Vihula valla tehing maaga luhtus taas
Läinud nädala neljapäeval keeldus notar Katre Pustak kinnitamast Vihula vallavalitsuse ja volikogu liikme Urmas Lahe vahelist Karepal asuva mereäärse kinnistu ostu-müügitehingut.
Vihula vallavalitsus soostus müüma volikogu liikmele Urmas Lahele Karepal asuva 3,89 hektari suuruse mereäärse kinnistu 800 000 krooni eest.
Mõnede kinnisvaraekspertide hinnangul kuni neli miljonit krooni maksev maatükk on kevadest saati tekitanud kohalikus omavalitsuses tuliseid vaidlusi.
Vaidlus jõudis kohtusse
Vihula vallavõimude kinnistule korraldatud enampakkumise võitis kevadel Urmas Laht, kes Keskerakonna ridades kuulub nii Riigikokku kui ka Vihula vallavolikokku. Ainsana enampakkumisel osalenud Laht põhjendas maaostu sooviga täita valla kõhnukest rahakotti.
Tehingu nurjas Vihula volikogu liige Leo Luus, kes viitas valla põhimäärusele, mille järgi rahvaasemikel kui otsustajatel ei olnud õigust vallavara osta. Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi ettepanekul tühistaski Vihula volikogu maamüügiotsuse.
Juulis muutis volikogu keskerakondlik koalitsioon valla põhimäärust ja kuu aega hiljem otsustati maatükk ikkagi Urmas Lahele müüa, kusjuures enampakkumist korraldamata. Volikogu enamus põhjendas oma otsust asjaoluga, et Lahele on juba niigi liiga tehtud ja tema põhiseaduslikke õigusi rikutud.
Pensionär Leo Luus pidas enampakkumisest loobumist oma põhiseaduslike õiguste rikkumiseks ja kaebas volikogu otsuse kohtusse.
Istungilt notari juurde
Vihula vallavalitsuse liige Aarne Innos rääkis, et palju kõneainet pakkunud maatükk äratas temas huvi ja ta vestles sel teemal ühe kinnisvaraeksperdiga, kes hindas kinnistu kahele miljonile kroonile.
Innose kinnitusel teda läinud neljapäeval vallavalitsuse istungil ei olnud, kuid eelnevalt oli teda palutud tulla lõunaks Rakverre notari juurde Urmas Lahe ja kohaliku omavalitsuse vahelist maatehingut sõlmima. Vihula vallavalitsuse ülejäänud kuus liiget sõitsid Innose andmetel notari juurde otse istungilt, mis tavapärase kolme tunni asemel kestis neljapäeval umbes tunni.
Kui Vihula vallavalitsus ja volikogu liige Urmas Laht Rakverre jõudis, ütles notar Katre Pustak neile, et oli just pool tundi tagasi rääkinud kohtunikuga ja keeldus maa ostu-müügitehingut vormistamast, põhjendades, et kinnistuga seonduv vaidlustati kohtus.
Vihula vallavalitsuse liige Aarne Vaik rääkis, et hilines läinud neljapäeval istungile. Rakverre sõidu eesmärki ta ei teadnud, kuid notari juures Urmas Lahte nähes oletas, et tegu on Karepal asuva kinnistu müügiga.
Vihula vallavolikogu liige Leo Luus ütles, et neljapäeval pidi kinnistuga seonduv tulema arutlusele Jõhvi Halduskohtu väljasõiduistungil Rakveres, kuid valda esindav jurist saatis kohtule faksi, kus teatas enda haigestumisest ja palus kohtuistung edasi lükata.
Luus sai koju jõudes teada, et vallavalitsus üritas samal päeval sõlmida notari juures vaidlusaluse kinnistu ostu-müügilepingut. “See pidigi ebaõnnestuma,” märkis Luus, kelle andmetel olid nii Urmas Laht kui ka vallavanem Enn Siska teadlikud kinnistuga seonduvast kohtuvaidlusest.
Osalised seletusega kitsid
Vihula vallavanem Enn Siska ei saanud läinud reedel juhtunut kommenteerida, väites, et sõidab telefoniga rääkides autoga. Üleeile lõunal polnud vallajuhil samuti mahti kõnesolevast kinnistust vestelda ja ta palus pärast lõunat tagasi helistada. Pärastlõunal Siska mobiiltelefon enam paraku ei vastanud.
Eile oli Siska terve päeva vallamajast ära, telefonitsi ei õnnestunud temaga ühendust saada.
Riigikogu liige Urmas Laht soovis kinnistuga seonduvat kommenteerida kirjalikult, paludes Virumaa Teatajal saata kirjalikud küsimused. Lahe ütlust mööda saab ta neile vastata täna.
MAGUS SUUTÄIS:
Karepa külas asuv 3,89 hektari suurune Pääsu kinnistu maksab mereäärsete maade 30-100 krooni suurust ruutmeetri hinda arvestades 1,2 kuni 4 miljonit krooni.
–>Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee
Vabariigi President jätkab ringsõitu Lääne-Virumaal
Presidendi kantselei pressiteade: 24.10.02
Vabariigi President ja proua Ingrid Rüütel jätkasid täna eile alanud töövisiiti Lääne-Virumaal, kus riigipea huvi keskmes on kohalik ettevõtlus.
Hommikupoolikul külastatud Aeroc ASi ehitusmaterjalitehas Sõmeru vallas on hea näide Eesti erakapitali suutlikkusest ning ettevõtte ja valla koostööst. Koguinvesteering tühjale põllule rajatud tehasesse küünib 100 miljoni kroonini, tootmisvõimsus on 120 000 kuupmeetrit poorbetoonist tooteid aastas. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse konkursil jõudis Aeroc tänavu viie edukama ettevõtte hulka.
Sõmeru vald on püüdnud igati soodustada investeeringuid oma territooriumile, tehes ennekõike kättesaadavaks kogu vajaliku teabe, sh mitme aasta finants- ja majanduskava. Samas avaldasid Sõmeru valla juhid arvamust, et riiklikult on veel hulk võimalusi kohalikku ettevõtlust soodustada.
Nii võiks nende ettepaneku kohaselt kasutada kütuseaktsiisi laekumisi osaliselt kohalike teede remontimiseks ning lõpetada soojalaenude tagasinõudmise omavalitsustelt, võimaldades kasutada seda raha – Sõmeru valla puhul 2 miljonit krooni – infrastruktuuri arendamiseks. Samuti on vallajuhtide arvates vaja algatada riiklik programm maakeskuste infrastruktuuri arendamiseks, mis on ettevõtluse üheks eelduseks.
Samasugust seisukohta väljendasid ka Lääne-Virumaa edukamad ettevõtjad, kellega president arutas eile õhtul ettevõtluse eeldusi väljaspool Tallinna. Et maapiirkondade kommunikatsioonid ja teenused ei suuda pealinnaga konkureerida, soovivad ettevõtjad riiklikke arenguprogramme ääremaadele. Samuti oodatakse toetust tööstuslinnakute rajamiseks ja teadusmahukate projektide teostamiseks. Ettevõtjate sooviks on ka suurem konkreetsus seadusloomes, mis sätestaks nii ettevõtjate kui riigi kohustused, ning haridusministeeriumi suurem valmisolek tulla oskustööliste koolitamisel vastu ettevõtete vajadustele.
Presidendi ringsõit viis eile ka Skandinaavia turule palkmaju tootvasse osaühingusse Tender Ehitus ning Põlula kalakasvatusse, mis on ainus lõhevarude taastootmise riiklik baas Eestis. Tudu külastamine oli ajalooline, sest viimati käis riigipea seal 65 aastat tagasi. President Rüütlit tervitama tulnute hulgas oli Tudu elanikke, kes mäletasid president Pätsi külaskäiku 1937. aastal.
Täna hommikul pühendas kunstnik Riho Hütt oma ateljees Rakveres presidendi ja proua Ingrid Rüütli klaasikunsti saladustesse. Ennelõunal tutvus riigipea Kunda tsemenditehase üha keskkonnasõbralikumaks muutuva tootmisega ja puidumassitehase rajamise kavaga. Nagu märkis Kunda linnapea Anne Tasuja, võimaldab 1,33 miljardi kroonine investeering 70 töökoha loomist ning lisarakendust veel paarisajale inimesele.
Presidendi kantselei pressiteenistus