu koostamise algatamine

10. Välisõhu saasteloa taotluse suhtes seisukoha andmine

11. Nõusoleku andmine haljastuse likvideerimiseks

12. Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule

13. KIT’i klubist

 

Teisipäev, 09.11

12.00 volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni koosolek

1. Rakvere linna 2005.a. eelarve – ettekandja: E.Petrovits.

2. Rakvere linna eelarvest finantseeritavate kultuuritoetuste taotluste läbivaatamine – ettekandja: H.Kirsi

3. Jooksvad küsimused

 

Kolmapäev, 10.11

10.00 AS Rakvere Vesi nõukogu koosolek

12.00 linnapea Andres Jaadla kohtub Pensionäride Liidu esindajatega Lääne-Viru Keskraamatukogus

14.00 maavanem Urmas Tamm tutvub Vene Gümnaasiumis projekti 21. sajandi kool raames tehtud töödega

15.00 volikogu hariduskomisjoni koosolek

17.00 Lääne-Viru Keskraamatukogu hoolekogu koosolek

 

Neljapäev, 11.11

11.00 abilinnapea Erich Petrovits kohtub koolide õppealajuhatajatega, kõne all järgmise õppeaasta 1. klassid

14.00 linnavalitsust külastab sõpruslinna Lappeenranta delegatsioon eesotsas volikogu esimehe ja linnapeaga

15.00 volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek:

 1. Rakvere linna 2005.a. eelarve – ettekandjad: Erich Petrovits 2. Jooksvad küsimused.

16.00 Jõgeva Linnavalitsuse delegatsioon Rakvere Linnavalitsuses

 

Laupäev, 13.11

14.00 Rakvere Põhikooli 95. sünnipäeva ürituste raames vilistlaste ja õpilaste spordivõistlused kooli võimlas

 

xxx

Eelinfo Rakvere Linnavalitsusest

Esmaspäev, 01.11

10.00 linnavalitsuse istung

Päevakorras:

Taksoveoteenuse osutamiseks väljastatud sõidukikaartide kehtetuks tunnistamine (projekt) M. Nuija

Rakvere linna 2005. aasta projekti esitamine Rakvere linnavolikogule (projekt, lisa)

Laste lasteaia osalustasu ja toiduraha tasumine, avalduste rahuldamata jätmine (projekt) E. Petrovits

Lapse koolitoidu eest tasumine (projekt) E. Petrovits

Peretoetuste maksmise peatamine ja jätkamine (projekt) E. Petrovits

Hooldaja määramine (4 projekti) E. Petrovits

Ehituslubade väljastamine (projekt) M. Jõe

Kasutuslubade väljastamine (projekt) M. Jõe

Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks Elmar Nahko’le (projekt) M. Jõe

Nõusoleku andmine haljastuse likvideerimiseks (projekt) M. Jõe

Rakvere ujulast (lisa) A. Jaadla

Projektide rahastustaotluste kaasfinantseerimisest (lisa) A. Jaadla

Volituse andmine (projekt) A. Jaadla

Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule (projekt) A. Jaadla

Jooksvad küsimused:

  • ajalehest “Rakvere Sõnumid”

  • “Rakvere linnaruumilised väärtused”

  • Riigihangete teostamise kontrollimisest

  • kultuurispetsialisti kandidaatidest.

12.30 linnapea Andres Jaadla kohtub linnuses Saksamaa Plöni ringkonna delegatsiooniga, kes viibib linnas seoses Lääne-Virumaaga sõprussidemete sõlmimise 15. aastapäevaga
14.00 Laada-Tuleviku-Rägavere tee ristmiku avamistseremoonia (NB! seoses üritusega suletakse ristmik kella 14 paiku lühikeseks ajaks; pärast lintide läbilõikamist on plaanis jagada esimeste ristmikku läbivate sõidukite juhtidele teemakohaseid tunnistusi)
19.00 teatriklubi koosolek
 
Teisipäev, 02.11
12.00 Arvo Pärdi festivali toimkonna koosolek
 
Kolmapäev, 03.11
15.00 Rakvere galeriis (Kaitseliidu majas) kunstnike sügisnäituse avamine, osalevad Andres Jaadla jt. linna esindajad
17.00 linnajuhid kohtuvad Rakvere Haigla juhtkonna esindajatega, tutvuvad haiglaga
 
Reede, 05.11
Ilmub ajaleht Rakvere Sõnumid nr.9

xxx

Rakvere Linnavalitsuse eelinfo

 
Esmaspäev, 25.10
 
10.00 linnavalitsuse istung
  1. Nõusoleku andmine avaliku ürituse korraldamiseks (projekt) M. Nuija

  2. Sõidukikaardi väljastamine taksoveoteenuse osutamiseks (projekt) M. Nuija

  3. Rakvere linna 2005. aasta eelarve projekti II lugemine (projekt) E. Petrovits

  4. Toimetulekutoetuse maksmine (projekt) E. Petrovits

  5. Ühekordsete sotsiaaltoetuste maksmine (projekt) E. Petrovits

  6. Sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamine (projekt) E. Petrovits

  7. Hooldaja määramine (2 projekti) E. Petrovits

  8. Taotlus nõusoleku saamiseks alaealise vara võõrandamiseks (lisa) E. Petrovits

  9. Reservfondist raha eraldamine (lisa) E. Petrovits

  10. Riigihanke korraldamine Rakvere linna haljasalade hooldamiseks (projekt) M. Jõe

  11. Riigihanke korraldamine Rakvere linna suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamiseks (projekt) M. Jõe

  12. Kirjalike nõusolekute väljastamine (projekt) M. Jõe

  13. Nõusoleku andmine haljastuse likvideerimiseks (projekt)

  14. Riigietendusasutuse Rakvere Teater lõpetamisotsuse eelnõu kooskõlastamine (projekt) A. Jaadla

  15. Kinnistu omandamine (projekt) A. Jaadla

  16. Ettepaneku tegemine AS’ile Kalev Real Estate Company üürilepingu sõlmimiseks (projekt) A. Jaadla

  17. Jooksvad küsimused

Pärast istungit külastavad linnavalitsuse liikmed Noortekeskust Stopp

Teisipäev, 26.10

10.00 abilinnapea Erich Petrovits kohtub kultuurispetsialisti kandidaatidega
15.00 linna valgustuse alane nõupidaine abilinnapea Matti Jõe juhtimisel
 
Neljapäev, 28.10
15.00 Rakvere Spordikeskuse nõukogu koosolek
 
Reede, 29.10
10.00 Rakvere linnapea Andres Jaadla ning info- ja avalike suhete spetsialist Jaanus Nurmoja osalevad omavalitsusmeedia foorumil Tallinnas, A.Jaadla esineb ettekandega
 
Eelinfole võib tulla ka lisa.

xxx

Rakvere sõpruslinn Cesis korraldab fotokonkursi

Cesise Fotograafide Selts kutsub oma sõpruslinnade fotograafe ja nende organisatsioone osalema 3. Cesise fotokonkurss-näitusel järgmise aasta juunis.

Osavõtust tuleb teatada hiljemalt 4. novembriks projektijuht Ints Meldersi aadressile f.im@apollo.lv . Osavõtusoovidele saadetakse vastuseks konkurss-näituse tingimused. Osavõtutasu on 10 eurot.

Projektijuht Ints Meldersi sõnul toetab kohalik omavalitsus ja fotograafide selts igati fotokunsti arengut ning fotograafid viivad Cesise 800. sünnipäeva eel läbi erinevaid projekte. Muuhulgas soovivad Cesise fotograafid köita nende projektidega rahvusvahelise fotokunstnike organisatsiooni FIAP tähelepanu ning saavutada sellelt organisatsioonilt tuge 2006. aasta – Cesise juubeliaasta tegemistele.

Infot fotokonkurss-näituse kohta saab ka Cesise avalike suhete juhilt Ieva Malceniece’lt (tel. +371 414 47 02).

xxx

Rakvere Linnavalitsuse eelinfo järgmiseks nädalaks

Esmaspäev, 18.10
 
16.00 volikogu linnaplaneerimiskomisjoni koosolek:
1.Rakvere keskväljaku põhjapoolse osaga piirneva ala detailplaneeringu kehtestamisest.
2.Maade munitsipaliseerimisest.
3.Jooksvad küsimused.
 
Teisipäev, 19.10
 

9.00 linnavalitsuse istung. 
Päevakord:

  • Sõidukikaardi väljastamine taksoveoteenuse osutamiseks (projekt) M. Nuija
  • Rakvere linna 2005. aasta eelarve projekti I lugemine (projekt) E. Petrovits
  • Hooldaja määramine (3 projekti) E. Petrovits
  • Hooldekodusse paigutamine (projekt) E. Petrovits
  • Taotluse esitamine Lääne-Viru Maakohtule (projekt) E. Petrovits
  • Lastekodu ülalpidamiskulude katmine (projekt) E. Petrovits
  • Taotlus nõusoleku saamiseks alaealise vara võõrandamiseks (lisa) E. Petrovits
  • Riho Hütt’i taotlus (lisa) E. Petrovits
  • Viru Raadio koostööpakkumine (lisa)
  • Detailplaneeringu koostamise algatamine (2 projekti) M. Jõe
  • Ehituslubade väljastamine (projekt) M. Jõe
  • Kirjalike nõusolekute väljastamine (projekt) M. Jõe
  • Kasutuslubade väljastamine (projekt) M. Jõe
  • Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule (projekt) M. Jõe
  • Jooksvad küsimused
11.00 Soome suursaadik Jaakko Blomberg Rakveres, kohtub linnapea Andres Jaadlaga
12.00 Rakvere keskväljaku avamine
 
Kolmapäev, 20.10
 
15.00 linnavolikogu istung:
1.Rakvere Tööstuspargi tasuvusuuring ja äriplaan – ettekandja: A.Jaadla
2.Rakvere linna 2004.a. 4.lisaeelarve – ettekandja: E.Petrovits
3.Rakvere linna 2004.a. eelarve muutmine – ettekandja: K.Tühis
4.Maa munitsipaliseerimine  – ettekandja: M.Jõe
5.Nõusoleku andmine riigihanke väljakuulutamiseks (haljasalade, suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldus) – ettekandja: A.Jaadla
6.Rakvere linna avaliku korra eeskirja muutmine – ettekandja: A.Jaadla
7.Vältimatu sotsiaalabi osutamise kord – ettekandja: E.Petrovits
NB!! Linnavolikogu järgmised istungid toimuvad 17.novembril ning 15.detsembril
 
– Linnapea Andres Jaadla on plaanide kohaselt 21. oktoobrist kuni kuu lõpuni puhkusel

xxx

Teatris ja rahvamajas alustati remonttöid

Vastloodud Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja nõukogu valis möödunud nädalal oma esimesel koosolekul esimeheks Kultuuriministeeriumi asekantsleri Reet Mikkeli ning otsustas remonttööde alguse. Nõukogusse kuuluva Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul peavad sisetööd lõppema järgmise aasta 18. märtsiks. Välistööde toimumine sõltub eeskätt ilmast, kuid need peaksid olema lõppenud järgmise hooaja alguseks.
Tööde käigus uuendatakse lisaks teatrile ka rahvamaja fassaadi ja katust, samuti tehakse valmis hüdroisolatsioon ja uus sissepääs.
Remonttööde ajaks tekib ebamugavusi rahvamaja külastamisel, sest siseneda tuleb pargi poolt.
Andres Jaadla avaldas heameelt selle üle, et linna kultuuritempli kauaoodatud remont saab lõpuks teoks.
Jaanus Nurmoja, Rakvere LV info- ja avalike suhete spetsialist 12.10.2004

xxx

Kornelius õnnistab Rakveres kirikule annetatud ikooni

Vene õigeusu kiriku Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius õnnistab neljapäeval Rakvere Jumalaema Sündimise kirikule annetatud Püha Jüri ikooni, linnapea Andres Jaadla aga annab kirikule üriku, kus on kirjas ikooni saamislugu. Ikooni õnnistamise tseremoonia toimub 14. oktoobril algusega kell 14.30 Rakvere Jumalaema Sündimise õigeusu kirikus.
Ikooni annetas kirikule Kanadas Torontos elav makedoonlane Toni Paskov, kes külastas sel suvel Rakveret. Preestrite suguvõsast pärineva Paskovi sõnul oli ajendiks asjaolu, et kirikus puudus Püha Jüri (St.George) ikoon, mis õigeusu kirikutes on tavaline.
Annetuse tõi Kanadast Eestisse Aino Simons ning selle andis kirikule edasi Rakvere linnapea Andres Jaadla.
Ikooni maalis ühe vanema ikooni järgi Milos Bojovic, kes lõpetas 1983. aastal Belgradi kunstiülikooli ning esineb oma kunstitöid regulaarselt peamiselt USA-s ja Kanadas.
Ikoon on maalitud lõuendile õlivärviga ning on annetaja sõnul väga lähedane originaalile, mis on küll maalitud teises tehnikas ja puitpinnale.
Jaanus Nurmoja, Rakvere LV info- ja avalike suhete spetsialist 12.10.2004

xxx

Pressiteade11. oktoober 2004
Lääne-Viru Maavalitsus

Edelaraudtee ja Rakvere linn arutavad Rakvere jaamahoone edasise arengu üle
Neljapäeval, 14.oktoobril kell 15.00 kohtuvad maavanem Urmas Tamme juures AS Edelaraudtee juhatuse esimees Henn Ruubel ja Rakvere linnapea Andres Jaadla, et arutada Rakvere jaamahoone edasiste võimalike arengute üle.
Teatavasti on osapooled otsustanud, et reisirongiliiklus Rakvere ja Tallinna vahel võib käima hakata juba selle aastanumbri sees.
Hilje Pakkanen, projektijuht, 32 58007

xxx
 
Rakvere Linnavalitsuse eelinfo

ESMASPÄEV 11.10

 

10.00 Rakvere linnavalitsuse istung

PÄEVAKORD:

Nõusoleku andmine avaliku ürituse korraldamiseks (projekt) M. Nuija

  1. Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule lisaeelarve vastuvõtmiseks (projekt, lisa) E. Petrovits
  2. Lasteaed “Triin” hoolekogu koosseisu kinnitamine (projekt) E. Petrovits
  3. Lasteaed “Kungla” hoolekogu koosseisu kinnitamine (projekt) E. Petrovits
  4. Lasteaed “Triin” juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi võitja ametisse kinnitamine (projekt) E. Petrovits
  5. Õpilaste sõidukulude eest tasumine (projekt) E. Petrovits
  6. Munitsipaalkorteri eraldamine ja üürilepingu sõlmimine (projekt) E. Petrovits
  7. Hooldekodusse paigutamine (projekt) E. Petrovits
  8. Hooldaja määramine (projekt) E. Petrovits
  9. Andres Pulveri avaldus (lisa) E. Petrovits
  10. Ehituslubade väljastamine (projekt) M. Jõe
  11. Kirjaliku nõusoleku väljastamine (projekt) M. Jõe
  12. Kasutusloa väljastamine (projekt) M. Jõe
  13. Aadressi määramine (projekt) M. Jõe
  14. Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule (projekt) M. Jõe
  15. Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks Marge Õun’ale (projekt) M. Jõe
  16. Nõusoleku andmine vee erikasutuseks (projekt) M. Jõe
  17. Nõusoleku andmine haljastuse likvideerimiseks (projekt) M. Jõe
  18. Kompensatsiooni määramine õigusvastaselt võõrandatud vara eest (projekt) A. Jaadla
  19. Jooksvad küsimused

TEISIPÄEV 12.10

 

10.00-15.00 Koolide ja lasteaedade territooriumite ülevaatamine (Abilinnapea Matti Jõe, peaarhitekt Oliver Alver, Ehitusinsener Uno Klaas, haljastusinsener Anu Kivi, ehitusspetsialist Tiia Rüütel).

13.00 Linnade Liidu üldkoosolek (osaleb Andres Jaadla).

 

KOLMAPÄEV 13.10

 

14.00 Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu sotsiaalkomisjoni koosolek (maavalitsuse saalis), osaleb abilinnapea Erich Petrovits.

 

NELJAPÄEV 14.10

 

12.00 Jumalaema Sündimise õigeusu kirikule Kanadast annetatud Püha Jüri ikooni pidulik üleandmine (Andres Jaadla)

15.00 Rakvere linnavolikogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosolek (Rakvere Linnavalitsuse saalis, Tallinna t. 5)

Päevakord:

1.    Rakvere linna 2005.a. eelarve  – ettekandjad: Erich Petrovits

2.  Jooksvad küsimused.

 

14.00 Rakvere linna Majaomanike Seltsi eestvedamisel korraldatud hoogtööpäev Vallimäel.

19.00 Teatriklubi

 

REEDE 15.10

 

Sõidavad linnapea Andres Jaadla ja abilinnapea Erich Petrovits Saksamaale Riesa`sse sumo  MM`ile esitlema Rakveret kui sumo juunioride MM´i toimumispaika 2006 aastal (visiidil 15.10-18.10).

12.00 SA Virumaa Muuseumid nõukogu koosolek (osaleb abilinnapea Matti Jõe).

 

TEISIPÄEV 19.10

 

09.00 linnavalitsuse istung

12.00 Rakvere linna keskväljaku pidulik avamine

 

Inge Peebu

arendusspetsialist

32 25 888

xxx

 

Esmaspäev, 27.09
9.00 linnapea Andres Jaadla ja maavanem Urmas Tamme iganädalane nõupidamine
10.00 linnavalitsuse istung (NB! Päevakord seisuga 24.09 kl 12; võib muutuda/täieneda):
1.Nõusoleku andmine avaliku ürituse korraldamiseks (projekt) M. Nuija
2.Sõidukikaardi väljastamine taksoveoteenuse osutamiseks (2 projekti) M. Nuija
3.Taksoveoteenuse osutamiseks väljastatud sõidukikaardi kehtetuks tunnistamine (projekt) M. Nuija
4.Rakvere linnas tegutsevatele erahuvialakoolidele antavate toetuste arvutamise juhendi kehtestamine (projekt) E. Petrovits
5.Nõusoleku andmine alaealise vara võõrandamiseks (projekt) E. Petrovits
6.Perekonnas hooldamise lepingu sõlmimine (2 projekti) E. Petrovits
7.Ühekordsete sotsiaaltoetuste maksmine (2 projekti) E. Petrovits
8.Toimetulekutoetuste maksmine (projekt) E. Petrovits
9.Laste koolitoidu eest tasumine, Rakvere linnavalitsuse 30.08.2004 korralduse nr 672 punkti 1 muutmine (projekt) E. Petrovits
10.Laste lasteaia osalustasu ja toiduraha tasumine, avalduste rahuldamata jätmine (projekt) E. Petrovits
11.Hoolduse lõpetamine (2 projekti) E. Petrovits
12.Hooldaja määramine (4 projekti) E. Petrovits
13.Ehitusloa väljastamine (projekt) M. Jõe
14.Üürilepingu sõlmimine Rakvere Laada 14 ruumide kasutamiseks (projekt) A. Jaadla
16.00 Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu erakorraline koosolek (Rakverest osaleb abilinnapea Erich Petrovits)

Rakvere LV teedeinsener Lennart Korbe – 50!

Teisipäev, 28.09

13.00 linnavalitsuse turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni komisjoni koosolek:
1. Koolikiusamisest (sotsiaalpedagoog Helle Ütt)
2. Tänavavalgustuse arengukava hetkeseis (Lennart Korbe, Hillar Rebane)
3. Graffititest linnas (Jule Käen, Jüri Eljas)
4. Muudatustest linna arengukava kriminaalpreventsiooni peatükis (Andres Jaadla)
5.Kokkuvõte jalgrattapatrulli suvisest tööst (A.Veedla, A.Karu)   
6. Turvakaamerate töölerakendamisest (Jüri Eljas, Alar Karu)
7. Ülevaade ohvriabi  tööst (Rainer Miltop)
8. Ülevaade uimasti-ja aidsiennetustoa tööst (Merike Enniko-Väljaots)
9. Jooksvad küsimused

Abilinnapea Erich Petrovits osaleb Tallinnas Eesti-Prantsuse omavalitsuste nõupidamisel, abilinnapea Matti Jõe – Tallinnas rahvusvahelisel teehooldusseminaril.

Kolmapäev, 29.09

10.00 Rakvere Linnavalitsuses on külas Viljandi linnamajandusametnike esindus

14.00 linnapea Andres Jaadla osaleb Selveris kogutud annetuse üleandmisel Rakvere lastekodule
18.00 linnavalitsus avaldab tunnustust noorele viiuldajale Maria Tiimusele Lääne-Viru Keskraamatukogus

Neljapäev, 30.09

18.00 Rakvere Muusikakooli nõukogu koosolek (järgmise aasta eelarve, tutvumine uuendatud saaliga)
Sadevete kanalisatsiooni üldskeemi koostamise I etapi lõpptähtaeg

Reede, 01.10 – rahvusvaheline muusikapäev

14.00 Arvo Pärdi festivali korralduskomisjoni koosolek
          1. Festivali logo tutvustamine. (Jule Käen)
          2. Kodulehekülje ja plakati kujunduste tutvustamine. (Anu Jaanson)
          3. Uued ettepanekud
19.00 Filharmoonia Kammerkoori hooaja avakontsert Rakvere Gümnaasiumis, kavas prantsuse muusika

Pühapäev, 03.10
 
Eakate päev Rakvere Spordihallis, osalevad Rakvere LV esindajad
 
NB!!! Keskväljaku põhjakülje detailplaneeringu avalik arutelu toimub 5. oktoobril linnavalitsuse saalis mitte algusega kell 9, vaid kell 11.
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti Asi

Avameelselt eesti asjast president Lennart Meriga 31.12.2004 00:01Rein Veidemann

Seda kahekõnet sisse juhatades meenutan aukartusega teilt ja Andreas Oplatkalt 1999 kahasse ilmunud raamatutäit intervjuusid. Mõned küsimused selle raamatu kõrval on kui tilk merre. Teie elulugu on sünkroonis Eesti saatuse looga ja muudab pöördumise teie poole vägagi sümboolseks. Lennart Meri – kõik temas ongi eesti asi.

LMeri.JPG: President Lennart Meri oma kaardikogu ees

Kui aga distantseeruda teie enda isikust, siis kuidas tõlgendaksite seda natuke arhailist määratlust – «eesti asi»?

Aga mis ei ole eesti asi?

On üks lihtne sõna «laat». Kas olete etümoloogilise sõnastiku abil uurinud, mis on «laada» algtähendus? Et «laat» on sündinud Vatikanis väga varastel aegadel, kui ristiusk alles hakkas laienema? Ja et sellel sõnal omakorda on üllatavalt palju ühist Euroopa Liiduga?

«Laat» tuleneb sõnast «oblaat». See tähendas õndsust, pattude andeksandmist, armulaualeiba, mis on võib-olla teisejärguline. Esmajärguline on, et kõik vajalik seeditakse «eesti asjaks».

Olgu see alustus küsimusele «Mis ei ole eesti asi?».

Ja mis siis seda ei ole?

Meil on niisuguseid eesti asju, mida teie ja mina ei tahaks eesti asjaks nimetada. Mis meile ei meeldi. Näiteks horoskoop, lollide enesepettus. Niisuguste sõnade ette võiksime tõmmata kindla piiri ja öelda, et need on üleminevad asjad, üleminevad moed. Meil on palju rämpsu, palju niisugust, mis pahvatas esile koos vabaduse palanguga ja vaibub peatselt – selles pole mingit kahtlust.

Kui minna poliitika juurest üle pigem kultuuri juurde: vaadake, kui koomiliseks on Saksamaal muutunud «multi-kulti»! See koomiline aeg on igal pool taganemas. «Multi-kulti» oli Euroopa laienemisega kaasnev joovastus. Imestus, kui soovite, rõõmusegune avastus, aga mitte kohustus.

Mäletan, kunagi istusin Münchenis, kus oli koos kõrge seltskond. Ruhrgas oli sinna saabunud koos kõigi peadirektoritega. Peadirektori abikaasa istus mu kõrval ja peadirektor mu vastas, enesestmõistetavalt kõik smokingites.

Ja siis ütles proua peadirektor, et nädal aega tagasi oli Vene gaas sakslastel külas. «Nad on hoopis teistsugused, kui me ette oskasime kujutleda. Tuleb, istub maha ja mängib naeratades Chopini.»

Ja räägib unistavalt sellest, kuidas Vene gaasimonopol haarab oma embusse Saksa gaasimonopoli ja neelab selle alla, nii et Kohlist jääb ainult juuksetutt järele… Schröderi parukast tuleb praegu hoopis murelikumalt rääkida.

Niisugune joovastav vabanemistunne pühkis üle Euroopa. See on õnneks nüüd kadunud.

Teie vihje sõna «oblaat» etümoloogiale inspireerib mind. Mulle tundub, et «eesti asjaga» on sama lugu nagu oblaadiga. Minu skepsis seostub sellega, et me ei näe enam seda «eesti asja». Seda suurt asja-ajamist on vähemaks jäänud. Ma tahan teile komplimendi teha, et teie presidendiks olemise ajal paistis «eesti asi» selgemalt silma, sellel oli sära ja jumet. Võib-olla nüüd on aeg teine ja seda suurust ei peagi enam otsima. Või kuidas?

Aga mõelgem ka sellele, millise meeletu murrangu oleme läbi elanud. Murrang ei alanud ju sellest, et naised hakkasid lisaks juustele ka varbaotsi värvima. Meil on kõik muutunud. Halb muutus heaks, aga ka hea muutus halvaks. Muutus kahjuks ka keel.

Muutuste suurust iseloomustab see, et Tallinnas on sama palju kasiinosid kui Las Vegases ja kolm korda rohkem kui Soomes.

Neid on Tallinnas kolm korda rohkem kui raamatukogusid, kümme korda rohkem kui noortekeskusi ning kakskümmend korda rohkem kui kinosid.

Need on nähtused, mis mulle muret teevad ja millest ajakirjandus häbelikult vaikib.

Kahjuks.

Jah. Aga ma mäletan ju ka asja teist külge. Kui enne Teist maailmasõda läksid mõnda söögimajja, kus viinamüüki ei olnud, sest viinamüüki lubati vaid seal, kus oli patent seina peal, siis mingisugune väikene üleskutse oma raha kultuurile ohverdada oli siiski olemas ilma viina pealesurumise abita.

Selle vorm oli üle Eesti Vabariigi ühesugune. See oli umbes ruutmeetrisuurune klaaskast, mille taga oli näha, kas ja kuidas viiesendised liikusid. Nad liikusid klaasi taga ja nende liikumine oli õnneasi.

Kui õigel hetkel õiges kohas õige tugevusega viiesendise sisse lükkasid, võis ka robinal neid viiesendiseid tagasi saada. Aga raha läks vaestemajade ja heategevuse peale ja kohaliku staadioni ehitamisele. See kõik oli teada ja läbipaistev. See kõik kadus ära, kui Ždanov tuli.

Aga kui minna asjade juurde, mis meile rõõmu teevad?

Tahaksin öelda, et iroonia ja skepsis on minu meelest need Eesti tugevad iseloomujooned, mis on hoidnud meid valvel ja tänu millele oleme suutnud hoida ja kaitsta ka Eesti sõltumatust, julgeolekut ja loodust. Tõsi, me ei ole suutnud kaitsta rukkileiba. Rukist on siltidel rohkem kui leivas.

Rukkileiva koha pealt aplodeeriks teile minu 84-aastane ämm: jumal hoidku, ometi üks inimene, kes jagab tema seisukohta, et seda puhast rukkileiba mida tema Eesti ajal sai, ei osata või ei taheta enam teha.

Võiksime tagasi minna Andrus Saareste sõnastiku juurde ja meenutada, et eesti keeles on olemas «rukkileib», «peenleib», «sepik» ja «sai». Need jagunesid omakorda pesakondadesse. Tehke endale naljaviluks nimekiri kauplustes pakutavatest leivasortidest. See on täiesti uskumatu, mida paber välja kannatab: kirdesai, jalgpallileib, – kas ka edelasepik? Kas ärimehed loodavad kirjanduspõllul võita Marie Underit, Tammsaaret ja Vildet?

Kas ütleksite seda ka tädi Maalile, kes võiks tänu teile üldnimena mahtuda samuti Saareste sõnaraamatusse?

Kui rääkida Saarestest, peaksin muidugi tsiteerima Erast Parmastot, kes oli mu esimese raamatu retsensent. Ta kirjutas sõbralikult, aga lisas, et Meri on linnapoiss ega tunne värve ja lõhnu. Tal oli õigus. Seepärast õppisin pähe Saarestet ja olin õnnelik, kui Lembe Hiedel pahandas: «Oled liiga palju Saarestet lugenud.»

Maaliga on lugu kurvavõitu: Maali nimi vastab kindlale ajajärgule. Tema noorus möödus siis, kui talutüdrukuid püüti saata Jänedale või mõnda teise põllumajanduskooli. Nad kandsid valge kraega helesiniseid kleite ja õppisid, kuidas jahutada piima, valmistada toitu, katta lauda.

Nad sündisid ajavahemikus 1920–1925. Kui panna sellele juurde 15 aastat, saamegi väga jõulise oskusi väärtustava aja, kus tädi Maalid teadsid täpselt, mida teha, et pere sõjad üle elaks.

Lapsajakirjanikud käskisid tädi Maalil Nokiat leiutada. Kõik muudkui kirjutasid ja kellelgi ei olnud aega lugeda. Nii tapetigi tädi Maali.

Tulgem lahkuvasse aastasse. Eesti saamine Euroopa Liidu ja NATO liikmeks muudab ilmselt 2004. aasta ajalooliseks. Kas see tähendab ühtlasi meie jaoks «ajaloo lõppu» valmissaamise, tagatiste, partnerluse mõttes? Et Gustav Suitsu luuletatud Eesti kui Tuulemaa on pääsenud tuulevarju?

Mu vastus on ei. Eesti julgeolek ei ole mitte kunagi valmis. Eesti majanduspoliitika pole kunagi valmis. Alati tekib tühimikke, mida üks või teine riik kas juhuslikult või sihipärase poliitika tulemusena tahaks enda turgude huvides laiendada.

Selles mõttes on hea, et ka Euroopa Liit ei saa mitte kunagi valmis.

Meil kõigil lasub kohustus hoolitseda selle eest, et eestlane oskaks tööd teha, et tal oleks midagi müüa, et tal oleks oma turg nii Eestis kui väljaspool Eestit. Sedasama mõtleb Eestist kaks korda suurem Läti ja sada korda suurem Saksamaa. Kõike saab müüa ja kõike tuleb osta, kvaliteet sünnib meie kätest. Eesti ainus piir on kvaliteet.

Küllap ongi raske endale ette kujutada puhast Eesti asja. Mis on puhas Eesti?

Puhas Eesti on nagu destilleeritud vesi, kus elu sureb. Elu vajab soolasid. Puhast Eestit pole olemas, pole kunagi olnud. Kõige põnevamad vastused on Richard Villemsi käes, kes on väga ettevaatlikult osutanud, kui sarnane on meie geneetiline minevik, meie eesti juur.

Ja ometi varjab meie geneetiline sarnasus kõike seda, mis meid teistest eristab, mis meile kallis on ja mida me kultuuriks nimetame. Me võime võõralt kontinendilt siirata endale neeru, kuid ometi mõtleme ja kõneleme eesti keeles.

Mida me teame iseendast? Me laiendasime oma Euroopat niipea kui jää hakkas taganema, oleme andnud Pulli ja Kunda kultuurile oma nimed, oleme uskumatult kaua elanud oma imeilusal saarel, mida piirab läänest meri ja põhjast meri ja idast Peipsi järv ja lõunast liivlastest keelevennad. Me saar varjas meid, kuid ei eraldunud kontinendist. See oli ka põhjus, miks inimesel ja geoloogil tekkis nii püsiv juurdumine.

Kui tahame vastust kõigile küsimustele, võib selle kokku võtta väga lühidalt: kuidas nii väike rahvas suutis nii palju üle elada? Minu vastus kõlab pigem nii: kuidas suutsime nii palju vastu võtta? Kõik, mis tuli väljastpoolt, võeti vastu kaheliselt – hindamisi ja eelarvamusega. Kõik võõras pidi end eestlasele tõestama – läbi aastatuhandete.

Hans Kruus on kirjutanud liigutava lehekülje oma isast, kojamehest, kes sai kojamehe palka ja oma esimese raha ja laenuga ostis endale kotitäie superfosfaati: nii pani ta aluse talule. Selles ilusas kirjelduses peitub eelarvamus ja vabadus, eneseteostus, kõik see, mis nii järsult eristas Eesti saart Vene endassesulgunud keiserriigist.

Mul ongi mõnikord tunne, et selle lakkamatu enesetõestuse käigus tahame ületada arengukõverat ennast.

Mindki viib see aeg-ajalt tagasi füsioloogilisele küsimusele: kas meil on õigust üle hüpata inimesele ja inimtõule ja rahvale vajalikest embrüonaalsetest arengustaadiumitest. Neid võib muidugi läbi kõndida kiiremini, aga neid ei saa vahele jätta. Ei saa kala-olekust otsekohe hüpata dotsendiks…

Need on minu jaoks heatahtlikud küsimused: meil on rohkem autosid kui keskeltläbi Prantsusmaal. Osa neist on küll suveautod, et sõita maale suvitama. Aga mis jällegi on väga südamelähedane: Eesti on kesksuvel täis inimesi, kes sõidavad ühelt suvekontserdilt teisele, ühelt etenduselt teisele, ühelt kokkutulekult teisele.

Praegu käib meeletult rõõmus ja ahne Eesti taasavastamine. See on meie tugevus, see sünnitab uhke tunde. Inimesed on suvel avatud, viisakad, teretavad juba kaugelt. Tõsi, see suveaeg on ikka veel lühike.

Täna ongi sobiv aeg endalt küsida: miks me ei võiks ka talvel tunda südames suvist soojust, hinnata kas või seda, et Eesti ajaloos ei ole kunagi nii palju elumaju ehitatud nagu praegu, et uued kodud kuulevad juba praegu laste lalinat?

Et meie noored on õppinud tööd tegema, et elu ei ole kerge, aga me näeme ometi, kuidas ta meie käte vahel muutub ja sisendab eneseusaldust.

Aasta lõpul tahaksingi kõigile soovida eneseusaldust! See on meie võti.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kuidas sai Arvo Pärdist USA aasta helilooja?

 

 
Helilooja Arvo Pärt, müstiline minimalist.
Foto: Ergo Kuld

Kuidas sai Arvo Pärdist USA aasta helilooja?
20.12.2004 00:01Neeme Raud
Arvo Pärdi aasta heliloojaks nimetanud USA muusikainfoteatmiku Musical America peatoimetaja Sedgwick Clark ütles Postimehele, et Eesti heliloojat tunnustati, kuna ta on samas stiilis kirjutavatest heliloojatest säravaim.

Kriitikud on Pärdi stiili nimetanud «müstiliseks minimalismiks». Temaga sarnast muusikat loovate heliloojate gruppi on sageli asetatud veel Henryk Gorecki, Giya Kancheli, Sofia Gubaidulina ja John Tavener.

«Pärt on neist kõige väljapaistvam,» ütles Clark. «Tema muusikat o n kasutatud reas filmides, mis on selle tuntust suurendanud. Päev enne Musical America auhinnatseremooniat toimus New Yorgis tema loomingule pühendatud kontsert (Pärdi teoseid esitas üks siinseid tunnustatumaid nüüdismuusikakollektiive Continuum, kes on helilooja loomingut esitanud juba 20 aastat),» märkis Clark.

«Julliardi muusikaakadeemia avab jaanuaris oma tuntud kontserdiseeria «Focus» ühega tema teostest.»

Juubel tulekul

«Kõik see muudab ta väga väljapaistvaks nüüdisaegseks heliloojaks. Ja kuna ta saab tuleval aastal 70-aastaseks ning tema muusikat mängitakse sel puhul kindlasti kogu maailmas, otsustasime omalt poolt tema olulisust rõhutada.»

Üle saja aasta ilmunud Musical America on selgelt nišiajakiri ja laiemalt ehk siiski mitte eriti tuntud.

«Tegemist on (muusika)äriväljaandega, mitte populaarse lugemisega. Ajalehekioskitest seda osta ei saa,» ütles Clark.

«Kuid seda loevad ja kasutavad peaaegu iga päev pea kõik maailma muusikaorganisatsioonid. Artistide mänedžerid on meile öelnud, et pärast Musical America auhinna võitmist on märgatavalt suurenenud nende klientidega sõlmitud lepingute arv ja nende karjäär on saanud uut tuult tiibadesse.»

Läänemere maade paraad

Clark on kindel, et tiitel, mis Pärdile anti, suurendab oluliselt huvi tema muusika vastu.

Musical America seekordne auhindade jagamine New Yorgi Carnegie Hallis oli mõneti Läänemere maade üritus.

Lisaks Pärdile austati Soome sopranit Karitta Mattilat, kes sai aasta muusiku tiitli, ja Minnesota sümfooniaorkestri juhti Osmo Vänskät, kes nimetati aasta dirigendiks.

Mattilale auhinda üle andes nimetas Clark teda «meie aja kõige säravamaks laulvaks näitlejannaks, kes suudab publikut tõepoolest hullutada».

«Mattila vaimustas läinud hooajal New Yorgi Metropolitan Operas Salomena,» meenutas Sedgwick Clark hiljem Postimehele.

«Osmo Vänskä tekitas tänavu Minnesota orkestri ette astudes tõelise tormi – nende koostööd on nimetatud «taevas sõlmitud abieluks»,» ütles Clark.

Musical America peatoimetaja avastab tänavusi auhindu vaadates neis ühisosa.

«Tõepoolest, kui lisada siia Pärt ning mõelda sellele, et kõik kolm on naaberriikidest, võib tänavuste auhindade keskendumist Balti regioonile nimetada tõesti õnnelikuks kokkulangevuseks!»

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mustvee sadam

Mustvee sadamat arendatakse. Tasapisi.

Turiste vedavad laevad Tartust ega Pihkvast pole veel kohale jõudnud. Ehkki võinuks. Neid ootab vaid kobe kai.

“Limnoloog” ootab seltsi – silduks jahtki…

Mustvee sadamas.jpg: .

Lootust on!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud