7. augustil 2004 toimus Tormas C.R.Jakobsoni künnipäev. Torma valla, Torma Põllumeeste Seltsi, Torma Maanaiste Seltsi ja Eesti Künniseltsi eestvõttel ning sponsorite toel korraldatud näitliku õppepäevaga tähistati 130 aasta möödumist Eesti esimesest künnivõistlusest.
Künni-ajalooline ekskurss käis alates Jakobsoni-adrast ja muudest reliikviatest kaasaegse tehnikani välja. Oma oskusi näitasid Tormast pärit ja maailma-tasemele võrsunud künnimeistrid Raido Kunila ning Mait Pajo ja teisedki, sh. Mait Pajo poeg Torma koolipoiss Margo Pajo.
Künnipäeva patroon oli Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel,kes koos oma kaaskonnaga tõesti-tõesti ka kohal viibis ja piduliku päeva avas. Künnipäeva toetasid nii sõna kui teoga hr.Villu Reiljan, hr.Jüri Kraft, Torma POÜ, A.Tammel AS, Kverneland Group Baltic AS, Jõgeva Tootjate Liit, Kemira GrowHow AS, Werol Tehased AS, Siimusti Keraamika OÜ, A-Trükk OÜ, Vaiatu Agri OÜ, Rääbise POÜ, Sadala Agro OÜ, Amestop OÜ, Maaleht AS ja kõik, kes rõõmsalt kohal olid.
Künnipäeva kava:
Algus kell 12.00
C.R.Jakobson ja Torma(avamine C.R.Jakobsoni ausamba juures, kõneleb C.R. Jakobsoniks kehastunud hr.Vello Mäeots)
Künd Jakobsoni adraga
Künnab prl. Kristi Tormast (künd” helpu täis” hobusega)
Künnab noorim kohalik künnimees Margo Pajo
Näitus C.R.Jakobson ja põllumajandus (Kurgja Talumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum)
Põllumajanduse areng ja tänapäev (hr. Ants Laansalu, Eesti Künniselts)
Künnavad Mait Pajo ja Raido Kunila (maailmatasemel künnimeistrid Torma vallast)
Künniõpetus asjatundjatele (õpetust jagab hr. Urmas Lees, Eesti künniselts)
Künnavad Jaanus Lindsalu ja Rainer Liis (Torma valla mehed; saab ka ise kätt proovida)
Künd ja minimeeritud mullaharimine (hr. Peeter Viil, Eesti Künniselts)
Kaasaegsed ja tuleviku mullaharimisriistad (esitleb AS A.Tammel)
Mängib kohalik Noorte Puhkpilliorkester ja külalisena Haapsalu Puhkpilliorkester. Kohal on ratsahobused, toimub laat ja simman, esinevad Torma taidlejad- väikesed ja suured. Lusti ja rõõmu kõigile!
Lõpp kell 00.00
EelluguEesti kultuuri ajaloos on Carl Robert Jakobsonile (1841-1882) silmapaistva koha taganud tema kooliõpikud, ajaleht “Sakala”, põllumajandusraamatud ja brošüürid.
Tema raamat “Teadus ja Seadus põllul” oli mõeldud õpik-lugemikuks koolidele, kuid tegelikult kujunes see õpperaamatuks kogu talurahvale.
Jakobson ütles, et maa on meie kõigi ema ja toitja, mis “lõpmata külluses kõike seda meile annab, mis elutarviduseks ja saagiks vaja on”. “Hakakem ka meie enam järelemõtlemisega oma tööd tegema kui siiamaale ja me saame leidma, et põlluharimine seda kasulikum on, mida enam teda teaduse põhja peale seatakse ja mida sügavamalt teaduslikku järeleuurimist tema kohta tarvis leitakse olevat.”
“Põllutöö kümme käsku”
Esimene käsk: Sa pead palju loomasööta kasvatama ja selle harimise juures mõistusest juhitud teed käima, nõnda, et teisiti ikka järele mõtled ja siis tööle hakkad.
Teine käsk: Sul peab su maatüki suuruse järele karja olema ja pead seda hästi aretama, söötma ja pidama.
Kolmas käsk: Sa pead rohke ja hea sõnniku eest hoolt kandma ja seda õigel viisil tarvitama.
Neljas käsk: Sul peavad kõige tarvilikumad ja mõnusamad põllu riistad oma päralt olema.
Viies käsk: Sa pead oma põldu hoolega harima.
Kuues käsk: Sa pead seesugust vilja usinusega kasvatama, mille kasvatamiseks sinu põld kõige mõnusam on ja mis niihästi hulga headuse poolest kõige suurema saagi annab.
Seitsmes käsk: Sa pead oma haritud maid kõigest jõust parandama ja oma harimata maad haritavaks tegema.
Kaheksas käsk: Sa pead üht õiget külvikorda pidama.
Üheksas käsk: Sul peavad päeva- ja rehnungiraamatud olema.
Kümnes käsk: Sa pead kõik need vaimuomadused omale päranduseks tegema, mis põllumehele tarvis lähevad, kui ta oma talitustega kõige ülemale kasule tahab jõuda.
Võistukünd
Eestlaste võistukünni traditsioon sai alguse 10. augustil 1874, mil Carl Robert Jakobson korraldas Pärnumaal esimesed teadaolevad künnivõistlused Eestis.
1984.a. Vändra künnivõistluste ajast jäi paika tähistama künnikivi.
130 aastat tagasi
… Nüüd võeti väljas üht võidutööd uue ja vana põllutööriistaga käsile. Tükk maad sai kaheks jõuks jätkatud: ühel pool oli präsident oma abiliste, hobuste ja põllutööriistadega, nimelt kahe pööresaha, ühe purustaja ja ühe raudäkkega, tõisel pool paar seltsi liiget vana moodsa sahkade ja puuäkkega.
Maad künneti ja äestati kaks korda. Kui uued riistad oma töö täitsa saivad teinud, olivad vanad riistad oma tööga just pooleli saanud, rääkimata sest, et töö uue riistadega paremini oli tehtud, uue riistade tulu paistes pealtvaataja silma.
Präsident lubas edaspidi ühes iseäralis kõnes näidata, kuidas nähtud riistade kulu nende töö kohta mitte suur ei ole …
ja tänapäeval
Eesti kündjad maailmameistrivõistlustel:
1989 Norras: E. Veski, U. Lees;
1990 Holland: E. Veski, R. Kunila;
1991 Põhja-Iirimaa: E. Veski, B. Pukk;
1992 Hispaania: E. Veski, I. Animägi;
1993 Rootsi: M. Pajo, R. Kunila;
1994 Uus-Meremaa: R. Kunila, M. Pajo;
1995 Keenia: R. Kunila, M. Pajo;
1996 Iiri Vabariik: M. Pajo, J. Varrik;
1998 Saksamaa: V. Vilbok, R. Kunila;
1999 Prantsusmaa: R. Kunila, M. Pajo;
2000 Inglismaa: M. Pajo, V. Vilbok;
2001 Taani: M. Pajo, I. Zilensk;
2002 Šveits: M. Pajo, K. Järvala;
2003 Kanada: M. Pajo, R. Kunila.
xxx
Torma künnipäeval meenutati Jakobsoni tähtsust
Raivo Sihver, Vooremaa, 10.08.2004
Laupäeval korraldasid Eesti Künniselts, Torma Vallavalitsus, Torma Põllumeeste ja Torma Maanaiste seltsid Tormas künnipäeva, tähistades 130 aasta möödumist esimesest künnivõistlusest Eestis.
1874. aasta 10. augustil korraldas Tormast pärist Carl Robert Jakobson Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson tegi talumehele näitlikult selgeks sahkadra eelised puuadra ees.
Sellest ajast alates on tehnika areng olnud väga tormiline. Kui tolleaegse hõlmadraga künti päevas 3-4 hektarit siis tänapäeva võimsate traktorite ja atradega on ööpäevas võimalik künda üle 180 hektari põldu.Preili Kirsti ja noor künnipoiss Margo<BR)Laupäeval demonstreeris Tormas esiisadeaegset kündi ühehobuseadraga Kõnnust pärit preili Kirsti. Miku nimelist hobust juhtis päitsetest hobuseomanik Välja talu peremees Mati Vesiko Võtikverest.
Torma vallast Kõnnust pärit Kirsti Tertõtsnaja rääkis, et on varemgi hobustega kündnud. “Hobustega olen tegelenud juba lapsest saati. Künd oli viimane, mida olen õppinud, kuid sain hakkama,” kostis Kirsti. Sel kevadel lõpetas Kirsti politseikooli ja töötab Jõgeval. Hobune oli aga natuke närvis, kuid see tuli kuumusest ja parmudest ning suurest rahvahulgast. Mati Vesiko rääkis, et 12-aastasel hobusel oli see esimene kündmine. Varem on Miku vedanud peamiselt heinasaade, vankrit ja rege ning kevadel ka vedru.
Prosti Põllutöömasinate muuseumi tegevjuht Heino Prost Kõnnu vallast Peedumäelt tuli Tormasse 1934. aastal traktoriga Lanz Buldog ja 1936. aastal Poolas valmistatud kahesahalise adraga. 1934. aasta traktor tegi üllatuse ja läks tagurpidi käima.Kanged kündjad Tormast
Järgmisena kündis Mait Pajo 12-aastane poeg Margo, kes tegi silmad ette paljudele praegustele künnimeestele. Ta kündis traktori T-25 ja kahehõlmalise üle 30 aasta vana adraga. “Ma olen varem kodus ka proovinud. Traktoriga olen sõitnud aga niikaua, kui mäletan,” ütles Margo Pajo.
Järgmisena näitasid Tormasse tulnud suurele rahvahulgale moodsa tehnika võimalusi 9 korda Eestit maailmameistrivõistlustel esindanud Mait Pajo ja samadel võitlustel 7 korda käinud Raido Kunila, Torma valla mehed Jaanus Lindsalu, Rainer Liis ning Tiit Vare ja Neeme Nurk.
Torma künnipäeva õnnestumisele aitas kaasa ligi 20 sponsorit.
Torma künnipäeva avas president Arnold Rüütel, kes on ühtlasi ka selle päeva patroon. Tormas pakuti presidendile lõunaks lihtsat maatoitu ehk mett, omaküpsetatud kodusaia, suitsupõrsast ja maapiima.
Torma vallavanema Riina Kulli sõnul otsustati Tormas tähistada 130-ndat künnivõistluse aastapäeva sellepärast, et vallas elavad praegu maailmatasemel tippkündjad Mait Pajo ja Raido Kunila. Ka esimese Eesti künnivõistluse mõttealgataja ja korraldaja Carl Robert Jakobson on 18 aastat Tormas elanud. Jakobsonist ja Tormast teatakse vähe
Idee algataja oli Torma Põllumeeste Seltsi liige ja Torma POÜ juhataja Ahto Vili, kes on veel ToPofi korraldaja. “Olen rõõmus, et rahvast tuli palju ja et ürituse vastu tunti huvi,” kinnitas Vili. “Mulle tundub, et Tormasse on Jakobsoni vaimu nii palju jäänud, et Eesti kündjate paremik kasvab sellel mullal. Kui me järgmisel aastal suudame välja tuua veel mõne poisi, siis oleme suure töö ära teinud,” kostis üks idee elluviijaid Arvi Tammel.
“130 aastat kohustas ja pani mõtte selles suunas liikuma. Jakobson on oma elu esimesed 18 aastat Tormas elanud. Aga kui eestimaalastelt nüüd küsida Jakobsoni seost Tormaga, siis ei tea seda nagu keegi, mis tähendab, et kohalikel tormalastel on oluline töö tegemata jäänud,” lausus Ahto Vili.
xxx
Peterburi Jaani kiriku renoveerimistööde ettevalmistus on alanud renoveerimisprojekti koostamisega, mis valmib 2005. aasta alguses, teatab kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Ave Toots-Erelt.
Homme võtab telesaade «Laulge kaasa» riski ja läheb oma sajandat salvestust tegema mitte üksnes reedel ja 13. kuupäeval, vaid pealinnas Tallinnas, mille oodatav publik võib saatejuht Reet Linna sõnul käituda ettearvamatult.
VE: Clinton, Hillary – New Yorgi senaator
Hillary Clinton tuleb Eestisse
Triin Thalheim, SLÕL, 17. august 2004
Hillary Clinton, Ameerika kuulsaim, armastatuim ja ka vihatuim naine – endine esimene leedi ja praegune New Yorgi senaator saabub Eestisse, teatas BNS. USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Thomas Hodges ütles SL Õhtulehele, et visiidi peamine osa on kohtumised välisminister Kristiina Ojulandi ja kaitseminister Margus Hansoniga.
Hillary Diane Rodham Clinton sündis 26. oktoobril 1947. aastal Chicagos. Ta kasvas väikelinnas Park Ridge’is Dorothy ja Hugh Rodhami kolmelapselise pere vanima lapsena. Koju tõi ta vaid viielisi tunnistusi ning osales kodutütarde liikumises ja õpilasomavalitsuses. Kuigi ülikoolis hülgas Hillary perekonna poliitilised vaated ja endisest vabariiklasest sai üks tulihingelisemaid demokraate, on põhiosa lapsepõlves sissesüstitud väärtusi alati temaga olnud. Hillaryle korrutati juba maast madalast, et edu aluseks on tohutu töö ning et oma tahtmise saamiseks tuleb mõnikord väga karm olla.
«Ta oli karvane nagu viiking!»
Suur vajadus saavutuste järele viis Hillary pärast maineka tüdrukutekooli Wellesley kolled?i lõpetamist 1969. aastal Yale’i juurat õppima, kus oli 235 mehe hulgas vaid 27 naist. Just seal kohtas Hillary oma tulevast abikaasat Bill Clintonit, kelle kohta on Hillary hiljem öelnud, et nende vastastikust tõmmet oli tunda kohe esimesest silmapilgust. Tolleaegne pikajuukseline ülikoolihipi Bill nägi Hillary meelest välja nagu skandinaavia sõdalane: «Ta oli nagu viiking – tal oli suur karvane punakaspruun habe ja pikad juuksed ning ta nägi väga aukartustäratav välja.»
Just see karvane sõdalane suutis Hillary nii ära võluda, et tüdruk, kes kandis keskkoolis hüüdnime Õde Frigiida, ise mehele lähenes. Nii kuulub Hillary tuntud tsitaatide hulka ka ütlus: «Kuule, kuna sina vaatad mind ja mina sind, siis me peaksime tuttavaks saama. Mina olen Hillary Rodham.»
Sellest tutvusest ülikooli raamatukogus algaski noorte armastuslugu, millele järgnes abielu 1975. aastal.
Mehed ja võrdõiguslikkus
Kui Clintonite abielu köögipool on silma paistnud Billi kontrollimatu kirega teisi naisi piiluda, siis Hillaryle pole avalikkusel peale liigse domineerimise midagi ette heita. Nii on Hillary eelkõige tuntud oma poliitiliste saavutuste (ja nurjumiste), mitte meestevallutuste poolest. Praeguse New Yorgi senaatori minevikust rääkides mainitakse kõigepealt tema juristikarjääri ja võitlust naisõiguslasena ning tema noorusaja kallimatel peatutakse suhteliselt harva.
Kuid pärast tema presidendipaleest lahkumist hakkasid äkki tema armumistest rääkima kunagised poiss-sõbrad. «Kaheksandas klassis oli Hillary minusse väga armunud ja kandis minu nimega T-särki,» tunnistas California kingamüüja Don Wasley New York Daily Newsile. Chicagolane Rick Biesada kirjeldab oma raamatus aga tema ja Hillary 1967. aasta paaripäevast romanssi, mis maalib metodistlikust perest pärit perfektsionistist hoopis üleannetu pildi.
Neiupõlvenimest loobus Hillary alles 1982. aastal, sest muidu poleks abikaasa Billist Arkansase kuberneri saanud. Kui Hillary Billi kõrval presidendiametit pidas, heitsid konservatiivsed vabariiklased talle ette, et naine ei peaks ikka nii elavalt poliitikasse sekkuma. Kuid vahel ka Ameerika Evitaks kutsutud naine on praegu vaat et tuntuim demokraat USAs. Nii on raamatu «Ameerika Evita» autor Christopher Anderson veendunud, et Hillary tähelend on alles ees ning et nelja aasta pärast kandideerib ta presidendiks.
xxx
Hillary Clinton käis Lennart Meril külas
23.08.2004
TALLINN, 23. august (EPLO) – Endine president Lennart Meri võttis laupäeval oma kodus Kabelineemel vastu senaator Hillary Rodham Clintoni viimase palvel.
Kohtumisel käsitleti mitmeid poliitiliselt aktuaalseid teemasid: USA–Euroopa suhteid, USA ja Balti riikide suhteid, Türgi ja Euroopa Liidu suhteid, samuti olukorda Venemaal, teatas Lennart Meri büroo.
USA–Euroopa suhetest kõneldes leidis senaator Clinton, et USAs ei tunta praegu piisavalt huvi Euroopa seisukohtade vastu. Hillary Clinton ütles, et USA vajaks selliste Euroopat sügavuti tundvate meeste selgitusi, nagu on Václav Havel ja Lennart Meri.
Balti riikide ja USA suhetel peatudes sõnas president Meri, et uues olukorras, mil Leedu, Läti ja Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmed, on poliitilisi jõude, kelle eesmärgiks on Balti riikide ja USA suhete nõrgestamine. Lennart Meri tegi ettepaneku hakata USAs iga aasta 14. juunil taas tähistama Balti rahvaste päeva, meenutamaks eestlaste, lätlaste ja leedulaste küüditamist Siberisse 1941 nõukogude võimu poolt, ja Atlandi Hartat kui rahvusvahelist dokumenti, mis tagas Eesti, Läti ja Leedu õigusliku järjepidevuse pärast nende annekteerimist ja okupeerimist NSVLi poolt.
Lennart Meri kordas oma varasemat seisukohta, et Euroopa Liidu huvides on ulatuslikke ja edukaid reforme läbinud Türgi võtta võimalikult kiiresti liitu vastu.
Pühapäeval kohtus president Meri senaator John McCain’i kutsel ka teiste Eestisse saabunud USA senaatoritega.
xxx
Hillary Clinton käis Tallinnas purjetamasEveli Rebane, SLÕL, 23. august 2004
Eestis visiidil viibinud USA senaatorite delegatsioon, kuhu kuulus ka Bill Clintoni abikaasa Hillary, käis eile hommikul Tallinna lahel purjetamas. «Räägiti purjetamisest ja maailmaasjadest,» ütleb jahi Genevieve kapten Alar Volmer.
Kell 9.30, kui Piritalt merele mindi, väljus parajasti sadamast ka sadakond Soome jahti. «Nad olid väga positiivselt üllatunud, kui tihe ja aktiivne purjetamine siin käib,» ütleb Volmer, et senaatorid nimetasid Tallinna isegi paikkonna purjetamispealinnaks.
Esmalt sõideti Patarei vangla juurde. «See kutsus nendes kõikides esile väga värvikaid emotsioone – issand jumal, paekivist ehitis, küll siin võib külm olla!» räägib Volmer. «Neil oli hea meel, et meil on selline tsaariaegne vangla kinni pandud ja et on uus ilus vangla.»
Mööda sõideti ainulaadsetest vesilennukiangaaridest, jäälõhkujast Suur Tõll ja allveelaevast Lembit. «Neile meeldis kõik hirmsasti,» kirjeldab Volmer, et peamised kommentaarid senaatoritelt olid: «Amazing!» ja «It’s so nice!» «Nad tundsid huvi, olid positiivsed, aga põhiliselt tahtsid lihtsalt natukene pinget maha võtta ja olla tuule ja lainete käes,» ütleb kapten delegatsiooni liikmete kohta.
Senaatorid proovisid ka ise purjetamises kätt, kuid loobusid sellest ruttu. «Põhiliselt istusid, sest jaht, millega sõitsime oli suur ja esimese purjetamiskogemuse hankimiseks keeruline,» räägib Volmer.
Senaatorid pärisid, millega eestlased tegelevad ja missugune tööstus siin on, samuti küsisid nad laevaliinide kohta, sest laevu sõitis kogu aeg mööda. «Ahah, et kaks tundi ainult Helsingisse, et nii lähedal,» öelnud nad.
Pärast sõidu lõppu ütlesid ameeriklased, et nad armastavad Eestimaad. «Tähtis on see, et igal inimesel on midagi või kedagi armastada – need olid lahkumissõnad,» vahendab Volmer.
Senaatorite delegatsioon, mille juht oli John McCain (vabariiklik partei, Arizona), saabus Eestisse üleeile ja lahkus eile pärastlõunal. Delegatsiooni kuulusid Hillary Clinton (demokraatlik partei, New York), Susan Collins (vabariiklik partei, Maine), Lindsey Graham (vabariiklik partei, Lõuna-Carolina) ja John Sununu (vabariiklik partei, New Hampshire).
Ameerika Ühendriikide saatkonna pressiesindaja Thomas Hodgesi sõnul oli külaskäigu eesmärk tänada Eestit toetuse eest Afganistanis ja Iraagis ning arutada koostööküsimusi. Delegatsioon kohtus peaminister Juhan Partsi, välisminister Kristiina Ojulandi ja kaitseminister Margus Hansoniga. Hillary Clintoni palvel kohtus laupäeval temaga oma Kabelineeme kodus president Lennart Meri. Arutati poliitiliselt aktuaalseid teemasid: USA ja Euroopa, USA ja Balti riikide suhteid, samuti olukorda Venemaal. Eile kohtus Meri senaator John McCaini kutsel ka teiste delegatsiooniliikmetega.
xxx