• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

GNT Eesti toetab Kohtla-Nõmme lastekodu

Autor Avo | Avaldatud: 23. okt. 2002

Eesti suurim arvutikaupade hulgimüüja GNT Eesti AS toetab Ida-Virumaal
paiknevat Kohtla-Nõmme lastekodu, kinkides lastele täna, 23. oktoobril
arvutikomplekti. GNT Eesti osutab lastekodule toetust teist korda, avamise
puhul 2001. aasta jaanuaris said lapsed arvuti koos lisaseadmete, tarkvara
ning arvutimängudega.

Lastekodu direktor Larissa Domashkina räägib, et lastekodus rakendatakse
perede süsteemi, 9-12 last ühes peres. Hetkel on järjekorras teine pere
endale arvutit saamas, kokku tuleb niisuguseid peresid neli ja nii võiks
igal perel enda arvuti olla. 

GNT Eesti tegevjuhi Andres Suitso  sõnul on arvutioskus ja arvutiga
suhtlemine tänapäeva standard. “Juba teist korda toetame arvutiga neid, kel
endil selle soetamiseks kõige vähem võimalusi on. Noortele inimestele tuleb
luua tee arvuti juurde, seda sillutada ja korras hoida,” räägib Suitso ja
näeb toetust kui tasuvat investeeringut. Ta arvab, et pole välistatud mõne
lastekodulapse peale õpingute lõpetamist tulevikus just IT valdkonda või
miks mitte ka GNTsse tööle sattumine. “Kui kodudes hoolitsevad laste
arvutioskuste eest lapsevanemad, siis lastekodudes võiksid seda teha
IT-firmad,” lisab Suitso.

Lasrissa Domashkina sõnul on Kohtla-Nõmme lastekodu seni toetust saanud
Ameerika saatkonnalt ja mereväelt, Hollandi Ida- ja Kesk-Euroopa fondidest,
Soome kristlikult ühenduselt, aga ka hasartmängude fondist, Ida-Viru
maavalitsuselt ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidult.
Kohtla-Nõmme lastekodu pered elavad korterites, hetkel remonditakse
järjekordset korterit. Seejärel võetakse ette köök, Larissa Domashkina
ütlust mööda seisab lastekodul ees köögi- ning lauanõude vahetus. Samuti
näeks Domashkina meelsasti, et kasvandikud saaksid uusi lauamänge, palle jm.
mänguasju.

GNT Eesti on Soome ja Baltikumi juhtiva arvutikaupade hulgimüüja GNT Grupi
tütarettevõte. GNT Eesti ASi 2001. aasta käive oli 425 miljonit krooni. GNT
Eesti 2001.a auditeeritud kasum oli veidi üle 4,5 miljoni krooni.

GNT Eesti impordib ja müüb hulgi järgmisi kaubamärke: Hewlett-Packard, IBM,
Compaq, Microsoft, NEC, AMD, Samsung, Sony, Epson, APC, LG, Logitech, Allied
Telesyn, Minolta, Kingston, Fujitsu Siemens.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Vinni vallas tuleb novembris kordushääletamine

Autor Avo | Avaldatud: 23. okt. 2002

Vinni vallas tuleb novembris kordushääletamine

Vabariigi Valimiskomisjon tunnistas oma eilsel koosolekul kehtetuks hääletamistulemused Vinni valla valimisringkonnas nr 1 ja määras kordushääletamise päevaks 17. novembri, sest kontrollimisel selgus, et Vinni vallas Eesti Keskerakonna nimekirjas numbri all 105 kandideerinud Aleksei Gvanovski osutus mittekodanikuks.

Oma sõnul paarkümmend aastat Vinnis elanud perearst Aleksei Gvanovski kogus oma ringkonnas 23 häält, mis mõjutas oluliselt hääletamistulemusi selles valimisringkonnas. Kui Gvanovski poleks kandideerinud, oleks mandaatide jaotus olnud teistsugune.

Aleksei Gvanovski ütles eile õhtul, et talle tuleb selline otsus üllatusena. “Selge,” vastas ta, “aga ma ei teadnud seda.” Poole jutu pealt läks Gvanovski üle vene keelele ning oli üldse napisõnaline.

Vabariigi Valimiskomisjoni poolsel kontrollimisel rahvastikuregistrist selgus, et kohalikel valimistel kandideerib Eestis kümme mittekodanikku.

Vastuseks Vabariigi Valimiskomisjoni pöördumisele kinnitas siseministeerium, et need kümme isikut on Eestis elamisloa alusel elavad välismaalased, kellele on välja antud välismaalase pass. Vastavalt valimisseadusele võivad kandideerida aga ainult Eesti kodanikud. Kuna osalemine valimistel ilma hääleõiguseta on karistatav, esitas Vabariigi Valimiskomisjon politseile avalduse nende kümne isiku suhtes väärteomenetluse algatamiseks.

Tehes järelevalvet valimiste korraldamise üle, selgitas Vabariigi Valimiskomisjon välja, et ükski kümnest kandidaadist ei osutunud valituks. Üheksal juhul ei mõjutanud nimetatud seaduserikkumine ka oluliselt hääletamistulemusi. Samas tegi Vabariigi Valimiskomisjon ettekirjutuse mitte registreerida neid kandidaate volikogu asendusliikmeteks.

Vastavalt seadusele võib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Vihula valla tehing maaga luhtus taas

Autor Avo | Avaldatud: 23. okt. 2002

Vihula valla tehing maaga luhtus taas

Läinud nädala neljapäeval keeldus notar Katre Pustak kinnitamast Vihula vallavalitsuse ja volikogu liikme Urmas Lahe vahelist Karepal asuva mereäärse kinnistu ostu-müügitehingut.

Vihula vallavalitsus soostus müüma volikogu liikmele Urmas Lahele Karepal asuva 3,89 hektari suuruse mereäärse kinnistu 800 000 krooni eest.

Mõnede kinnisvaraekspertide hinnangul kuni neli miljonit krooni maksev maatükk on kevadest saati tekitanud kohalikus omavalitsuses tuliseid vaidlusi.

Vaidlus jõudis kohtusse

Vihula vallavõimude kinnistule korraldatud enampakkumise võitis kevadel Urmas Laht, kes Keskerakonna ridades kuulub nii Riigikokku kui ka Vihula vallavolikokku. Ainsana enampakkumisel osalenud Laht põhjendas maaostu sooviga täita valla kõhnukest rahakotti.

Tehingu nurjas Vihula volikogu liige Leo Luus, kes viitas valla põhimäärusele, mille järgi rahvaasemikel kui otsustajatel ei olnud õigust vallavara osta. Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi ettepanekul tühistaski Vihula volikogu maamüügiotsuse.

Juulis muutis volikogu keskerakondlik koalitsioon valla põhimäärust ja kuu aega hiljem otsustati maatükk ikkagi Urmas Lahele müüa, kusjuures enampakkumist korraldamata. Volikogu enamus põhjendas oma otsust asjaoluga, et Lahele on juba niigi liiga tehtud ja tema põhiseaduslikke õigusi rikutud.

Pensionär Leo Luus pidas enampakkumisest loobumist oma põhiseaduslike õiguste rikkumiseks ja kaebas volikogu otsuse kohtusse.

Istungilt notari juurde

Vihula vallavalitsuse liige Aarne Innos rääkis, et palju kõneainet pakkunud maatükk äratas temas huvi ja ta vestles sel teemal ühe kinnisvaraeksperdiga, kes hindas kinnistu kahele miljonile kroonile.

Innose kinnitusel teda läinud neljapäeval vallavalitsuse istungil ei olnud, kuid eelnevalt oli teda palutud tulla lõunaks Rakverre notari juurde Urmas Lahe ja kohaliku omavalitsuse vahelist maatehingut sõlmima. Vihula vallavalitsuse ülejäänud kuus liiget sõitsid Innose andmetel notari juurde otse istungilt, mis tavapärase kolme tunni asemel kestis neljapäeval umbes tunni.

Kui Vihula vallavalitsus ja volikogu liige Urmas Laht Rakverre jõudis, ütles notar Katre Pustak neile, et oli just pool tundi tagasi rääkinud kohtunikuga ja keeldus maa ostu-müügitehingut vormistamast, põhjendades, et kinnistuga seonduv vaidlustati kohtus.

Vihula vallavalitsuse liige Aarne Vaik rääkis, et hilines läinud neljapäeval istungile. Rakverre sõidu eesmärki ta ei teadnud, kuid notari juures Urmas Lahte nähes oletas, et tegu on Karepal asuva kinnistu müügiga.

Vihula vallavolikogu liige Leo Luus ütles, et neljapäeval pidi kinnistuga seonduv tulema arutlusele Jõhvi Halduskohtu väljasõiduistungil Rakveres, kuid valda esindav jurist saatis kohtule faksi, kus teatas enda haigestumisest ja palus kohtuistung edasi lükata.

Luus sai koju jõudes teada, et vallavalitsus üritas samal päeval sõlmida notari juures vaidlusaluse kinnistu ostu-müügilepingut. “See pidigi ebaõnnestuma,” märkis Luus, kelle andmetel olid nii Urmas Laht kui ka vallavanem Enn Siska teadlikud kinnistuga seonduvast kohtuvaidlusest.

Osalised seletusega kitsid

Vihula vallavanem Enn Siska ei saanud läinud reedel juhtunut kommenteerida, väites, et sõidab telefoniga rääkides autoga. Üleeile lõunal polnud vallajuhil samuti mahti kõnesolevast kinnistust vestelda ja ta palus pärast lõunat tagasi helistada. Pärastlõunal Siska mobiiltelefon enam paraku ei vastanud.

Eile oli Siska terve päeva vallamajast ära, telefonitsi ei õnnestunud temaga ühendust saada.

Riigikogu liige Urmas Laht soovis kinnistuga seonduvat kommenteerida kirjalikult, paludes Virumaa Teatajal saata kirjalikud küsimused. Lahe ütlust mööda saab ta neile vastata täna.

MAGUS SUUTÄIS:

Karepa külas asuv 3,89 hektari suurune Pääsu kinnistu maksab mereäärsete maade 30-100 krooni suurust ruutmeetri hinda arvestades 1,2 kuni 4 miljonit krooni.

–>Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Vabariigi President 23-24.okt. Lääne-Virumaal

Autor Avo | Avaldatud: 23. okt. 2002

Vabariigi President teeb ringsõidu Lääne-Virumaal
21.10.2002

President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel teevad 23. ja 24. oktoobril töövisiidi Lääne-Virumaale. Ringsõidu eesmärk on tutvuda ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostööga ning ettevõtlus- ja koolitusvõimalustega maapiirkonnas.

Tutvumiskäik viib presidendi esmalt Vajangule, kus kohalikud ettevõtjad ja vabatahtlike tuletõrjujate ühing taastavad rahvamaja. Seejärel osaleb riigipea koos maavanem Marko Pomerantsiga Tamsalus Lääne-Virumaa linna- ja vallajuhtide arutelus omavalitsusliitude rolli üle. Talunik Mart Lepik pakub võimalust tutvuda oma Kaarli taluga ja rääkida Väike-Maarja valla põllumeeste seltsi liikmetega.

Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolis Mõdrikul on presidendil võimalus uurida, mis toob noori just sellesse kooli. President juhatab sisse Eesti Panga asepresidendi Andres Suti loengu maailmamajanduse kriiside mõjust Eestile. Kolmapäeva õhtupoolikul käib riigipea Tudu metskonnas, mida tabasid 2001. aasta juulis tugevad tormikahjustused. President külastab ka palkmaju tootvat osaühingut Tender Ehitus ja Põlula kalakasvatust ning vestleb Lääne-Virumaa ettevõtjatega.

Neljapäeva hommikul tutvuvad riigipea ja pr Ingrid Rüütel klaasikunstnik Riho Hüti loominguga tema ateljees Rakveres. Seejärel suundub president Sõmeru valda, kus Aeroci ehitusmaterjalitehase näite varal saab ülevaate Eesti erakapitali suutlikkusest ning ettevõtte ja valla koostööst. Kundas on peatuskohaks tsemenditehas, sadam ja kavandatava puidumassitehase krunt.

Pealelõunal väisavad president ja pr Rüütel ettevõtja Oleg Grossile kuuluvat tootmiskeskust. Seejärel tutvuvad nad Kadrina Keskkooli multimeediaklassiga ja peatuvad emakeele ausamba juures. Tapal saab president ülevaate tööstuspargi loomisest ja kaasaegsest kasarmukompleksist sõjaväeosas. Lasila mõisas tutvustakse presidendipaarile mõisakoolide liikumist.

Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 21. oktoobril 2002

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Liivitar tuleb lauldes Rakverre

Autor Avo | Avaldatud: 23. okt. 2002

Julgi Stalte on hakanud meie maad ja rahvast meeletult armastama. Võib-olla sellepärast, et Eestis elavad kuumad Eesti kutid, ütleb ta ise. Foto: Meeli Küttim

Lauljatar Julgi Stalte kuulub nende viiekümne liivlase hulka, kes oma keelt mäletavad ja elus hoiavad. Igapäevases suhtluses tarvitab aastaid Viljandi Kultuurikolledzhis õppinud ja liivi-eesti ansamblis Tulli Lum laulev Stalte siiski läti või eesti keelt.

Tere! Kuidas on liivi keeles tere?

Terintsh. Pika e ja pehme n-iga.

Kust see Rakveres esinemine üles kerkis?

Mulle helistati ja ma nõustusin. Rohkem ei tea.

Kuulsin, et Virumaa Noorteorkester esineb samal üritusel. Plaanite midagi koos nendega teha? Ja on teil endal ainult kitarrimees Jaan Sööt ühes?

Juhtub ju nii mõndagi plaanimatut? Head ei ole alati palju tarvis, selleparast on mul vaid Jaan kaasas.

Mida kavatsete laulda?

Seda, mis tuleb südamest ja on hingedeajaga kooskõlas.

Mis te arvate, kui hästi-halvasti eestlased liivi keelest aru saavad?

Kui tahavad, siis saavad päris hästi aru.

Milline on olnud teie laulude vastuvõtt eestlaste seas? Ja lätlaste? Ja üleüldse?

Mul on olnud tagasiside päris toredate inimestega, keda ma meeletult austan ja armastan. Nende soojad sõnad annavad jõudu ja jaksu jätkata oma teed. Meeldiv, kui mõni eestlane läbi liivi laulude hakkab ka oma eestlust rohkem meeles pidama. Ja üleüldse – inimesed on ju toredad, lätlastest rääkimata.

Kas olete varem Lääne-Virumaa ja/või Rakverega kokku puutunud? Käisite vist kunagi Viru Särul?

Noh… nii vähe! Ei, Rakveres olen tegelikult käinud päris mitu korda ja enamik kordi lauldes. Viimane kord oli Baltica ajal koos perekonnaga.

Millega te praegu tegelete? Praegu olete Lätis – mis seal?

Niisama, teen nalja. Vist jälle õpin ja tegelen muidu toredate asjadega.

Liivi kodakondsust pole kahjuks olemas. Mis kodakondsus teil on ja mis on passis rahvuseks märgitud?

Läti on mu kodakondsus ja liivi – rahvuseks passis. Või: südametunnistus on mu kodakondsus ja armastus – mu rahvus.

Mida teist Läti ajakirjanduses kirjutatakse, mida Eesti omas? Milline on suhtumine siin ja seal?

Eestlased ikka veel teavad natukene rohkem liivlastest kui lätlased, seega hoiavad meid kui suured vennad. Mina selles kontekstis olen vist lihtsalt väike õde.

Ajakirjandus igal pool kirjutab eri põhjustel – ka seepärast, et midagi targemat kirjutada pole.

Sel juhul küsitakse, et, noh, räägi midagi, ning otsitakse sellest midagi eripärast, urgitsetakse rõõmsalt skandaalide järele. Või siis küsitakse seoses mingi üritusega, nagu ikka.

Mis teid Eestiga seob?

Ma olen hakanud seda maad ja rahvast meeletult armastama. Võib-olla sellepärast, et Eestis elavad ju “kuumad Eesti kutid”… Hi-hi-hii, ärge solvuge.

Mida peaksid inimesed tegema, et paremini elada?

Kui naudid ja märkad neid ilusaid ja armsaid asju, mis tegelikult meid ümbritsevad, muutudki ise paremaks.

Tulli Lum tähendab kuuma lund. Kuidas te talve ja lund talute?

Nagu tuldki.

Kui õigesti mäletan, siis Tulli Lum’il on üks plaat välja tulnud. Kavatsete selle või mõne muu projektiga veel plaate teha?

Igasuguseid asju teen Lätis, ja Tulli Lummiga – üllatused tulevad salaja…

Kas tahate veel kuulsamaks saada või on kuulsus teisejärguline?

Kas ma siis teen seda kuulsuse pärast? Kui, siis oleks ma lihtsalt popi või disko või mõne muu sellise kommertsiaalse stiili lauljaks hakanud. Selline kuulsus lammutaks… Ja nendeski stiilides pole kõik lauljad ainult kuulsuse peal väljas! Inimene laulab oma hingest. Ja hing küll ei nõua kuulsust.

Kus peate oma sünnipäeva?

Oi, tõesti sünna tuleb… Pagen vist jälle kuskile… Eelmisel aastal hääletasin Tallinnast Riiga. Nendega, kelle auto peale sain, ja paari oma sõbraga tinutasime naerdes hommikuni, sest kõik sel päeval tundus naljakas olevat.

Kaugel need jõuludki enam, ukse ees juba.

Jõule ma isegi vihkan… Mul oleks nagu oma arusaam, kuidas see peaks välja nägema.

Praegune kolmekuuline või pikem ostuhullus, ühed ja samad laulud ja dekoratsioonid ajavad mind hulluks.

Sel aastal osalen vist jõulude ajal Lätis ühes muusikaetenduses.

ETENDUS:

Lauljatar Julgi Stalte ning kitarrist Jaan Sööt esinevad 2. novembril kell 18 Rakvere Gümnaasiumis hingedepäeva kontserdil. Stalte esineb samas ka koos Virumaa Noorteorkestriga.

–>Vahur Afanasjev
vahur@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Võtikvere raamatuküla

Autor Avo | Avaldatud: 22. okt. 2002

Kirjanikud ja kirjastajad on sel laupäeval Võtikvere raamatuküla poole teel

Kui veel kolm aastat tagasi oli vaja tohutut vaeva näha, et Tallinna ja Tartu kirjastused Võtikverre saada, siis sellel aastal kiirustasid kirjastused ise juba varakult pärima, kas raamatupidu ja laat ikka toimuvad.

Enam ei öelnud keegi, et Võtikvere asub kolkas.



Kunnas ja Contra rahva ette



Uus raamatuküla kaitsjagi on valitud: kirjanik major Leo Kunnas. Kunnase romaan ”Sõjajumala teener” sai paar aastat tagasi romaanivõistluse II preemia. Selle aasta raamatuküla peol on raamatusõpradel võimalus temaga kohtuda.

Peole on lubanud tulla ka luuletaja Contra, kes võlus eelmisel aastal oma lõbusate luuletustega ära isegi vanaemad ja vanaisad, noortest rääkimata.

Kirjanik Olev Remsu räägib oma näidendist, kus juttu Juhan Liivist.

Eesti Päevalehe ajakirjanik Jaak Urmet, kirjanikunimega Wimberg, loeb katkendeid oma maaelu käsitlevast romaanist ”Lipamäe”.

Võtikvere pidustustest võtab osa ka Norrast pärit eesti kirjanduse tõlkija Turid Farbregd, kes paar päeva tagasi võttis Kanadas Vancouveris vastu Karel Capeki tõlkepreemia eesti kirjanduse tõlkimise eest. Preemia on mõeldud tublile tõlkijale, kes tõlgib väikesest keelest väikesesse keelde.



Lauljad, näitlejad ja maavanem



Peale kirjanike ja kirjastuste on külla oodata teisigi kuulsusi. Ajakirja Kodukolle peatoimetaja Lea Arme, kes on lisaks allakirjutanule üks pidustuste läbiviija, võtab kaasa näitleja Ada Lundveri, kellest Lea Arme on kirjutanud raamatu.

Kuulus näitleja esineb alates kella viiest Võtikvere raamatuküla vaimsuse õhtupoolikul.

Umbes sel ajal jõuavad Rannalt laagrist kohale ka teised näitlejad.

Lauluga ülistavad raamatupidu Mustad Vestid eesotsas maavanem Margus Oroga.

Tallinnast tulevad kohale Tantsusarvikud ja mõned üllatuskülalised.

Lõpuks on simman ja vaba mikrofon, kus kõik saavad sõna võtta ja vaielda, sest kõnekunst on ka kunst.

Lastele on päeval joonistusvõistlus. Taani Kultuuriinstituut korraldab muinasjutumeister Anderseni loomingu näituse.

Raamatuid saab osta odavamalt kui poest, pidu on tasuta ja kestab kogu öö.

Võtikvere raamatuküla tegutseb kodanikualgatuse korras, toetajad on olnud Eesti Kultuurkapital Jõgevalt ja Tallinnast ning Torma vald.

Imbi Paju,
Võtikvere raamatuküla koordinaator

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Torma Albumid

Autor Avo | Avaldatud: 22. okt. 2002

Lehitsedes Torma AlbumeidAlmanahhid Torma Album on hea näide sellest, kuidas saab põlistada kodukandi ajalugu.

Erakogu

                   Torma pasunakoor aastal 1921
 

Esimest korda tähistati Eestis raamatu-aastat aastail 1935–1936. Ka Tormas moodustati komitee ja tehti mitmesuguseid üritusi.

Kui komitee kohustused lõppesid, ei mindud laiali, vaid tuldi aeg-ajalt vallamajja kokku, et arutada kodunurga aktuaalsemaid küsimusi. Komitees olid kohalike suuremate organisatsioonide (seltside) esindajad ja suur osa Torma intelligentsist.

Sellistel kokkutulekutel tekkiski mõte anda võidupühaks välja Torma Album.

Plaan tehti teoks. Kõnnu 4-klassilise algkooli juhataja August Saki algatusel ja juhtimisel ilmus 1939. aasta võidupühaks Torma Album I – illustreeritud kodupaigalooline almanahh.



Põige minevikku



Tartu maavanem Heinrich Lauri (1890–1942) kirjutas oma tervituses tormalastele albumi esimeses numbris: “Torma on kujunenud üheks Põhja-Tartumaa tsentrumiks vaimsel ja majanduslikul alal, milleks elanikud on usinasti teinud tööd. Kõik see väärib tõsist tähelpanu ja pakub rohket huvi üldsusele, mispärast Torma seltskonna omaalgatus “Torma Albumi” väljaandmiseks täidab tänuväärse ülesande.”

Tallinnas elavate tormalaste ja nende järeltulijate kokkutulekuid, kus vahetati mõtteid oma kodukihelkonda puutuvate küsimuste üle, toimus juba Eesti Vabariigi esimestel aastatel.

Nende hingeks oli Tormast Liikatku külast Kolli talust pärit ja elu lõpuni Tormaga seotuks jäänud kauaaegne Eesti piirimaade nõunik, setu kultuuri- ja haridustegelane ning nn setude isa Samuel Sommer (1872–1940).

Esimest Torma Albumit tabas Nõukogude okupatsiooni aastail paljudele 1917–1940 ilmunud raamatutele osaks saanud saatus: kanti keelatud trükiste nimekirja, korjati raamatukogudest ära ning hävitati. Praegu on riiklikes raamatukogudes (Tartu, Tallinn) kokku vaid viis eksemplari.

Esimene Torma Album anti 2001. aastal ajalooliste kommentaaridega varustatult Tormalaste Kodupaigaühenduse faksiimileväljaandena uuesti välja, aluseks võeti Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogus säilitatav eksemplar.

Traditsioon anda Torma Album välja võidupühaks on säilinud. 1997. aastal ilmus teine ja 1999 kolmas album.

Koostajad on iseloomustanud albumite sisu ja eesmärke teise Torma Albumi tagakaanetekstiga:

“Kes on tormalane?

Tormalane on inimene, kelle juured ulatuvad Torma ja kes on südamega Tormas, kes juba C. R. Jakobsoni ning Jakob Pärna aegadest ei taha olla, ei olegi vaikiv, ununev lehekülg aegade-raamatus. Tormalane tahab olla Vabadussõja võitnud rahva väärikas esindaja. Kodupaiga almanahhi “Torma Album” lugedes saab oma vaimuvara rikastada igaüks, kes otsib vastuseid küsimustele:

• miks on C. R. Jakobson sümbol tormalastele, sümbol kogu rahvale

• kuidas “Torma Album” on sillaehitaja sõjaeelse iseseisvusaja ja tänapäeva Torma vahel, kõigi tormalaste vahel

• kes olid 1930. aastate teisel poolel need targad, patriootlikud inimesed, kes juhtisid Torma valda, õpetasid lapsi, elustasid rahvakultuuri, arendasid noorsooliikumist, kujundasid Torma vaimset palet

• millised leheküljed veel kirjutamata Torma ajaloost olid Nõukogude okupatsiooni ajal määratud igaveseks unustusse.”



Side kodukohaga



Almanahhi leheküljed aitavad tänapäeva inimest sadade nähtamatute niitidega siduda oma kodukoha ja selle minevikuga, panevad meenutama neid, kellele oleme suuresti võlgu selle eest, kes me oleme ja mis meil on.

Tormalaste Kodupaigaühenduse tegevus ja tema eestvedamisel paljude kodukandiinimeste kaasabil väljaantavad Torma Albumid, mille neljas raamat koostamisel, on suurepärane näide, kuidas saab põlistada oma kodukandi ajalugu ja kaasaega ning aidata kaasa maakultuuri arengule kodukohas.



Jaan Viigi

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti vanima pasunakoori lugu

Autor Avo | Avaldatud: 22. okt. 2002

Torma vald on pannud käima puhkpilliorkestrite festivali

Tormast pärit mehed, Tallinna Tehnikaülikooli matemaatikaõppejõud Aksel Jõgi ja Tallinna Pedagoogikaülikooli vanemteadur Endel Laul koostasid paar aastat tagasi raamatu ”Eesti vanima pasunakoori lugu: Torma puhkpilliorkester 150”.

Seal on kirjas, kuidas Torma kihelkonnakooli õpetaja ja vennastekoguduse jutlustaja Adam Jakobson ning baltisaksa kirjamees ja arst Georg Julius Schultz-Bertram 1848. a eesti maarahva pasunakoori asutasid.

Laul ja Jõgi tuletavad meelde, et eestlaste kui rahvuse eneseteadvus hakkas kasvama just laulu- ja mänguseltsides. Küllap oleme tänini kandnud endas uskumust, et ühtekuuluvustunne ja usaldus sünnib midagi koos tehes ja seda tegu lauldes ja tantsides ülistades.



Laul, pillimäng ja kirjasõna



Adam Jakobson (1817–1857) oli silmapaistev köster-koolmeister, kes tormalaste vaimuannetesse ja kultuurihuvisse austusega suhtus. 1857. a kirjutas Jakobson raamatu ”Monni armastuse sanna mängo ja laulosöbradele”, kus tutvustas laulu- ja mängukooride asutamise kogemusi ja kutsus maarahvast üles asutama iseoma südamerõõmuks laulu- ja mängukoore üle kogu maa.

Rahva vaimustus oma orkestri loomisest oli nii suur, et muusikariistade muretsemiseks hakati korjandusi tegema. Raha annetasid nii Tartu professorid, ametimehed kui ka lihtkodanikud, kelle hulgas Jakobsonil oli palju sõpru.

Pillimängijaid tuli kohale isegi kaugetest küladest – Kasepäält, Ootkakult, Iraverest, Rääbiselt, Sadalast, Tarakverest –, põhiliselt külakooliõpetajad, taluperemehed ja kihelkonnakooli poisid.

Adam Jakobson sai koolmeistri, köstri, laulu- ning mängukoorijuhina väga tuntuks kogu kihelkonnas ja naaberkihelkondadeski.

Et eestlane saaks aimu euroopalikust kõrgkultuurist, tõlkis Jakobson eesti keelde helilooja Franz Joseph Haydni elukäiku tutvustava teose ”Josep Haideni ellokäik”. See ilmus oma aja kohta erakordselt suure tiraaþiga, 2000 eksemplari.

Laul ja Jõgi kirjutavad, et kui Adam Jakobson 1857. a suri, oli teda ära saatmas nii palju rahvast, et kõik ei mahtunud kirikusse ega surnuaeda.



Isa jälgedes



Adam Jakobson pärandas kogu oma vaimujõu esiklapsele Carl Robertile. Laulu- ja pasunakoori arenguks sai poeg küll vähem teha kui isa, kuid kujundas eestlaste mõttemaailma eriti oma õpikute kaudu.

1867. aastal ilmus C. R. Jakobsoni ”Uus Aabitsaraamat” (tiraaiga 10 000 eksemplari), mis esmakordselt arvestas ka eesti talulapse tundeelu. Samal aastal ilmus veel valla- ja mõisakoolidele mõeldud ”Kooli Lugemise raamatu” I osa.

Tema koolilugemiku kaudu jõudsid rahvuslikus vaimus luuletused ja laulud peaaegu iga eestlaseni. Rahva seas muutusid üldtuntuks ja viisistatuna lauldavaks Lydia Koidula luuletused ”Sügise mõtted”, ”Sind surmani”, ”Mo isamaa on minu arm”, ”Miks sa nutad lillekene”, ”Meil aia ääres tänaval”, ”Eesti muld ja Eesti süda”.

Jakobson pidas eestlase hingeelu arendamise seisukohast eriti tähtsaks lauluõpikute koostamist. Nii valmiski tal laste- ja segakooridele mõeldud kahe-, kolme- ja neljahäälsete laulude kogumik ”Rõõmus laulja”.



Pillipuhumisest tähtsam



1940. aasta juunis alanud Nõukogude okupatsioon keelustas kõik ühiskondlikud ja kultuurilised seltsid ning lõikas seega läbi Torma mängu- ja lauluseltside plaani anda ühiselt välja ”Torma albumi” teine osa, mis pidi olema pühendatud Adam ja Carl Robert Jakobsonile.

Mõne aja pärast tõusis Eesti kohale haakristiga punalipp. Elu alalhoidmine sai okupatsioonide tingimustes tähtsamaks kui pillipuhumine.

Sõjajärgses Tormas oli säilinud rahvamaja ja 1946 mängis puhkpilliorkester taas. Repertuaari valik toimus küll Glavliti terase pilgu all ja 1950. aasta märtsipleenumi otsuse valguses langesid põlu alla ning kuulutati kodanlikeks natsionalistideks Cyrillus Kreek, Tuudur Vettik, Alfred Karindi.

Paljudest raskustest hoolimata leidis Torma orkester võ
imalusi jätkata, sest pillimäng ja muusikaarmastus on kandunud põlvest põlve edasi.

Neli ja pool aastakümmet on orkestrit elus hoidnud Alfred Õunapuu, kes suunas inimesi pillimängu juurde oma julgustava sõna ja nõuannetega. 1998. aastal ulatas Alfred Ôunapuu taktikepi orkestri noorele tromboonimängijale Enno Tublile.

Nii on Adam ja Carl Robert Jakobsoni alustatu jätkunud tänaseni. Torma vallas on saadud käima seltsitegevus ning möödunud aastal pandi koos vallavalitsuse, kohalike kultuuritöötajate ja põllumeeste seltsiga alus Torma puhkpilliorkestrite festivalile.

Sel suvel toimub festival 21. juulil ja on pühendatud C. R. Jakobsoni 160. sünniaastapäevale.

Imbi Paju

Lisateavet Torma festivali TOPOF kohta
Ahto Vili (050) 4 42 27
Kaja Ivask (052) 2 09 23
e-mail: linnutaja@hot.ee

ToPOF algas kõikide pasunakooride koosmänguga:  

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Registreerimisleht

Autor Avo | Avaldatud: 22. okt. 2002

 Seminari “Tööstuspärand kui arengu suunaja” ja Industrial Heritage Platform 2000-2002 lõpuseminari “Promoting Industrial Heritage – Mapping Best Practices”  

                                    Registreerimisleht

Nimi:

Asutus:

Ametikoht:

Aadress:

Telefon:

E-post: 

       Soovin osaleda: 

            Ainult reedesel (29.11.02.) kohalikul seminaril “Tööstuspärand kui arengu suunaja”

            Ainult laupäevasel (30.11.02) rahvusvahelisel seminaril “Promoting Industrial Heritage – Mapping Best Practices”

             Mõlemal seminaripäeval

 

Registreerimine: Arvo Aun, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Keskallee 19, Kohtla-Järve, 30321, tel. (033) 78541, arvo.aun@kjlv.ee <mailto:arvo.aun@kjlv.ee>;

või

Epp Lankots, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Raekoja plats 12, 10146 Tallinn. Tel. (0) 645 7178, faks (0) 645 7180, epp.lankots@tallinnlv.ee <mailto:epp.lankots@tallinnlv.ee>;

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Ööbimisvõimalused

Autor Avo | Avaldatud: 22. okt. 2002

 Ööbimisvõimalused

Kohtla-Järvel:

Hotell Alex (jalgsi 1km), 10 kohta, 2-d numbrid, 660 EEK-i tuba koos hommikusöögiga, tel. (033) 96230 

Jõhvis:

hotell Pääsuke (sõita bussi või autoga 12 km), 40 kohta, 1-4-d ruumid, üks koht olenevalt valikust 75-250 EEK-i ilma hommikusöögita, tel (033)61001 

Kohtla-Nõmmel:

Hostel Kohtla (sõita bussi või autoga 10 km), 10 kohta, 125 EEK-i koos hommikusöögiga, tel. 053411202

Toila Sanatoorium:

sõita bussi või autoga 25km, kohtade arv piiramata, hinnad 500 (ühene tuba) – 620 (kahene tuba) koos hommikusöögiga, tel (033) 59591

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud