|
Nüüd seisab pronksmees lilledesse uppununa kaitseväe kalmistul, suure osa eestlaste silmis on Ansip tõusnud ebajumala seisusesse ja kümned tuhanded venelased vihkavad valitsusjuhti hingepõhjani.
Väljakutse oli karm, kui mõelda rekordilisele rahvahulgale, kes tänavu Tallinnas 9. maid tähistas. «Täname Ansipit, ta on meie ärataja,» ironiseeris üks pronkssõdurile lilli toonud mees.
Ta ei teinud saladust, et Ansipi viimaste nädalate sõnad ja teod on aidanud liita seni vägagi killustunud vene kogukonda ja tõsta pead solvatud rahvuslikul uhkusel. Märuliööd ja Venemaa jõhkrad rünnakud on toonud patriootliku puhangu ka paljude eestlaste sekka, kellest käremeelsemad saadaksid oma venekeelsed kaasmaalased kohe riigist välja.
«Ansipi otsus»
Valitsusliidus on paljud poliitikud veendunud, et aastapäevad tagasi langetatud otsuse taga pronkssõdur Tõnismäelt ära viia oli Ansipi küüniline arvestus selle sammuga valimiste eel Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) rahvuslaste hääli ära napsata. Poliitiliste keerdkäikude tulemusena sai IRLi kuuluvast kaitseministrist Jaak Aaviksoost musta töö tegija ehk mees, kelle õlgadele vajus Tõnismäele telgi püstitamise, haudade lahtikaevamise, monumendi mahavõtmise ja uude kohta püstitamise vastutus.
Kogemata või teadlikult lipsas Aaviksoo suust väljend «Ansipi otsus», kui ta neljapäeva õhtul telesaates «Kahvel» 26. aprillile tagasi vaatas. Aaviksoo tunnistas, et tema oleks monumendi enne 9. maid rahule jätnud. «Kuid saatus soovis teisiti,» ütles minister.
Peaministri kirjeldamist alustas Aaviksoo sõnadega «Ansip on Ansip», nimetades valitsusjuhti seejärel tõsiseltvõetavaks Tartu linnapeaks ja peaministriks. Ka ei lugenud IRLi üks juhtpoliitik pronkssõduri teisaldamist täielikult õnnestunud ürituseks. Asi läks korda 51 protsendi ulatuses, pakkus Aaviksoo.
Õige aeg läks mööda
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni väitel oli pronkssõduri kalmistule viimine praeguses aegruumis paratamatu samm. «Ma ei ole kuulnud ühtegi ideaallahendust, mis kõiki pooli võrdselt rahuldaks,» rääkis Atonen. «Kui ta oleks vanasse kohta jäänud, oleksid eestlased kibestunud. Elame eestlastena omal maal.»
Atoneni hinnangul ei saa pronkssõdurist suur rahvussuhete pingestaja ega venekeelsete inimeste ülesässitaja, kuna enamik venelasi ei põe juhtunu pärast. Kindlasti on aga kogu protsessi vältel tehtud väiksemaid vigu, millest tõsisem on pikk teemaga tegelemine, möönis ta samas. Õigem olnuks hauatähis juba läinud suvel ümber paigutada, kuid siis oli takistuseks koalitsioon Edgar Savisaarega.
Ka nõustus Atonen sellega, et selge möödalask oli Ansipi sõnavõtt 23. aprillil. Riigikogu lahtiste uste päeval linnalegende tutvustanud Ansip viskas nalja purjuspäi tanki alla jäänud sõdurite üle, kes on Tõnismäele maetud. See etteaste levis kulutulena vene kogukonnas, kes tõlgendas Ansipi sõnu langenute mälestuse räige mõnitamisena.
Atoneni väitel näevad aga tonte kõik need, kes süüdistavad Ansipit pronkssõduri valimiskampaaniasse tirimises. Sama väitis nädal tagasi ajakiri The Economist, mis kirjutas, et Ansip võitis tulega mängides valimised. «Nüüd maksab riik tehtud teo eest kolossaalset poliitilist, sotsiaalset ja diplomaatilist hinda,» seisis mõjukas Briti lehes.
Valitsusliit tugevnes
Enne valimisi pronkssõduri kiire teisaldamise vastu olnud sotsiaaldemokraadid (SDE) suhtusid Ansipi teise valitsusse minnes asja äraootavalt. SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul oli aga valitsus pärast 26. aprilli õhtul Tallinnas puhkenud märatsemist üksmeelne ja teisaldamisotsus sai olla ainuke mõistlik tegu.
Nestori väitel seisab nüüd ees paljude venekeelsete inimeste ühiskonda kaasamine. «Palju sõltub peaministrist endast, kuivõrd ta suudab ja oskab oma seniseid mõtteid ja tulevasi samme selgitada,» rääkis Nestor. «Mulle jättis sümpaatse mulje, kui ta 8. mail sõjaväekalmistule pärja pani.»
Nestori hinnangul pole dramaatilised sündmused koalitsiooni koostöövõimet mõjutanud. Osa võimupoliitikuid usub seevastu, et pronksööd sidusid koalitsiooni, mille elueaks ennustati vahetult pärast valimisi aasta-kaks, kindlalt neljaks aastaks kokku.
Seda enam, et oma positsioonid maha mänginud Edgar Savisaar valis pingelistel päevadel «teise poole». Nestori hinnangul on Notšnoi Dozor Keskerakonna näol juba riigikogus esindatud.
Õhk löödi selgemaks
«Viimane katsumus ühendas valitsust väga palju, aga nüüd on aeg hakata teiste asjadega tegelema,» ütles IRLi peasekretär Margus Tsahkna. Tema sõnul seisab ees eelarvestrateegia koostamine ning nelja valitsemisaasta tegevuskava loomine, mille käigus valmib ka viimaste nädalate analüüs. «Tuleb vaadata värskema pilguga, õhk on selgemaks löödud,» sõnas ta.
Jalad on alt löödud ka spekulatsioonidel, et Keskerakonna abiga võiks mõne aja pärast saada kolmandat korda peaministriks Mart Laar, mis eeldaks Reformierakonna opositsiooni mängimist. Teisalt oleks vene rahvusest inimestele Laar paradoksaalsel moel praegu palju vastuvõetavam riigijuht kui Ansip.
Kas teate?
Peaminister Andrus Ansipi sõnavõtud enne ja pärast pronksööd aprilli lõpus.
• «Ma ei kujuta ette, et keegi võiks minna Tõnismäele ja ööpimeduse varjus pronkssõduri kraanakonksu otsa riputada ja kujuga kuhugi ära sõita. See pole õigusriigile kohane lahendus.»
29. juunil 2006 valitsuse pressikonverentsil
• «Mina ei tõsta pronkssõduri teemat kunagi esimesena üles. Need, kes selle küsimusega tahavad mingisugust populaarsust võita, on mõned teised. Ja väidan, et sealhulgas ka Edgar Savisaar. Minu meelest on see tulega mängimine.»
15. veebruaril 2007 valitsuse pressikonverentsil
• «Üks legend kõneleb, et sinna maeti kaks inimest, kes jäid purjuspäi tanki alla. On kindlatest allikatest teada, et pärast
22. septembrit [kui Punaarmee 1944. aastal Tallinna jõudis], 23.–24. septembril, oli Tallinnas päris korralik jooming, sest viinavabrikus olid lahtiste uste päevad.
Teise legendi järgi maeti septembris 1944 Tõnismäele samuti kaks inimest, kes jäid tanki alla, kuid selle legendi järgi ei olnud purjus need kaks inimest, vaid hoopis tankist.
Kolmas legend kõneleb, et kaks inimest käisid marodööridena korteris ja sattusid laskurkorpuse ohvitseri korteri peale. See ohvitser viis nad välja, lasi nad maha ja sinna on nad siis maetud.
Ja on veel neljas legend, mille järgi on seal lähedal kaks haigemaja. Haiglates inimesed lihtsalt surid, segased ajad, keegi ei tahtnud neid kaugemale viia ja nad maeti sinna.»
23. aprillil 2007 riigikogu lahtiste uste päeval Tõnismäele maetutest
• «Tööd algavad, kui on lahendatud mõni tehniline probleem, ning kestavad esialgsete plaanide järgi paar nädalat, ent kui arheoloogid leiavad kaevates ka midagi keskaegset, jätkuvad need kolm kuni neli kuud. Seetõttu seisab pronkssõdur oma vanas kohas ka 8. ja 9. mail.»
25. aprillil 2007; päev enne pronksööd intervjuus Raadio 4-le
• «Ma ei oleks osanud mitte kunagi arvata, et meil, põhjamaiselt karges ja ratsionaalses Eestis võib midagi niisugust juhtuda, nagu nüüd juhtus.»
27. aprillil 2007 intervjuus Postimehele
• «Ma tean, et teie hulgas on neid, kes tahaksid küsida: kas seda pidi tegema just nüüd? Kas ei oleks pidanud veel ootama nädala, aasta või paar? Ma kinnitan teile: pikk ootamine ja venitamine ei olnud võimalik. See oleks võinud kaasa tuua tagajärjed, mille kõrval eelmise nädala öised sündmused oleksid tõenäoliselt paistnud süütu hullamisena.»
2. mail riigikogus esinedes
|
Elupõline ja värvikas rakverlane Tiit Alte, kes pikemalt kodulinnast ära olnud vaid Viljandi kultuurikolledzhis näitejuhiks õppimise aja, pühib Rakvere tolmu jalge alt. Aga veel mitte päriselt.
Lahemaa rahvuspargi ebaseadusliku lageraie suhtes algatatud kriminaalasi anti üle politseile
Keskkonnainspektsioon andis täna Harju Politseiprefektuurile üle 4.
novembril karistusseadustiku § 357 tunnustel algatatud kriminaalasja
materjalid Luige kinnistul tehtud ebaseadusliku raie kohta.
Kõnealune uuendusraie on tehtud lageraiena Lahemaa Rahvuspargi
piiranguvööndis, kus see on kaitstavate loodusobjektide seadusega keelatud.
Lageraie käigus on piiranguvööndist raiutud ligi 600 tihumeetrit puitu,
millega tekitati keskkonnale veidi üle miljoni krooni kahju. Lageraie toimus
ligi 12-hektarilisel alal, kus sellel kevadel tehti raiet lubatud viisil.
Seekord raiuti maha peamiselt eelmisest raiest järele jäänud puud. Selle
aasta jooksul on kinnistul ebaseaduslikult raiutud kokku ca 1000 tm puitu.
Juulikuus algatas Keskkonnainspektsioon kriminaalmenetluse samal kinnistul
tehtud lageraie suhtes, mille käigus raiuti ca 4 ha suuruselt alalt 476 tm
puitu. Kriminaalasja materjalid edastati prokuratuuri.