• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: vesi talveks veel varumata

Autor Avo | Avaldatud: 7. nov. 2002

Kaevusid kollitab kuivus


Jäätmaa küla elanik Juta Pohlak püüab asjatult maja hoovis olevast sügavast kaevust joogivett kätte saada.

Rakke vald veab mitmesse külla vett tsisternautoga, sest sademetevaene suvi muutis kaevud kuivaks.

Rakke valla Koila ja Jäätmaa küla kaevud on veest tühjad, vald veab sinna vett mujalt. Kõigele vaatamata ei kaota külaelanikud oma optimistlikku meelt.

Koila küla servas elava Heldur Võsumäe ütlusel pole tema olukord kõige hullem, sest tal pole loomi ja kaevupõhjas veel vett leidub. “Minule jätkub, kui soovite, mõõtke ära,” teatas kohalikus põllumajandusühistus mehhanisaatorina töötav mees.

Mitu väikest küla veeta

Pisut kaugemal elav Ella Prinken ütles, et veepuudus vaevab tegelikult mitut küla, sest need on kokku kuivanud nagu maa-alused veesoonedki. “Meil on siinkandis nelja küla peale kümme suitsu,” tähendas naine.

Perenaine pajatas, et neil on üle kaheksakümne aasta vana väga sügav kaev, mida on vahepeal puhastatud, kuid nüüd võttis veetaseme nii madalaks, et pumbaga vett kätte ei saa, tuleb ämbriga võtta.

Hädad aga ei käi kunagi üksipäini, vaid hulgakaupa. Veevõtuämber läks katki ja uut ei saa kätte mujalt kui Rakverest, kuid ega ämbri pärast vesi kaevust võtmata jää. “Minul on loomad, seepärast kulub vett palju,” ütles ta.

Ella Prinken sai vallaga kokkuleppele ja vald tõi talle tuletõrjeautoga vett kolm tonni, millega loomapidaja saab läbi paarkümmend päeva.

Annaks loomad ära, kuid seda ka otsekohe teha ei saa, sest Prinkeni ütlusel on lihakombinaadis järjekord jaanuarikuuni.

Vihmastel aastatel on tema majapidamises vett nii palju, et uputab keldrit, kuid tänavu jäid savised, kivikõvaks kuivanud põlludki kündmata.

Juta Pohlak naabruses olevast Jäätmaa külast rääkis, et nende hädad veega algasid pärast maaparandamist 1980. aastate teisel poolel. Tänavu on aga lugu veega eriti hull. Nii kuiv on, et tsisternist lastud vesi kadus kaevust, pesu on pikka aega pesemata. “Lund ka pole, mida sulatada,” lisas Pohlak. Lootus siiski jääb, et seda Emumäe nõlvadele tuleb.

Ema vaatama tulnud Ulvi Tanila rääkis, et tema naabrimees viib joogivee neilt ja pesuvett vaatab, kust saab. “Meil on ometi tiigid ja allikaaugud, kuid tänavu suvel võttis allikaveegi roheliseks ja koledaks ning allikas kuivas, muidu on seal vett ikka olnud,” ütles Tanila.

Kulud veeveole suurenevad

Rakke valla kommunaalasutuse juhataja Kalle Oja ütles, et kui lugu veega väga hulluks ei lähe, saavad nad hakkama, sest vett on võimalik vedada vanema tuletõrjeautoaga ja neil on ka ZiL-paakauto.

Rohkemaks veeveoks on läinud viimasel ajal, suvel tuli seda teha ühele vanainimesele Kellamäel. Kommunaalmajandusega tegelev mees näeb vallale suuremaid kulutusi, sest vedu on kallis. “Mis veesse puutub, siis siin tuleb inimestele igal juhul appi minna, sest vesi on sama elutähtis ja vajalik, kui õhk,” arutles Oja.

Teadaolevalt on Lääne-Virumaal veest tühje kaeve ka Kadrinas, Veadlas ja mujalgi.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse veespetsialist Virve Kask kinnitas, et kõigepealt jõuab niisugune info kaevude kohta kohapealsetesse vallavalitsustesse. Nendele tulev teave puudutab rohkem kuivaks jäänud ojasid ja muid veekogusid, sest ka neid jätkub.

–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Estravel taastab lennupiletite müügi Ida-Virumaal

Autor Avo | Avaldatud: 7. nov. 2002

Estravel avab täna (7. novembril) Ida-Virumaa pealinnas Jõhvis uues HKT
Keskuses oma arvult seitsmenda täisteenindusega müügibüroo Eestis, mis
tänu rahvusvahelisele IATA litsentsile võimaldab taasalustada
lennupiletite müügi Ida-Virumaal.
Jõhvist 50 km raadiusse jäävad muuhulgas sellised suured linnad nagu
Narva ja Kohtla-Järve, kokku elab Jõhvi lähipiirkonnas umbes 200 tuhat
inimest. See on suurim elanike kontsentratsioon Eestis väljaspool
Tallinna piirkonda.

“Tegemist on maakonna mastaabis ajaloolise sündmusega,” kommenteeris uue
reisibüroo avamist Estraveli asepresident Mauri Saarend, “kuna viimase
kaheksa aasta jooksul pole selles suure elanike arvuga maakonnas olnud
ühtki IATA akrediteeringuga müügipunkti (st IATA agenti ega ka ühegi
lennufirma enda kassat), kellel oleks olnud õigus lennupileteid kohapeal
välja kirjutada. Kõik lennupiletid on seni tellitud Tallinnast kohalike
reisibüroode vahendusel, või on klient ise neil Tallinnas järgi käinud.
Nüüd täidab Eesti ja kogu Baltikumi suurim lennupiletite müüja Estravel
selle tühja koha ning iga idavirulane saab oma lennupileti taas kätte
siitsamast, oma kodu juurest.”

Lennupileteid tohivad välja kirjutada vaid lennufirmad ise ning
Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni IATA (International Air
Transport Association) litsentsiga reisibürood, keda Eesti on kokku
viisteist. 1988. aastal asutatud Estravel on Eesti klassikaliste
reisibüroode osas 38-protsendise turuosaga liider, kelle tehniline
müügikäive eelmisel aastal oli 515 miljonit krooni. Rahvusvahelised
lennupiletid on firma müügis kõige olulisem tootegrupp, moodustades ligi
60 % Estraveli kogumüügist.

“Ida-Virumaal on võimas potentsiaal ning seda on teenimatult
alahinnatud,” tõdes uue büroo avamise puhul Estraveli tegevdirektor Anne
Samlik. “Meil on heameel anda oma väike panus selle perspektiivse
piirkonna ärielu arengule ning loodame, et teised pealinna ettevõtjad
teevad samuti.”

Seoses uue pileti- ja reisibüroo avamisega Jõhvis on Estravel käivitanud
sel nädalal viis paralleelset müügikampaaniat, mille käigus pakutakse
ajutiselt tunduvalt alandatud hindadega lennupileteid paljudesse
sihtkohtadesse, samuti hotellimajutust, puhkusepakette ja teisi
reisiteenuseid. Eksklusiivsete hindadega reisiteenused on kampaania
raames klientidele kättesaadavad vaid Estraveli Eesti büroode kaudu.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Energia avab Jõhvis uue klienditeeninduse

Autor Avo | Avaldatud: 7. nov. 2002

Täna avab Eesti Energia klientide paremaks teenindamiseks Jõhvi uues
ärikeskuses Central, Jõhvi Keskväljak 4, uue klienditeeninduspunkti. Vana
klienditeenindus asukohaga Tartu mnt 2 suletakse.

Eesti Energia Teeninduse direktori Marko Alliksoni sõnul lähtuti kesklinna
kolimisel kliendiuuringute tulemustest, mille kohaselt soovivad kliendid oma
elektriasju korraldada võimalikult kiiresti ja mugavalt.

“Lisaks käivitub meil lähiajal Jõhvi klienditeeninduses Kohtla-Järve
Soojusega koostööprojekt, mis pakub klientidele veel suuremaid võimalusi.
Alates detsembri algusest saavad kliendid meie teeninduspunktis lahendada
nii elektri kui ka soojuse valdkonnaga seotud küsimusi”, ütles Allikson.

Tänasest saab uues klienditeeninduses sõlmida makseteatise- ja
otsekorralduslepingut, teatada elektriarvesti näitu, sõlmida ja muuta
elektrienergia ostu-müügilepingut, esitada liitumistaotlust, osta Rohelise
Energia sertifikaate, küsida infot, saada konsultatsioone jne.

“Kolisime nn. Ida-Virumaa tõmbekeskusesse. Parema teenindamise tagamiseks on
uus ärikeskus Jõhvi tingimustes selleks suurpärane võimalus,” kommenteerib
klienditeeninduspunkti asukohamuutust Eesti Energia Teeninduse Ida-Virumaa
piirkonnajuht Kristel Aas.

Jõhvi Keskväljak 4 asuv klienditeenindus on avatud esmaspäevast reedeni kell
8.00 – 17.00 ja laupäeviti 9.00 – 13.00. Soodne asukoht ja lahtiolekuaeg
muudavad seal elektriasjade ajamise mugavaks nii Jõhvi, selle ümbruskonna
kui ka Ida-Virumaal läbisõidul olevate Eesti elanike jaoks.

Jõhvi uues klienditeeninduses on teeninduspinda 110 m2. Käesoleval aastal on
Eesti Energia lisaks Jõhvi klienditeenindusele avanud uued
klienditeenindused ka Viljandi ja Rakvere kesklinnas

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Moekas linnakodanik Rakveres

Autor Avo | Avaldatud: 6. nov. 2002

Virumaa Muuseumite pressiteade: 06.11.02

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis on alates 7. novembrist 2002 avatud näitus Moekas linnakodanik.

Näitus, mis täiendab eksponeeritavat 19. – 20. sajandi vahetuse käsitöölise kodu, jätab mulje, nagu oleks pere koju tulnud. Võõrastetoas demonstreerib oma pidulikku kleiti peretütar ja majaproua jagab talle hea käitumise nõuandeid. Pereisa on samuti koju tulnud ning korrastab veel oma äripabereid. Köögis toimetab veidi lihtsamas kleidis köögitüdruk, kellele on maal elav kaapotkleiti ja pottmütsi riietatud vanem õde külla tulnud.

Ekspositsiooni täiendavad nn saksatanud, mida kunagi siin majas elanud proua Sidron valmistas ja oma kodus müüs. Neid on meie kogudes säilinud ja restauraator Tiina Põllu on need elegantsed ja õrnad esemed suurepäraselt taastanud.

Lisaks on näha veel näiteid rõivastusest ja aksessuaaridest 1920. – 1930. aastatel, mil mood tegi läbi suuri muudatusi. Kleidid muutusid lühemaks, lihtsamaks, moodi tulid lühikesed soengud, leiutati püsilokid ja nailonsukad. Eluviisid muutusid sportlikumaks, mood eksperimenteerivamaks.

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi direktor Pilvi Põldma ütleb näituse tutvustuseks: “Loomulikult ei ole olemas mingit eraldi Rakvere moodi, küll on aga huvitav jälgida, kuidas ajalugu moes kajastub. Seeliku pikkus on üsna adekvaatne ajaloo peegel.”

Näitus jääb avatuks kuni 15. veebruarini 2003

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumis Pikk tn 50 teisipäevast laupäevani kell 11.00 – 17.00.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eestil on probleeme korrumpeerunud poliitikute ja politseinikega

Autor Avo | Avaldatud: 6. nov. 2002

Eestil on probleeme korrumpeerunud poliitikute ja politseinikega
06.11.2002

Avatud Ühiskonna Instituut märkis täna avaldatud aruandes korruptsiooni ja korruptsioonivastase poliitika kohta, et korruptsiooni vastu võitlemisel on Eesti olnud edukas, kuid puudusi esineb poliitikute ja politsei osas.

Üldjoontes kinnitab aruanne laialtlevinud arvamust, et korruptsioon on Eestis väiksem probleem kui enamikes teistes Euroopa Liidu kandidaatriikides, märkis aruande toimetaja Quentin Reed.

Samas viitab uuring mitmes valdkonnas märkimisväärsetele korruptsioonialastele probleemidele. Vastavalt uuringule on poliitilised juhid ja politseinikud kõige korrumpeerunumad grupid Eestis.

Reed tõi välja, et valitsusel puudub koordineeritud korruptsioonivastane strateegia ning mitmed korruptsioonivastases võitluses olulist rolli mängivad institutsioonid töötavad oodatust halvemini.

Avatud Ühiskonna Instituudi poolt kogutud tunnistused viitavad, et korruptsioon on märkimisväärne, kui mitte terav probleem kohaliku omavalitsuse tasandil, näiteks Tallinnas. Olukorda raskendavad nõrgad kontrollimehhanismid.

Seni enamike korruptsioonijuhtumitega tegelenud Kaitsepolitsei jurisdiktsiooni alla kohaliku omavalitsuse tasandi korruptsioon enam ei kuulu, Riigikontroll ei auditeeri kohalike omavalitsuste omavahendite kasutamist, ning Riigihangete Ametil puuduvad ilmselgelt võimalused kohalike hangete järelevalve teostamiseks.

Instituudi aruandes soovitatakse Eestil kontrollida põhiliste korruptsioonivastaste organite tegevust, eelkõige Riigikogu korruptsioonivastast erikomisjoni ja Riigihangete Ametit, ning kohalike omavalitsuste tegevuse järelevalve adekvaatsust.

–>PM Online
online@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: vähikasvatus

Autor Avo | Avaldatud: 6. nov. 2002

Koorikloomad tõotavad miljonäriks aidata

Ärimees Toivo Mölder on koju toonud mitusada vähki ja tema ebatavaline äriidee tõotab tulevikus ka suuremat tulu tuua.


Vähikasvataja Toivo Mölder üritab palja käega ühte oma kasvandikest tabada. Foto: Tairo Lutter

Selleks, et miljonäriks saada, on mitu võimalust. Võib minna saatesse “Kes tahab saada miljonäriks”, aga selleks peab faktiteadmisi olema. Või mängida lotot, aga siis peaks võiduõnn naeratama. Või alustada ajalehepoisina, aga siis peaks Ameerikas elama.

Eesti oludes oleks ilmselt kõige lihtsam hakata hoopis vähke kasvatama. Selleks peab ainult kannatlikkust olema.

Torud elupaikadeks

Rägavere valla mehel Toivo Möldril kannatlikkust on ja teda ähvardab mõne aasta pärast vägisi miljonäri staatus. Nimelt kuulis Mölder, et Härjanurme kandis kasvatavat keegi Arne Liiv vähke, uuris telefoniraamatust numbri ja helistas.

Selgus, et vähkide kasvatamises pole midagi keerulist. On vaja vaid puhast vett ja veel üht-teist. Seda üht-teist hakkas Toivo Mölder koos oma naisega eelmisel suvel tekitama.

Nende elumaja lähedal voolab Kunda jõgi, on vanad linaaugud ja allikad. Üheskoos võideldi soise maaga, puhastati linaaugud ja tekitati jõevähkidele meelepärased veekogud. Põhja laoti kihiti mitusada küünarvarrepikkust toru, et tagurpidiujujad endile meelepäraseid urkaid leiaksid.

Vähk pole siga

Härjanurme mehe käest ostis Toivo Mölder eelmisel aastal nelisada jõevähki. Kümme krooni tükk. Ja pani nad oma maale puude ja vete vahele endisesse linaauku elama. Uued koduloomad võtsid territooriumi omaks ja ilmutasid igati rahulolu märke.

Söögiks pakuti neile läbi hakklihamasina aetud porgandeid-kaalikaid ja vette kukkunud lepalehed paistsid ka mekkivat. Vastsed vähikasvatajad tundsid muret, et kui tihti neid loomakesi söötma peab. Mees, kelle käest koorikloomad osteti, kostis selle peale: “Ega vähk pole siga, et karjub, kui kõht on tühi.”

Ületoitmine on palju ohtlikum kui alatoitmine, sest nõnda võib vees tekkida reostus. Ja siis on kaks võimalust: kergema reostuse puhul jalutavad vähid minema, raskema puhul surevad ära.

Tühjad skafandrid

Ühel sügisõhtul silmanud peremees, et mõni vähk teeb teisele liiga. Toivo Mölder teadis, et kannibalism pole sellele liigile võõras, aga kui pea ja kere ohvril alles jäävad, siis ülejäänud liikmed võivad mõne aastaga uuesti külge areneda.

Aga sellel korral ei olnud tegemist mitte kallaletungi, vaid paaritumisega, nagu ehmunud peremees hiljem teada sai.

Teinekord jälle leidis Mölder oma hoolealuseid uurides viimaste kõhu alt kahtlase kühmu. Urgitses tikuga, aga ei midagi. Võttis siis loomakese tuppa kaasa ja näitas perenaisele. Naine tõi lagedale targa raamatu ja selgus, et kõik on kõige paremas korras – emase vähi laka all olid munad, millest kevadel pojad kooruvad.

Perenaine Reet aga meenutab hommikut, mil ta tiigi äärde läks ja nägi kaldal paarikümne vähi liikumatut selga. Jooksis ehmunult majja ja teatas õnnetusest mehele. Mees võttis siis laiba näppu ja tunnistas selle vaid kestaks. Vähkidel on kombeks aeg-ajalt kestuda.

Tehisvähiema

Vähid talvituvad edukalt tiigis oma urgastes. Aga vähikasvatajad viivad kasvandikke ka katuse alla ja panevad kastidesse elama. Siis saab vee soojust reguleerida ja tulu on suurem. Kui vee temperatuur langeb 8-10 kraadile, siis peavad asjaosalised seda sobivaks paaritumiskeskkonnaks.

Looduses kannab emane vähk marja kevadeni, aga kasti meetodi kasutajad eemaldavad munad ja panevad need inkubaatorisse, kus uued veeilmakodanikud kooruvad tunduvalt varem ja jõuavad kiiremini ka turule.

Möldril on samuti plaanis ehitada hooned kastide tarvis, inkubaatori ostmisega läheb veel aega.

Tulus äri

Oma vähikasvatamisidee jagamisega pole Toivo Mölder kitsi, sest tema sõnul on turg piiritu ja konkurentsi pärast ta ka ei muretse. Turustama kavatseb mees hakata Soome-Rootsi, kuid ka Eestis on vähkide vastu huvi tuntud.

Ja rentaablus on tema sõnul 80%. “Ainult pangarööv on vist nii suure kasumiga,” naljatab aastaid kaubandusega tegelenud mees, ja arvab, et kui nelja-viie aasta pärast ta vähikasvatus juba tulu sisse tooma hakkab, siis jääbki ta ainult selle alaga tegelema. Pole euronõudeid ega muid tülikaid asju.

Ühe vähi hulgihinnaks on umbes 40 Eesti krooni ja kui üks emane annab looduses 50-70 järglast, kasti meetodil vähemalt sada, siis võib 200 emasega oma pool miljonit kasumit saada.

Üks vähilaps saab müügikõlbulikuks nelja kuni kuue aastaga, nii et kel kannatlikkust ja ettevõtlikkust, siis võib miljonäriks saada küll.

–>Katrin Kuljus
katrin@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Läänemets, Jaak – Aasta Põllumees

Autor Avo | Avaldatud: 6. nov. 2002

Aasta Põllumehe tiitli teenis Avispea talunik

Aasta Põllumehe zhürii otsustas tänavu valida kaks tiitlikandjat – ühe talupidajate ja ühe põllumajanduslike suurtootjate esindaja -, võitjaid austati eile rahvusraamatukogus.

Aasta põllumehe 2002 tiitli võitsid Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets Lääne-Virumaalt Avispealt ja Põlva POÜ juht Jaak Hinrikus Põlvamaalt.

Maaleht koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga korraldab aasta põllumehe konkurssi juba teist aastat. Eilsel austamisel osales ka Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel.

Esialgu sõeluti välja viis kandidaati, kelle hulka kuulus ka meie maakonna farmer Hillar Pulk. Viie hulgast langes lõppvalik ühele teravilja- ja ühele loomakasvatajale.

Põliste põllumeeste perest

Teravilja ja rapsikasvataja Jaak Läänemets on EPA lõpetanud põllumees ja üks neist, kes asus kümme aastat tagasi üles ehitama Avispeal oma vanaisale kuulunud talu. Jaak Läänemets pärineb põllumeeste suguseltsist, sest ka Jaagu isa Ülo Läänemets oli agronoom.

Vastupidiselt paljudele tollal alustanuile ei ole Jaak Läänemets talupidamisest loobunud, vaid majapidamist sihipäraselt laiendanud. Esimesel kevadel külvas ta 30 hektarile, viimati aga 550-le.

Läänemetsa peres sirgub kolm poega: Ott, Laur ja Rait.

Pärast tiitli vastuvõtmist ütles Jaak Läänemets, et talunikuna ei ole ta külas märkimisväärne tööandja, sest tegemist jätkub talus vaid paarile abimehele.

Põllumajanduse efektiivsus on Läänemetsa hinnangul Eestis aga lausa hüppeliselt tõusnud. Praegused põllumehed ei tegutse paraku enam sotsiaalabi andjaina nagu omal ajal majandid.

Jaak Läänemets ise on oma koduküla Avispea kroonikaraamatus küll tihti pildile sattunud: küll auväärset külaelanikku õnnitledes, küll muul moel. Ta on üks neist talunikest, kes külavanema sõnul kohalikku elu edendada aitavad.

Ehitab Eesti suurimat lauta

Põlva Põllumajanduse Osaühingu nõukogu esimees Jaak Hinrikus ehitas aastaga Kiumasse Eesti ühe suurema lauda, mis annab välja supermarketi mõõdu. Laudal on seinte asemel ülestõstetavad kardinad ja kari käib lüpsiplatsil.

Jaak Hinrikust ei olnud tiitlit vastu võtmas, sest ta viibis parajasti õppereisil USA-s.

Zhürii esidaja, põllumajandus-kaubanduskoja esimehe Ester Tuiksoo sõnul oleksid auhinda väärt olnud kõik kümme kandidaati.

Näiteks meremees Gunnar Aug Hiiumaalt ehitas valmis sellise talumeierei, mille vastu pole pretensioone ühelgi kontrollil.

Tartumaa Haage suurtalu juht Andres Härm sai tänavu oma põldudelt põuast hoolimata rekordsaagi.

Ainuke naiskandidaat oli Viljandimaa väikekarjapidaja, kelle talu 32 lehma andsid ligi 10 000 kilo piima aastas.

Pärnumaa Selja OÜ juht Ahti Kukk lööb aga massi ja mahuga, harides ligi 2000 ha maad ja andes tööd rohkem kui 100 inimesele. Teoinimesed on ka kõik teised aasta põllumehe kandidaadid – kes suurtootmises, kes talus.

KANDIDAADID:

Gunnar Aug, Hiiumaa – talumeierei omanik

Andres Härm, Tartumaa – Haage suurtalu peremees

Lea Puur, Viljandimaa – väikekarja pidaja

Ahti Kukk, Pärnumaa – Selja OÜ juht

Hillar Pulk, Lääne-Virumaa – karjakasvataja

Jaak Läänemets, Lääne-Virumaa – talupidaja

Kalev Kiisk, Pärnumaa – talupidaja

Toivo Teng, Viljandimaa – seakasvataja

Rein Järviste, Raplamaa – piimakarjakasvataja

Jaak Hinrikus, Põlvamaa – piimakarjakasvataja

–>Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Jaak Läänemets – Aasta Põllumees !

Autor Avo | Avaldatud: 5. nov. 2002

Maaleht ja Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldatud teisel Aasta Põllumehe konkursi tulemuste põhjal annetatud üks kahest tiitlist kuulub tänasest Lääne-Virumaa teraviljakasvatajale Jaak Läänemetsale.

Avispeal (Väike-Maarja vald) vanaisale kuulunud Uuetoa talu taastanud Jaak Läänemets on tuntud sertifitseeritud seemnekasvatajana. Lähemalt on agronoomide perest pärit Läänemets uurinud herne- ja rapsikasvatust. Jaak Läänemets osaleb mitmes instantsis nõuandjana, on juhtinud ka Lääne-Viru taluliitu.

Metsaomanikuna on võitnud talumetsade majandamise konkursi. Täiendanud end mitmes välisriigis.

Õnnitleme!

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Valmis Narva Elektrijaamade renoveerimisprojekti keskkonnamõju hinnangu lõpparuanne

Autor Avo | Avaldatud: 5. nov. 2002

Äsja kinnitas keskkonnaminister Heiki Kranich Balti Elektrijaama 11. ploki ja Eesti Elektrijaama 8. ploki renoveerimisprojekti piiriülese keskkonnamõju hindamise lõpparuande.

“Eriliseks muudab sündmuse see, et tegemist on alles teise Eesti Vabariigis läbi viidud üle piiride ulatuva reostuse keskkonnamõju hindamisega rahvusvahelise Espoo konventsiooni nõuete järgi,“ kommenteeris aruande valmimist Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee.

K.a. suvel hindasid eksperdid Eesti suurprojekti – 3,9 miljardit krooni maksva põlevkivi tolmpõletuskatelde asendamisest atmosfäärirõhul tsirkuleerivate keevkihtpõletuskateldega – elluviimisest tulenevaid muutusi õhuheitmete hulgas ja koosseisus ning projekti keskkonnamõju nii Ida-Virumaa kui piiritaguste Loode-Venemaa ja Lõuna-Soome aladele.

Aruande kohaselt vähenevad projekti tulemusena märkimisväärselt vääveldioksiidi ja tahkete osakeste õhuheitmed ja selle tagajärjel ohtlike ainete sadenemine keskkonda.

Aruande tulemusi tutvustatakse huvilistele reedel, 8. novembril, kell 12.00 algaval pressikonverentsil Hotelli Olümpia konverentsikeskuse Epsiloni saalis.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Asutati Rakvere Kesklinna Galerii

Autor Avo | Avaldatud: 5. nov. 2002

Eile asutasid sihtasutus Virumaa Muuseumid ja Teet Veispak uue mittetulundusühingu nimega Rakvere Kesklinna Galerii. Sihtasutuse poolt kirjutas asutamislepingule alla Nõukogu esimees Marko Pomerants ja teise asutajana Teet Veispak.

Galerii tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt nii eesti- kui välismaise kaasaegse kunsti tutvustamine. Teet Veispak ütles: “See on minu viimaste aastate tegevuse loogiline jätk, kaasaegne kunst peab vaatajani jõudma ja teda jõuliselt puudutama”.

Virumaa Muuseumid on korrastanud oma struktuure ja loobunud moodsa kunstiga tegelemisest. Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets rõhutas: “See on loogiline jätk meie ümberkorraldustele ja mittetulundusühingu moodustamisega saab Teet Veispak palju suurema tegevusvabaduse ja juhatajana ühtlasi ka vastutuse”.

Sihtasutus Virumaa Muuseumid toetab Rakvere Kesklinna Galeriid sel aastal 30 000 krooniga.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv