• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Fred Jüssi avab näituse fotodest jää ja maa vahel

Fred Jüssi avab näituse fotodest jää ja maa vahel
05.11.2002

Fred Jüssi avab homme kell 16 Eesti Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis fotonäituse Islandist «Jää ja maa vahel», kus on väljas valikuliselt 20 pilti.

Näitusel olevad fotod jäädvustas tuntud loodusemees ja fotograaf tänavu toimunud nädalasel Islandi-reisil, rääkis raamatukogu pressiesindaja Annika Kubja.

«Autorile on omane looduse tundlik nägemine ja oskus jäädvustada filmilindile mällu sööbivaid meeleolusid.»

Näitus jääb avatuks 6. detsembrini.

Jüssi ise on öelnud, et tegemist oli tema unistustereisiga, mis sai teoks tänu Eestimaa Loodusfondi stipendiumile.

Näituse korraldamist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo Tallinnas.

–>PM Online
online@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kroonilised soojusvõlgnikud anti kohtusse

AS Kohtla-Järve Soojus andis oktoobrikuus kohtutesse hagiavaldused 139
kroonilise soojuse eest mittemaksja kohta kogusummas 2 050 826 krooni,
millele lisanduvad kohtukulud.

“Esitasime Kohtla-Järve Linnakohtusse ja Ida-Viru Maakohtusse hagiavaldused
139 Jõhvi ja Kohtla-Järve korteriomaniku vastu, kes meie arvates
pahatahtlikult jätavad soojusenergia arvete eest tasumata,” ütles Andres
Kuusk, AS Kohtla-Järve Soojuse jurist. “Enamik võlgasid on 10 000 – 20 000
krooni ümber. Kusjuures selles nimekirjas on meie andmetel maksejõulised,
töötavad inimesed, kellel on olemas võimalused soojusarvete tasumiseks,”
lisas A.Kuusk.

“Võlgnike kohtusse andmine on viimane etapp võlglaste korralekutsumiseks,
sest võlgnikud ei ole eelnevatele meeldetuletustele reageerinud ega võlga
tasunud,” ütles Lilian Niitsoo, AS Kohtla-Järve Soojuse marketingi- ja
müügidirektor. “Pärast kohtuotsuse langetamist asub võlgnikuga tegelema
kohtutäitur, kellel on võimalus välja uurida võlglase töökoht ja palgast
kinni pidada võla summa. Pensionäride puhul arestitakse pension. Lisaks on
kohtutäituril õigus arestida panga kontosid ja pöörata nõuet võlgniku varale
ning vara realiseerimisest saadud rahast kustutatakse soojusvõlg. Ehkki
kohtu kaudu võlgade välja nõudmine on ettevõttele äärmiselt töömahukas ja
aega nõudev, teeme seda tööd järjekindlalt edasi, ” lisas L.Niitsoo.

Viimase nelja aasta jooksul on AS Kohtla-Järve Soojus kohtusse andnud 1735
hagiavaldust soojusvõlgnike vastu, kelle võlgnevus kokku ulatub 13 679 871
kroonini. 4. novembri seisuga on kohtud langetanud AS Kohtla-Järve Soojuse
kasuks 1132 otsust võlgade väljanõudmiseks võlgnikelt summas 7 340 797
krooni. Sellest summast on seni laekunud 4 118 120 krooni.   

Võlgnike käest saamata raha tõttu on firmal vähem võimalusi
investeerimiseks. Investeeringutega viivitamine tähendab ettevõttele
tulevikus lisakulutusi, mis tuleb soojusenergia hinnatõusu kaudu kinni
maksta tarbijal.

Lilian Niitsoo sõnul ei kavatse AS Kohtla-Järve Soojus kustutada tarbijate
võlgu, sest varem või hiljem peaksid arveid korralikult maksvad tarbijad
need võlad oma taskust kinni maksma. Võlgnike rahulejätmine ei oleks õiglane
kohusetundlike tarbijate suhtes.

“Meie järjekindel tegevus võlgade sissenõudmisel kaitseb AS Kohtla-Järve
Soojus õigust saada müüdud soojusenergia eest tasu aga samuti korralike
klientide huve,” sõnas L.Niitsoo.

AS Kohtla-Järve Soojuse eesmärk ei ole kiusata vaesemaid tarbijaid, vaid
pakkuda  klientidele maksimaalselt head teenust. Kui pärast
kommunaalteenuste eest tasumist jääb pere netosissetulek alla kehtestatud
toimetulekupiiri, on võimalik linna- või vallavalitsuselt toimetulekutoetust
taotleda.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ida-Virumaal asutati Noorte Mõõdukate uus klubi

Arvult juba 14. Noorte Mõõdukate klubi asutati möödunud nädalavahetusel
Jõhvis ja Kohtla-Järvel.

Hetkel 14-liikmelise klubi esimeheks valiti 22-aastane Sergei Ridal ja
aseesimeheks Snezhana Ivanova.

Noorte Mõõdukate juhatuse liikme, Kohtla-Järvelt pärit Eduard Odinetsi sõnul
aitab kuulumine üleriigilisse noorteorganisatsiooni Ida-Viru noortel
laiendada tutvusringi, leida head rakendust oma energiale ja öelda kaasa oma
sõna Eesti tuleviku kujundamisel. “Samuti on neile noortele lähedased
noormõõdukate sotsiaaldemokraatlikud tõekspidamised,” lisas Odinets, kes
valiti sel sügisel juba kolmandat korda Kohtla-Järve linnavolikogu liikmeks.

Noored Mõõdukad on Eesti vanim poliitiline noorteühendus, kuhu kuulub üle
Eesti ligi 1400 inimest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Raskustes Ida-Virumaa firma Nitrofert küsib riigilt abi

Raskustes Ida-Virumaa firma Nitrofert küsib riigilt abi
04.11.2002

Reedel töötajad koondamist alustanud Kohtla-Järve keemiatehase ASi Nitrofert omanikud küsivad Eesti valitsuselt miljonite kroonide suurust toetust ettevõtte müümiseks Venemaa riiklikule gaasimonopolile Gazprom, kirjutab Äripäev.

Ülehomseks esitab Nitrofert majandusministeeriumile taotluse kuni viie miljoni kroonisele abirahale, et maksta talvel tootmisseadmete kütmise eest, teatas reedel ettevõtte tegevdirektor Viktor Melnik.

«Nitrofert jätkab tööd ja võtab töölised tagasi, kui ettevõte õnnestub müüa Venemaa gaasifirmadele Gazprom või ITERA, kellega käivad praegu intensiivsed läbirääkimised,» lausus Melnik. «Investorid suhtuvad praegu Eestisse umbusuga, millest aitaksid üle riigi poolsed täiendavad garantiid ja soodustused.»

Nitroferti ligi 200 miljonit krooni pumbanud moskvalastel pole enam raha, maksmaks igal talvekuul miljon krooni auru eest, mis päästaks lagedale püstitatud seadmed lõhki külmumisest. Nitroferdi päästaks vaid aktsiate müük Venemaa gaasitootjale, et osta gaasi kontserni sisese odava hinnaga.

«Nitroferdi toetamiseks peab olema väga kindel, et raha ei kulutata niisama, vaid ettevõte läheb kevadel uuesti käima,» ütles majandusministri nõunik Heido Vitsur. «Kuna tegemist on keemiaettevõttega, siis investorid peavad tõenäoliselt täiendavate garantiide all silmas valitsuse kinnitust, et keskkonnamaksusid ei karmistata, mida oleme valmis selgitama.»

Valitsus, kes on varem riigiettevõtete müügikõlblikuna säilitamiseks rahastanud ruumide kütmist, võib otsustada Nitroferdi toetamise näiteks reservfondi arvel, lausus Vitsur.

–>PM Online
online@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Budõlin, Aleksei – maailma parim judoka

“Aleksei Budõlin on maailma parim judoka. Kahtluseta!”
 
Mati Hiis
KAKS KULLAKEST: Aleksei Budõlini tütar Malena tahab kuldset võitjavööd kangesti endale saada.

“Müstika, milline maadlus!” hõikas Aleksei Budõlini Saksamaa judoklubi boss, kui ta hoolealune oli Moskva GP finaalis vastase 25 sekundiga matile paisanud. “Aleksei on maailma parim judoka. Kahtluseta!”Jaan Martinson, Moskva-Tallinn

Tee võiduni oli Budõlinil kuni 81 kilo kaaluvate meeste seas samavõrd sile kui mullugi. Esimeses matðis maadles ta end sisse, teises noppis muretu võidu ja finaalis tulistas puusalt.

Matð oli vaevalt alanud, kui Budõlin näilise kergusega aser Elhan Rajabli õhku kergitas ning seejärel matsuga matile paiskas. Stopperi järgi lõppes matð 25. sekundil ning seega kuulus kiirema finaalivõidu auhind 2000 dollarit Eesti esindajale. Nagu mullugi. Moskva Juri Nikulini nimeline tsirkus, kus turniir toimus, rõkkas vaimustusest.

Liigne kaal kadus hotelli koridoris

Moskvasse jõudes oli Budõlinil kilo ülekaalu. Ta tõmbas mitu dressi üksteise peale, venitas kapuutsi silmile ja sörkis müdinaga mööda hotell Rossija saja meetri pikkusi koridore. Poole tunniga oli kaks kilo kehast kadunud. “See oli planeeritud sündmus, mitte probleem,” selgitas Budõlin. “Arvasin, et olen veelgi raskem.”

Laupäeva hommikul kupatati judomaadlejad varakult tsirkusesse. Sedavõrd varakult, et valvur polnud jõudnud uksigi avada. Seega pidid maailma ässad tagavarakäigu kaudu ükshaaval hoonesse valguma. Soojenduseks oli ette nähtud ümmargune hobuste järgi lõhnav treeninguareen, mille nurgas þonglöör jalgpallidega trikke tegi. Vastasruumi paluti judokail igaks juhuks mitte minna. Vaevalt keegi soovinukski, sest uksel seisis silt: “Ettevaatust! Kiskjad!”

Kolme tunni pärast pääses Budõlin poolaka Robert Krawczyki vastu matile. Krawczyk on abitu ega jõua kordagi tõsise ürituseni. Budõlinil jäeti lugemata wasa-ari vääriline heide ning ta võitis yukoga. “Elasin maadlusse sisse, tegi niiöelda soojendust,” selgitas Budõlin.

Matðide vahel esinenud tsirkuseartistid pakkusid samavõrd närvikõdi – kloun pildus rahvast munadega, mis olid õnneks plastmassist ning õhuakrobaatidest abielupaar demonstreeris abielusidemete tugevust.

“Kahe minuti maadluse järel sureb ta ära”

Poolfinaalis tuuseldas Budõlin venelast Lacha Pipiat. Too tormas aega viitmata rünnakule, kuid Budõlin pareeris kõik üritused naerulsui. Minut enne lõppu tüdines Budõlin tammumisest ning sooritas efektse võtte. Puhas võit.

“Nagu mullu EMi finaalis,” kehitas Eesti Judoliidu president Tõnu Lume õlgu, et ei midagi erilist. “Ka tollal lendas Pipia kõrge kaarega. Mul on sellest piltki – meeste jalad, kõik neli, on korraga õhus. Kaunis.”

Rajabli, finaalivastane, pole poisike, rääkisid asjatundjad. Tänavu ainsa kaotuse sai Budõlin just temalt. Ent aseri vorm polevat see, mis tavaliselt. “Eesmärk on kaks minutit maadelda, siis sureb ta ära,” tutvustas Budõlin taktikat. Paraku kestis matð vähem kui veerand plaanitust.

Seks ajaks kui Budõlinile tuli kohev ümbrik ja kuldne vöö pihku suruda, oli autasustamistseremoonia enam-vähem sujuma hakanud.

Kergeima kaalu võitja jaapanlase Tatsuaki Egusa pärjamine käis ehtvenelikus stiilis. Esmalt ei leitud pronksimehi, siis Euroopa Judoliidu presidenti ja lõpuks tõlki. Kui tõlk üles leiti, tuli välja, et teda polnud vajagi. Judokad ei teadnud, kuhu seista ja kuidas seista ning neid talutati mööda lava kui tsirkusekarusid.

Auhinnad käes, sammus seltskond minema. Kui viimane lahkuja oli lavalt kadunud, hakkasid kõlama hümnihelid. Kõik tormasid tagasi. Kui nad proþektorite valgusse jõudsid, sai hümn otsa.

Kas just rikas, aga õnnelik kindlasti

“Kas ma nüüd just rikas olen, aga õnnelik kahtlemata,” rääkis üle 120 000 Eesti krooni teeninud Budõlin. “Ning minu tituleerimine maailma parimaks judokaks… Samas faktide vastu ei saa. Olen pärast Sudney olümpiat kaotanud kaks matði, ühe mullu, ühe tänavu. Meister, korealane Cho In Chul, kellele Sydney poolfinaalis ja MMi finaalis kaotasin, on ilmselt spordist loobunud. Seega… Ei tea, ei tea…See valik on suhteline.”

Parim või mitte parim, täiuslikkusest on Budõlin, nagu ta ise väidab, veel kaugel: “Probleeme on mul palju. Nii tehnika kui füüsis on keskpärasel tasemel. Aga kõigil on, sest põhivõistlused on alles aasta pärast. Seega sõltub kõik suuresti sellest, kes suudab pooliku vormiga paremini matðiks keskenduda. Täna suutsin mina, homme suudab ehk keegi teine.”

“Praegu on mul üks siht — puhata.”

Novembri lõpus ootab Aleksei Budõlinit Rumeenias läbi aegade suurim rahaturniir – Masters -, kus igas kehakaalus jagatakse nelja võistleja vahel välja ligi 550 000 Eesti krooni suurune summa. “Ei mingit erilist ettevalmistust,” raius Budõlin kui rauda. “Treenin vaikselt, tasakaalukalt. Mastersi võit pole omaette eesmärk. Selle sügistalve siht on üks – hästi puhata.”

Kohe pärast Mastersit sõidab Budõlin abikaasa ja pisitütrega Dominikaani puhkama. “Meid koguneb sinna suurem seltskond, veerandsada inimest. Judokatest tulevad Indrek Pertelson perega ja meie suur semu lätlane Vsevolods Zeljonis.”

Miks just Dominikaani?

“Loomulikult oleks vahva suusatama sõita, aga vajan päikest. Ja Dominikaani sellepärast, et see paik on turvaline: “Ma ei pea muretsema, et minu, abikaasa või lapsega midagi juhtuks. Toit on puhas, kiskjad puuduvad ja terroriste pole karta.”

Puhkuseks on viimane aeg, lausus Budõlin, sest järgmised kolm aastat tulevad ääretult pingelised: “Vaevalt me puhkuse ajal trenni või isegi sörgile kipume. Rannajalgpall ja võrkpall kuuluvad vaba aja veetmise juurde ega kanna harjutamise pitserit.”

Puhkus pole judokale lihtsalt aja maha võtmine, vaid osa tööst, leidis Budõlin: “Lõõgastuda saab koduski, kuid selleks, et kõik pinged turjalt heita, tuleb sõita kaugele, kus miski sind ei sega. Treener Feliks Saakjan ütles: “Inimest tuleb vaadata kui südant, mis lööb ja lõdvestub, lööb ja lõdvestub. Kui oleksime kogu aeg pinges, plahvataksime varsti. Seega tuleb hästi töötada ja hästi puhata.”

SL Õhtuleht, 4. november 2002

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Peaministri nali saab tõeks (!?)

(29.10.2002)

MARJU LAURISTIN: Peaministri nali saab tõeks


Marju Lauristin, riigikogu Mõõdukate fraktsiooni esimees

Valimised näitasid suurenevat poolehoidu tugevale isikuvõimule. Võimu koondamise mudeli esitas saatuse irooniana liberaalpoliitik Siim Kallas põhiseaduse muutmise ettepanekus.

Pärast märtsivalimisi võib nali osutuda tõele liigagi lähedaseks. Kui põhiseaduse muutmiseks vajalik 67 häält riigikogus on isikuvõimust huvitatud poliitiliste jõudude käes, pole mingit takistust korrata Pätsi stsenaariumi.

Mõru võit. Saatuse iroonia seisneb selles, et kolmikliidu patud endiste koalitsioonikaaslaste kraesse sokutanud Reformierakonnale tundus enne valimisi ihaldusväärne Mõõdukate ja Isamaaliidu poliitikast väljatõrjumine. Aga võit polegi nii magus – Tallinna oravatest on saanud Keskerakonna pantvangid, keda võib pärast märtsivalimisi ähvardada sama saatus, mis nüüd Isamaaliitu ja Mõõdukaid.

See, kas nende ja järgmiste valimiste järel hakkab Eesti poliitiline elu meenutama Argentiina, Vene, USA või Euroopa mudelit, sõltub kahest asjaolust. Esiteks, Res Publica võimest teha seda, mida lubas. Teiseks, Mõõdukate ja Isamaaliidu õppimisvõimest ja enese kokkuvõtmise tahtest.

Valimistulemused näitasid, et uue poliitika ootus on rahva seas sama tugev kui tugeva juhi ootus. Nagu Shakespeare’i Hamleti lõpustseenis, pärast verist kahevõitlust ja üksteise mürgitamist korjab vallutaja Fortinbras üles maas vedeleva Taani krooni, korjas Juhan Parts Eesti poliitikas toimuvast mudamaadlusest üles isamaa päästja oreooli.

Paraku olid nüüdsed “vanad” hiljuti “uued”: tähendas ju Isamaaliidu platsipuhastus, Reformierakonna “Meie muudame” või Mõõdukate “Aitab jamast” omal ajal sedasama “uue poliitika” lubadust. Nii ootab ka Res Publicat paratamatu katsumus, kui tuleb hakata langetama reaalseid otsuseid ja tegema poliitikat mitte sõnades, vaid tegudes. Sest poliitikat saab tulemuslikult teha vaid see, kes suudab teistega kokku leppida. Niipea kui mõni kokkulepetest ei meeldi, haihtub uudsus.

Ei liitu! Seepärast on arusaadav, miks nii Reformierakonnast kui Res Publicast levib jutte parteide liitumistest. Need jutud on kohalike valimiste kaotajatele märgiks: tulge üle võitjate paati enne kui hilja. Aga Eesti poliitika ei pea muutuma ei Põhja- ega Lõuna-Ameerika taoliseks. Muutuma peab ta hoopis inimlikumaks, ausamaks ja arusaadavamaks.

Mõõdukate kohta Eesti poliitikas ei asenda keegi, sest keegi ei taha väljendada ja kaitsta tööga leiba teenivate inimeste huve. Ja sellepärast me ei mõtle ka liitumisest ühegi teise erakonnaga, vaid iseenda vigadest õppimisest ja erakonna uuenemisest.

Eesti parlamentaarne demokraatia on ohtlikus seisundis. Sellest ülesaamiseks tuleks enesepuhastus läbi teha kõigil erakondadel. Mõõdukad ja Isamaaliit, kes koos alustasid Eesti ühiskonda põhjalikult uuendanud reforme kümme aastat tagasi, peavad analüüsima kriitiliselt kõiki neid eksimusi rahva õiglustunde vastu, mida tulnuks vältida mitte üksnes kolmikliidu valitsusel, vaid ka kümneaastase teekonna alguses. Reformierakonnal on see julgus seni puudunud. Keskerakond võidujoovastuses ei märka enda jämedaidki möödalaskmisi, eriti kui leidub publikut, kes aplodeerib ka kõige maitsetumatele propagandavõtetele ja kõige sündsusetuma poliitilise korruptsiooni märkidele.

Eesti vanasõna ütleb: kes pärast naerab, naerab paremini. Kohalike valimiste tegelik kaotaja selgub alles siis, kui on näha, mis saab Eestist peale märtsivalimisi. Annaks jumal, et selleks kaotajaks ei osutuks Eesti demokraatia tervikuna.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Tapetud Knjazev tunnistas enne surma kuritegu

(04.11.2002)

Tapetud Knjazev tunnistas enne surma kuritegu

Riigiprokurör pöördus kaitsepolitseisse palvega uurida väiteid, mida esitas enne surma videosalvestuses mullu kevadel tapetud Kohtla-Järve volikogu liige ja ärimees Nikolai Knjazev.

”Andsin kõik need materjalid kohe kapole uurida ning kapo peaks kontrollima kõiki neid ütlusi,” ütles riigiprokurör Heino Tõnismägi ajalehele Põhjarannik.

Neljapäeval avalikustati Ida-Viru maakohtus 29. mail salvestatud videolint, kus Knjazev räägib põhjalikult sellest, kuidas linnavõimu esindajad küsisid firmadelt raha vastutasuks tellimuste saamise eest.

Knjazev väitis, et taksiks oli kümme protsenti tellimuse eelarvest. Saadud raha jagasid nad peamiselt linnavolikogu esimehe Valeri Korbiga pooleks, millega kumbki teenis umbes 600 000 krooni. Knjazev jutustas, et peale selle maksid kaks firmat Korbile nii, et tegid ligi miljoni krooni eest tema majas ja saunas ehitustöid.

Lesk: mees oli pinges. Reedel küsis prokurör kohtus Knjazevi leselt, kas videot vaadates oli Knjazevi kõnes midagi erakordset või rääkis ta nagu tavaliselt. Naine vastas, et tema meelest rääkis Knjazev nii nagu tavaliselt – väljapeetult.

Ainuke, mis naise tähelepanu köitis, oli see, et Knjazev punnitas kõne ajal aeg-ajalt põski, millest võib järeldada, et ta on sisemiselt pinges. Knjazevi lesk lausus, et samamoodi oli mees käitunud ka varem kaamera ees rääkides.

Knjazevi tapmises organiseerimises üks peamisi süüaluseid Aleksei Maksimov, kelle majast videokassett seina sisse peidetuna tänavu 1. jaanuaril leiti, ütles, et nägi seda videot kohtus esimest korda.

Seepeale luges kohtunik toimikust ette Maksimovi vanglast saadetud kirja, kus ta teatab, et salvestatud materjal Kohtla-Järve linnavõime kompromiteerivate tõenditega on olemas, ning räägib, mis sellel kassetil on. Ent kiri on kirjutatud tunduvalt varem, kui politsei kasseti leidis.

Maksimov ütles seepeale, et keskkriminaalpolitseil oli salvestus juba enne olemas ja sellest rääkis talle üks politseitöötaja, kes näidanud talle ka salvestuse stenogrammi.

Kõik eitavad süüd. Otseselt Knjazevi tapmises osalemises süüdistab keskkriminaalpolitsei endisi politseinikke Aleksei Maksimovit, Juri Petrovi ning endist Kohtla-Järve linnapead Valeri Loidapit. Kõik kolm eitavad oma süüd, kuigi Petrov tunnistab, et käis koos Maksimoviga soos ja nägi, kuidas too Knjazevi uputas. Samuti tunnistas Petrov, et nägi, kuidas Knjazev enne seda koos Loidapiga Maksimovi majja tuli, ning rääkis, et videosse salvestas Knjazevi tema, Petrov.

Oma seotust Knjazevi mõrvaga eitas kohtus ka Valeri Loidap.

Ärimees uputati sohu

Politseiameti pressiesindaja sõnul võttis ärimehe Nikolai Knajzevi pantvangi, pressis temalt andmeid ja raha välja ning tappis ta pärast seda kuritegelik ühendus.

Väidetavalt kuulusid ühendusse peale Kohtla-Järve endise linnajuhi Valeri Loidapi (51) ja ärimees Aleksei Maksimovi (36) veel Sergei (20), Sergei (42) ja Juri (35).

Keskkriminaalpolitsei Ida regionaalkeskuse komissari Aleksander Þegulovi sõnul oli ühenduse juht Maksimov, kellele politsei esitas ka rängeimad süüdistused.

”Knjazevi tapmise pani toime Maksimov, uputades kannatanu elusast peast sohu. Tapmise motiiv oli kättemaks, mis oli seotud Kohtla-Järvel Kalevi 33 asuva ühiselamuga ja seal ristunud ärihuvidega,” ütles Þegulov.

Tapmises väidetavalt osalenud inimestele esitas politsei süüdistused tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel, pantvangi võtmises, väljapressimises, vara tahtlikus hävitamises, ärandamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. BNS

Allikas

 

  • Teema jätkuks artikkel “Põhjarannikust”:

Viru ringkonnakohus jättis rahuldamata kõik kaebused Ida-Viru maakohtu otsuse peale, mis käsitles Kohtla-Järve poliitiku Nikolai Knjazevi mõrvalugu.
Reedel tegi ringkonnakohus avalikuks oma otsuse resolutiivosa, mille järgi jäeti muutmata Ida-Viru maakohtu möödunud aasta detsembris langetatud otsus ning Knjazevi tapmislooga seotud meeste karistused jäeti samaks. Ringkonnakohus tegi maakohtu otsusesse vaid mõned parandused, mille kohaselt tagastatakse pärast kriminaalasja menetluse lõppemist Knjazevi lesele asitõendina figureerinud videokaamera Sony, mille peasüüdistatav Maksimov oli süüdistuse järgi ostnud Knjazevilt varastatud raha eest ja millega salvestati seejärel poliitiku surmaeelne kõne. Samuti otsustas kohus tagastada omanikele asitõenditeks olnud mobiiltelefonid.

Nikolai Knjazevi tapmislugu arutanud Ida-Viru maakohus mõistis tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel mõrva väidetavale peakorraldajale Aleksei Maksimovile 15 aastat ning tema kaasosalisele Juri Petrovile 3 aastat vabadusekaotust. Petrov sai Maksimovist oluliselt leebema karistuse, kuna tunnistas süü puhtsüdamlikult üles, kahetses ning oli selles loos peatunnistajaks. Ilma Petrovi ütlusteta oleks Knjazevi mõrva kiire lahendamine olnud üsna küsitav. Jõusse jäi ka kunagise Kohtla-Järve linnapea ning ärimehe Valeri Loidapi üheaastane vanglakaristus, mille ta on juba ära istunud ning mis määrati talle Knjazevilt ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest. Samuti ei muutnud kohus Knjazevi ametiauto hävitanud Sergei Golubjatnikovi poolteiseaastast vangistust, mille mees on juba ära kandnud.

Ida-Viru maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse Aleksei Maksimov, Loidapi kaitsja Leanika Tamm ning tapetud Knjazevi lesk. Ringkonnakohtu otsuse võib riigikohtusse edasi kaevata kuu aja jooksul alates 30. aprillist, mil ringkonnakohus avaldab oma otsuse täielikult.

ERIK KALDA
Laupäev, 26.04.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Omatahtsi

Kohalike valimiste aegne sebimine muutus Riigikogu valimiseelseks.

Heites pilku möödunule tundub, et mõni erakond alustas parlamendivalimiste ettevalmistust juba pool aastat tagasi. Tõsi, seejuures unustasid mitmed erakonnad panna vajalikud aktsendid kohalikele valimistele. Sellest ka nirud tulemused.

Kuna igaüks mõistab asju ise-enese-tarkuse järgi, ei saa mina ka mitteväärt ettepanekuid ütlemata jätta. Nii kui nii pole väärt ettepanekuid kellegi varnast võtta…

Alustuseks olgu erakonnal avatud valimisnimekiri, mis ehitaks erakonnasisese karjääriredeli pikemaks kui kolm pulka ja venitaks varumängijate pingi märksa pikemaks. Iial ei või teada…

Toetajate arv kasvaks kindlasti, sest valija hääl antakse ikka neile, kes uue ja asisega turule tulevad. Vanade kulukatega ilma ei tee…

Kui veel ka kandidaatide nimekiri piikus vastab mandaatide arvuga, siis aus mäng saab valija tunnustuse kindlasti …

Avo

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Keskkonnakaitsjad nõuavad Kranichi tagasiastumist

(12:10 03.11.2002)

Keskkonnakaitsjad nõuavad Kranichi tagasiastumist

Uudise pilt

Tudengid avastasid pühapäeval ebaseadusliku raie jätkumise Lahemaal. Keskkonnakaitsjad süüdistavad tekkinud olukorras keskkonnaminister Heiki Kranichit ja soovitavad tal tagasi astuda.

“Vaatamata keskkonnainspektsiooni teatele, nagu oleks Lahemaal Kotkal toimuv ebaseaduslik raie peatatud, rüüstatakse metsa edasi. Keskkonnakaitsjaid nähes lahkusid osa töömeestest sama autoga, mis oli Eesti Päevalehe reedel avaldatud fotol. Luige kinnistul aga tööd jätkuvad,” kirjeldasid kohalviibinud üliõpilased.

“Pühapäevaks oli Lahemaal segamatult rüüstatud üle 100 ha kaitselust metsa, mis näitab, et looduskaitset ja metsandust korraldav keskkonnaministeerium ei saa oma ülesannetega hakkama. Keskkonnaminister Heiki Kranich on oma taustalt finantstegelane. Keskkonda ei saa juhtida finantsmaailma reeglitest lähtuvalt: raha saab uuesti teenida, hävitatud ökosüsteemid aga ei taastu samasuguselt mitte kunagi. Lahemaale tekitatud pöördumatud looduskahjustused näitavad keskkonnaministeeriumi saamatust ja kahjustavad Eesti mainet,” teatasid keskonnakaitsjad ning kutsusid esmaspäeva hommikuks kell 8.30 keskonnaministeeriumi ette rahumeelsele meeleavaldusele.

Lahemaa kooslused on valitud üle-Euroopalise tähtsusega Natura 2000 alaks.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Marko Märtin 5. !!

  OVERVIEW AUSTRALIA 2002

  

  1. Marcus GRÖNHOLM    10  Pts  
  2. Harri ROVANPERÄ    6  Pts  
  3. Petter SOLBERG    4  Pts  
  4. Carlos SAINZ    3  Pts  
  5. Markko MÄRTIN    2  Pts  
  6. Toni GARDEMEISTER    1  Pts  

 

Terviklikku ülevaadet ja tulemusi näete aadressil http://www.wrc.com/en_GB/duringhp_AUS.htm.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv