• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

1. aprill

* 1.04.1931 – suleti Jõhvi hobupostijaam ja samal päeval tegi katsesõidu Tallinast-Türile esimene kodumaine vedur. Aktsiaseltsis “Franz Krull” ehitatud vedur töötas põlevkiviküttel ning arendas kiirust 50 km tunnis ja läks maksma 55 000 krooni. Võib lisada,e t järgnevatel aastatel tehti katseid olemasolevate auruvedurite ümberehitamiseks põlevkiviküttele.
* 1.04.1934 – Narva-Jõesuu kaotas iseseisvuse ja liideti Narva linnaga.
* 1.04.1939 – jõustus valdade reform, mille käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulistemaga ja valdade arv vähenes 365-lt 248-le.Senised vallavolikogude ja vallavalitsuste ülesanded läksid sise ministri poolt määratud vallavanematele ja nende abidele.
* 1.04.1949 – moodustati Tasuja kolhoos, hilisem 1967. aastal moodustunud Erra sovhoosi osa. Erra sohvoosist moodustati 1991. aastal Erra riigimajand.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Üllatusesineja toibub šokist

Üllatusesineja toibub šokist

Rakvere volikokku pääsenud ja nõnda avalikkust üllatanud Oaasi baari ettekandja ja toiduvalmistaja Katrin Tabalov on ehmatava tulemuse pärast veel siiani ðokeeritud ja tuleviku suhtes ebakindel, ehkki lootis endale veel rohkem hääli saada.

Olite sel hetkel, kui teie volikokku pääs selgeks sai, koos valimisliidu Kodulinn Rakvere kaaslastega Berliini trahteris. Kuidas te oma edu peale reageerisite?

Ehmatasin muidugi. Ja siis lõikasin tordi lahti.

Miks te ehmatasite?

Noh, ma teadsin, et hääli tuleb, aga see oli muidugi üllatus.

Kui ma helistasin, et teiega intervjuus kokku leppida, anti teada, et olete siiani ðokis. Mis põhjusel?

Ma leian, et ma pole veel küllalt kompetentne.

Ometi kandideerisite juba teist korda järjest, järelikult oli soov volikogusse ikkagi saada.

See ei olnud mul eesmärk omaette. Ma tahtsin toetada kodulinna. Eelmisel korral sain kümme häält.

Kust te teadsite, et nüüd rohkem hääli tuleb?

Tuttavad ja kliendid. Kusjuures ma prognoosisin isegi rohkem.

Kas kohtusite ka valijatega?

Kindlasti. Ja valijad käisid baaris.

Valasite neile rohkem ikka ka.

Ei, sellist asja ei olnud.

Kas olete jälginud linnajuhtimist sellise pilguga, mida annaks paremini ära teha?

Ilmselt tuleb nüüd hakata selle peale mõtlema ja ennast kurssi viia.

Mis on teie lemmikvaldkond?

Võib-olla kõige lähedasem on sotsiaal.

Kas tunnete uhkust, et elate Rakveres?

Kindlasti saab midagi paremaks muuta.

Mida konkreetsemalt?

Sünnitoetust peaks suurendama.

Kui kaua te olete Rakveres elanud?

Olen elanud nüüd kaksteist aastat, kunagi enne elasin ka. Vahepeal elasin Järvamaal.

Kas teil on ka pere?

Mul on elukaaslane, kes töötab matuseteenuseid osutavas firmas. Tütar on täisealine. Tema andis ka hääle.

Olete inimene rahva seast ja Kodulinn Rakvere nimetab end rahva nimekirjaks. Kas on nüüd kuidagi eriliselt uhke tunne ka rahvaasemikuna volikokku pääsedes?

Selles osas jah, aga ma ütlen, et see oli selline üllatus, sellest peab toibuma.

Ega vist kaua toibumiseks aega anta, peagi on esimene istung. Kas mõni vaatab ka kõõriti, et mida sina, baaridaam, ikka poliitikast tead?

Otseselt pole veel keegi midagi sellist öelnud. Vastupidi, õnnitlejaid on palju.

–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kojamees kondab …

Majahoidja vahetab talveks maja teatrimäele

Rakvere Teater kolib oma etendusega “Majahoidja” talvekuudeks traditsioonilisest mängukohast Pikast tänavast teatrimäele.

Esimene etendus teatri väikeses saalis antakse 1. novembril kell 19 ning uue peavarju auks korraldatakse tund enne etendust kohvikus väike soolaleivapidu, kus ajalootundja Tiit Alte pajatab sedakorda teatrimäel asuvate majade lugusid.

Ülemöödunud aastal suvelavastusena repertuaari võetud Harold Pinteri “Majahoidja” kujunes omamoodi kultusetenduseks ning jätkuv publikuhuvi andis põhjuse jätta näidend mängukavva ka põhihooajaks.

Mati Undi lavastatud “Majahoidjat” on poolteise aasta jooksul mängitud lisaks Pika tänava korteri omapärasele atmosfäärile edukalt ka Tartu ja Tallinna teatrisaalides.

Mängupaiga vahetus Rakveres võetakse ette publiku heaolu huvides, sest talvistel kuudel on teatri reklaamijuhi Peep Pihlaku sõnul tühjalt seisvas asotsiaalsete tunnustega majas keeruline vabaneda ebamugavast rõskusest ja jahedatest tuuleiilidest. Mõistagi on soodsamast kliimast huvitatud ka kaasa tegevad näitlejad Toomas Suuman, Üllar Saaremäe ja Ardo Ran Varres.

Kui suvistele “Majahoidja” mängukordadele eelnes Pika tänava (m)ajalugusid tutvustav jalutuskäik koos Rakvere Muuseumi giididega, siis teatrimajja kolimist tähistatakse tund enne etendust soolaleiva ja suhkrusaia söömisega, mille taustaks tutvustab endine muuseumitöötaja Tiit Alte teatrimäe põnevat ajalugu.

Tunni aja vältel viib Alte kuulajad külla frantsisklaste kloostri munkadele ja Tiesenhausenite mõisarahvale. Tõenäoliselt tuleb juttu ka põlisasukast, tänaseni teatrit külastava munk Antoniuse kummitusest. (VT)

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Riigipea virulase tagatoas

Riigipea tuli virulase tagatuppa


“Sinul on lipp hästi käes, väga tubli”, kiitis president Arnold Rüütel Vajangu rahvamaja ees kolmeaastast Marin Lõod.

Eile saabus Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel Lääne-Virumaale kahepäevasele külaskäigule, maavanem võttis presidendi vastu maakonna piiril Järva-Jaani-Tamsalu teel.

Sel hetkel ootasid Vajangusse taasülesehitatava rahvamaja ees kõrget külalist juba kohalikud lapsed ja mõned pensionärid. “Olge viisakad ja öelge presidendile tere,” juhendas lasteaiakasvataja oma hoolealuseid enne, kui korteezh kohale kihutas. Tervitus läks õigesse kohta, sest sõbralik president pöörduski esimesena laste poole.

Heasoovlik vastuvõtt

Presidendipaar juhatati Vajangu rahvamajja, mille sealsed ettevõtjad ja vabatahtliku tuletõrjeühingu liikmed kavatsevad omal jõul tulevaks jaanipäevaks korda teha.

President kiitis Vajangu seltsielu ja ettevõtlikkust, tänu millele saab korda ka enam kui 70 aastane seltsimaja, mis vastasel juhul oleks ehk maha lammutatud. Ta märkis, et kohalike pritsimeeste eestvedamisel käib Vajangus samasugune omaalgatuslik ühistöö nagu vanasti. Niimoodi ise ja pikkamisi ongi armsam, kui lasta kellelgi teha kahe-kolme kuuga euroremont, märkis president.

Kohal olnud külalaste jaoks oli presidendi külaskäik suur sündmus. “Normaalne,” kiitis üks Vajangu kooli poistest Rüütlit. Kohalik paljulapselise pere ema Marge Vendla sosistas kõrvalolijatele, et see on juba teine kord presidenti palgest palgesse näha, eelmine oli Kadriorus Lennart Meri vastuvõtul. Üks memm aga müksas töötavat videokaamerat nähes teist, et näe, nüüd saame televiisorisse.

Tamsalu linnajuhtidega kohtumise järel siirdus korteezh Väike-Maarjasse Mart Lepiku Kaarli tallu.

Lepik ütles presidendile kitsejuustu pakkudes, et vaatamata kohatistele raskustele pole ta hetkegi talupidamise mõtet kahetsenud. “Kõige õndsam moment oli, kui puhkasin põllul ristselili traktori kõrval maas ja imetlesin tähti,” märkis põhiliselt taimekasvatusega tegelev põldur.

Mõdrikul, kunagises Vinni Näidissovhoostehnikumis, praeguses Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolis, kohtus riigipea esimese kursuse sotsiaaleriala tudengi Liis Tammega, kes saatis presidendile ühe kirja septembris ning teise läinud nädalavahetusel – laste pärast muretseva neiu sõnum oli, et lastetoetused on liiga väikesed ning see, et paljud lasteasutused tahetakse kinni panda, sest neil pole euroremondiks raha.

Kirjasaatja sai kohtumise

Nüüd avanes tudengil võimalus ka presidendiga otse suhelda. Arnold Rüütel oli tütarlapse muredega nõus ning julgustas teda ka kohalikele juhtidele kirjutama. Samas soovitas ta aktiivsel tudengil tulevikus ise valimistel osaleda.

Liis Tamm ütles, et sai presidendilt julgustust seda asja edasi arendada, kuid ta pole kindel, kas ta kunagi kandideerib, sest enam kui poliitika, huvitab teda see, kuidas saaks rohkem lapsi aidata. Mõdriku kooli tutvustas külalistele rektor Helle Noorväli, kelle kursusetöid Eesti Põllumajandusakadeemia üliõpilasena oli tollane rektor Arnold Rüütel juhendanud.

President tundis tudengitega vesteldes huvi, miks on nad valinud just selle kõrgkooli, vastusena pakuti palju kodulähedust. “Oluline, et mitte sõita Eestimaa ühte äärepunkti Tallinna, vaid saab hea hariduse ka kohapeal,” tunnustas Rüütel.

Samal ajal tegid eemal koridoris vene keelt kõnelevad ja vormiriidest sissevõetud piigad presidendi adjutantidega pilti.

Õhtupoolikul jutles riigipea Palasi küla kiigeplatsile lõkke äärde kogunenud inimestega külaliikumisest ja kodukaunistamisest, mille eest Palasi pälvis tänavu presidendilt auhinna. Samuti kohtus riigipea Rakveres maakonna ärimeestega.

Presidendi kantselei pressiteenistuse teatel on ringsõidu eesmärk tutvuda ettevõtlus- ja koolitusvõimalustega ning ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostööga.

Täna hommikul alustab Arnold Rüütel päeva kell üheksa hommikuse jalutuskäiguga Rakvere promenaadil.

–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Vabariigi President jätkab ringsõitu Lääne-Virumaal

Presidendi kantselei pressiteade: 24.10.02

Vabariigi President ja proua Ingrid Rüütel jätkasid täna eile alanud töövisiiti Lääne-Virumaal, kus riigipea huvi keskmes on kohalik ettevõtlus.

Hommikupoolikul külastatud Aeroc ASi ehitusmaterjalitehas Sõmeru vallas on hea näide Eesti erakapitali suutlikkusest ning ettevõtte ja valla koostööst. Koguinvesteering tühjale põllule rajatud tehasesse küünib 100 miljoni kroonini, tootmisvõimsus on 120 000 kuupmeetrit poorbetoonist tooteid aastas. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konkursil jõudis Aeroc tänavu viie edukama ettevõtte hulka.

Sõmeru vald on püüdnud igati soodustada investeeringuid oma territooriumile, tehes ennekõike kättesaadavaks kogu vajaliku teabe, sh mitme aasta finants- ja majanduskava. Samas avaldasid Sõmeru valla juhid arvamust, et riiklikult on veel hulk võimalusi kohalikku ettevõtlust soodustada.

Nii võiks nende ettepaneku kohaselt kasutada kütuseaktsiisi laekumisi osaliselt kohalike teede remontimiseks ning lõpetada soojalaenude tagasinõudmise omavalitsustelt, võimaldades kasutada seda raha – Sõmeru valla puhul 2 miljonit krooni – infrastruktuuri arendamiseks. Samuti on vallajuhtide arvates vaja algatada riiklik programm maakeskuste infrastruktuuri arendamiseks, mis on ettevõtluse üheks eelduseks.

Samasugust seisukohta väljendasid ka Lääne-Virumaa edukamad ettevõtjad, kellega president arutas eile õhtul ettevõtluse eeldusi väljaspool Tallinna. Et maapiirkondade kommunikatsioonid ja teenused ei suuda pealinnaga konkureerida, soovivad ettevõtjad riiklikke arenguprogramme ääremaadele. Samuti oodatakse toetust tööstuslinnakute rajamiseks ja teadusmahukate projektide teostamiseks. Ettevõtjate sooviks on ka suurem konkreetsus seadusloomes, mis sätestaks nii ettevõtjate kui riigi kohustused, ning haridusministeeriumi suurem valmisolek tulla oskustööliste koolitamisel vastu ettevõtete vajadustele.

Presidendi ringsõit viis eile ka Skandinaavia turule palkmaju tootvasse osaühingusse Tender Ehitus ning Põlula kalakasvatusse, mis on ainus lõhevarude taastootmise riiklik baas Eestis. Tudu külastamine oli ajalooline, sest viimati käis riigipea seal 65 aastat tagasi. President Rüütlit tervitama tulnute hulgas oli Tudu elanikke, kes mäletasid president Pätsi külaskäiku 1937. aastal.

Täna hommikul pühendas kunstnik Riho Hütt oma ateljees Rakveres presidendi ja proua Ingrid Rüütli klaasikunsti saladustesse. Ennelõunal tutvus riigipea Kunda tsemenditehase üha keskkonnasõbralikumaks muutuva tootmisega ja puidumassitehase rajamise kavaga. Nagu märkis Kunda linnapea Anne Tasuja, võimaldab 1,33 miljardi kroonine investeering 70 töökoha loomist ning lisarakendust veel paarisajale inimesele.

Presidendi kantselei pressiteenistus

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Elaani ja Jaan Paavle loominguline õhtu “Kunstnikud kananahas” Rakveres

6. novembril kell 18 algab Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis (Rakvere, Lai tn. 7) Elaani ja Jaan Paavle loominguline õhtu “Kunstnikud kananahas”.

Õhtu keskmes on Jaan Paavle luulekogu “Tulemasin” presentatsioon ja videoinstallatsioonid. Elaan kannab ette Paavle luulel põhineva komöödia “Peetrus”, kus teeb kaasa ka autor ise. Jaan Paavlet intervjueerib “Kananaha” peakorraldaja Teet Veispak.

Elaani komöödias “Peetrus” materialiseerub Jaan Paavle Kananahal esitatud videoinstallatsioonist kosmilisest energiast olendike. Tema tagasisaatmiseks avatakse sealpoolsuse värav, kustkaudu satub lavale rida ajalooliste ja mütoloogiliste tegelaste hingede kehastusi.

Igaühel neist on oma maneer esitamaks Paavle luulet… 50minutilise etenduse kestel kehastab Elaan paarikümmet tegelast – Kuperjanovist Stalinini, Hamletist Nipernaadini – püstitades sellega omapärase eesti teatri rekordi.

Artur Alliksaare sõber ja õpilane Jaan Paavle ning monoteatri-mees Elaan on Rakvere publikule tuttavad suvistelt esinemistelt rahvusvahelistel festivalidel “Kananahk”.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Riik toetab põlevkivitehnoloogiaalast koolitust

VKG pressiteade: 24.10.02

EAS Regionaalarengu Agentuur toetab Viru Keemia Grupi (VKG) põlevkivi töötlemise uue tehnoloogia (ATP) tehniliste töötajate koolitust Kanadas 265 000 krooniga.

Koolitusprogrammi kogumaksumus on 530 000 krooni, millest teise poole tasub VKG. Tegemist on VKG esimese koolitusprojektiga, mida EAS Regionaalarengu Agentuur toetab Ida-Viru osakonna kaudu.

“Ida-Virumaa ja Eesti jaoks ei ole tavaline saata nii palju tehnilisi töötajaid ookeani taha õppima ja nii palju maksva koolituse organiseerimine. Kui tippjuhtide ärijuhtimisseminarid ja koolitused on saanud Eesti jaoks igapäevaseks, siis kõrgel tasemel tehnilise koolituse osas on ilmseid puudujääke,” ütles VKG juhatuse liige ja arendusdirektor Jaanus Purga.

Tehniliste töötajate koolitus on üks etapp VKG 2001. aastal alustatud pikaajalisest programmist ATP-tehnoloogia arendamiseks.

Programmis osalevad VKG seitse tehnoloogi läbisid nii teoreetilise koolituse kui ka praktilise osa, mis viidi läbi ATP mudelseadmel võimsusega 150 kg põlevkivi mäemassi tunnis. Katsetused ja koolitus toimusid Calgary linnas firmas UMATAC Industrial Processes.

ATP-tehnoloogia kasutamine võimaldab alandada õli tootmise toorme omahinda ning kasutada ära peaaegu kogu põlevkivis leiduva õli, sest kaob vajadus põlevkivi sorteerimiseks ja rikastamiseks. Lisaks on protsess minimaalse keskkonnamõjuga.

VKG on suurim põlevkivitöötleja Eestis ning juhtivaid põlevkiviõli tootjaid maailmas. Ettevõte annab tööd 1100 Ida-Virumaa elanikule.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Poole miljoni eest kiivreid Rakvere Näitustemajas

Virumaa Muuseumite pressiteade: 24.10.02

Rakvere Näitustemajas on avatud uus näitus teraskiivritest. Kiivrid võeti uuesti kasutusele peale kolmesaja aastast vaheaega I Maailmasõja ajal seoses tehnika arenguga. Esimesena hakati teraskiivreid tootma Prantsusmaal ning need muutusid kiiresti kõikide armeede varustuse kohustuslikuks osaks.

Välja on pandud 80 kiivrit, lisaks sõdurikiivritele ka päästeteenistuse, politsei ja kaevuri kiivrid.

Näituse pärliteks on esimesena seeriatootmises toodetud valtskiiver ja natsi-Saksamaa eriüksuste kiivrid. Näitustemaja direktor Martin Helme on eriti uhke maailma esimese seeriatootmisest pärit eksemplari üle: “meil on väljas kiiver, millest said alguse kõik tänapäeval kantavad kiivrid alates rallisõitjatest kuni kosmonautideni”

Kiivrid on pärit Soome ohvitseri erakogust ja jõudsid meieni Hiiumaa Muuseumi vahendusel.

Eksponaatide kogumaksumus on ligi pool miljonit krooni. Näitus avatakse 25.10 ja jääb avatuks kuni 30. novembrini. Reedesele avamisele kell 14.00 on kutsutud mundrikandjad ja militaarhuvilised kogu maakonnast.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Toomas Hendrik Ilves. Foto: Egert Kamenik

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narva Eesti Maja avamine

Laupäeval, 26.oktoobril algusega 12.00 avatakse Narva Eesti Maja aadressil Vabaduse 20.

Narva.MTÜ Narva Eesti Maja loomise eesmärgiks on Narvas ja Narva
ümbruskonnas eesti keele ja kultuuri kaitse ja säilitamine, eestlaste
liitmine üheks kogukonnaks, nende tegevuse aktiviseerimine, pidades silmas paljukultuurse ja avatud, euroopaliku ühiskonna põhimõtet.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud