Triinu Kivilaan ja Lenna Kuurmaa Vanilla Ninjast, supermodell Carmen Kass ja näitlejatar Marta Vaarik on ainult mõned tuntud neidudest, kes õppimisele kuulsust eelistavad ja keskkooligi pooleli on jätnud.
Viimasena jättis kooli pooleli Vanilla Ninja lauljatar ja basskitarrist Triinu Kivilaan (16). «Koolis küll enam käia ei tahaks – kes üldse tahaks!?» teatab ta Delfile antud intervjuus.
Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg teatab, et Triinu on veel IXb klassi nimekirjas, kuid õppenõukogu kustutab ta sealt ema avalduse alusel õige pea.
«Et kool lõpetada, peaks ta tegema eksamid kõikides ainetes. See pole reaalselt võimalik. Tubli tüdruk on ta nagunii ja loodame, et haridustee tal pooleli ei jää,» ütleb Järvekülg.
Koolidirektor: «Triinu tegi õigesti.»
«Keskmine hinne vist oli nelja kandis. Pidevaid muresid polnud, aga eliitõpilane ta ka ei olnud,» lisab direktor. Järvekülje arvates tegi Triinu lauljakarjääri kasuks otsustades õigesti.
«See on nüüd raudselt minu enda arvamus. Aga nagu ta ka ise väljendas: selliseid võimalusi sageli ei pakuta. Kui jääd ootama ja lõpetad keskkooli, on vaja veel muusikaline haridus omandada. Nii hilja enam staariks ei kasva. Kuid see on eelkõige inimese enda ja – kuna Triinu on nii noor -, siis ka pere otsustada.»
Vanilla Ninja lauljatar Lenna Kuurmaa (19) pole samuti keskkooli lõpetanud – tal jäi pooleli XI klass. «Ei ütleks, et olin laisk. Koormus ansambliga oli lihtsalt nii suur, et ei jõudnud seekord asjadega valmis,» põhjendas ta kaks aastat tagasi.
Tüdrukud õpivad hiljem edasi
Paari kuu eest teatas Lenna aga Postimehele, et ei pea ülikooliharidustki üldse vajalikuks. «Ülikoolis käiakse selleks, et saaks tegelda sellega, millega sa tulevikus tahad tegelda. Aga me ju juba tegelemegi sellega. Ja praktikas on see palju parem kui ülikoolis. Ma ei näe probleemi. Kui sihuke võimalus avaneb – Eesti artistil kord elus, eks -, tuleb sellest kinni haarata.»
Elva gümnaasiumi direktor Kalmer Kivi kinnitab, et Londonis muusikuelu elav lauljatar Kerli Kõiv (18) õpib individuaalprogrammi alusel. «Kerli on edukas. Võtab õppimist vastutustundega ja kohustusega,» kiidab ta X klassi õpilast.
«Koolile ei tulnud kasuks, kui taskuraha teenimiseks osalesin suvelavastuses, mille lisaetendused toimusid ka talvel,» tunnistas Marta Vaarik (18) paar aastat tagasi SL Õhtulehes. Rändlavastus «Ei või olla» oligi peamine põhjus, miks ta 2003. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumis IX klassi kordama jäi. Tüdruk võttis aga end kokku ja käib praegu Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi Xa klassis.
Lauljatar Nele-Liis Vaiksoo (20) jättis gümnaasiumi pooleli muusikali «Miss Saigon» etenduste ajal.
«Ma ei ole siiani osanud seda valikut kahetseda. Mu elu on praegu niivõrd kirev ja värvikas. Võib-olla siis, kui olen 40 ja räägin lastele, et ärge tehke seda, mida ema tegi. Aga praegu olen väga rahul sellega, mis on,» pihtis aastase poja ema hiljuti SL Õhtulehes. «Iga asi tuleb omal ajal – vähemalt minu puhul on nii. Noh, ma ei räägi veel midagi sellest, aga ehk võib varsti mulle lilledega aktusele tulla,» andis ta mõista, et käib taas koolis.
Carmen Kass valetas endale keskhariduse
Supermodell Carmen Kass tunnistas mullu sügisel, et polegi keskkooli lõpetanud, kuigi varem on korduvalt väitnud, et koolitunnistus on taskus. «Keskkool jäi jah paraku lõpetamata. Olin noor, lihtsast perest lihtne tüdruk ja tuli teha valik kooli ja töö vahel.»
Ka teisel Eesti supermodellil, Kassi jälgedes astuval Tiiu Kuigil on keskkool lõpuni käimata. Põhikooli lõpetas ta aga viitega.
Jalgpalliäss Andres Oper ja korvpallikuulsus Martin Müürsepp pole samuti leidnud aega keskkooli lõpetamiseks.
Lauljatar Marju Länik: «Vanilla Ninja pole igavene!»
«Mina suutsin küll keskkoolis aega muusika ja õppimise vahel jagada. Et oleks probleeme olnud – mitte sinnapoolegi!» on lauljatar Marju Länik SL Õhtulehele meenutanud. Länik peab õppimist elus kõige olulisemaks, ehkki «just laulmine on mu leib, mu elu, mu töö ja armastus». Enda sõnul elas Länik lavaelu kogu keskkooliaja. «Minu hinded sellest ei kannatanud – need olid kogu aeg head või väga head ning käitumine eeskujulik.
Nui neljaks, aga Lennal tuleks ennast kokku võtta ja aru anda, et Vanilla Ninja pole igavene,» hindas Länik vaniljetüdruk Kuurmaa otsust. «Gümnaasiumi lõpetamiseks ei tule enam kunagi paremat aega.»
Ka lauljatari ja telesaatejuhi Reet Linna arvates pole õige kooli pooleli jätta. «Aga lapse ümber on ju vanemad ja õpetajad, kes peaksid hoolt kandma, et laps ei läheks liimile. IX klassi laps võib-olla ei olegi veel nii küps, et ise selliseid otsuseid teha.»
Rootsi valitsus otsustas täna algatada uue uurimise 1994. aasta 28. septembril Läänemerel põhja läinud parvlaeva Estonia uppumise põhjuste väljaselgitamiseks, vahendab AFP.
KOHMAKAS VAID PEALTNÄHA: «Meie tandem näeb küll kohmakas välja, ja esialgu oli sellega päris harjumatu sõita. Võrreldes nn. tavalise jalgrattaga, töötavad hoopis teised jalalihased. Kuid pikamaasõitudeks on see ratas väga mugav – ei väsita absoluutselt,» kiidavad maailmarändurid Ingrid ja Nicole.
Kalev Lilleorg
Kredexi juht Maive Rute võitis ülitiheda konkursi Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja väikeettevõtluse direktoraadi direktori ametikohale ning asub nüüd Euroopa kiratsevat majandust elavdama.
“Mall Hellami panus on osutunud Euroopa Liiduga seonduvate probleemide lahendamisel äärmiselt tõhusaks,” ütles EU Lobby kaasasutaja Christian D. de Fouloy.
VE: öine õhureostus Kohtla-Järvel
Kohtla-Järvet tabab öösiti õhureostus
18.03.2005 08:23PM Online
Kalevi tänava õhuseirejaama tulemused näitasid esmaspäeva varahommikul kella 6.30-8.30 väävelvesiniku saastatuse taseme piirväärtuse ületamist.
Keskkonnauuringute keskuse andmeil oli kõrgeim poole tunni keskmine kontsentratsioon 53,3 mikrogrammi kuupmeetri kohta ja kõrgeim tunni keskmine kontsentratsioon 38,8 mikrogrammi kuupmeetri kohta.
Ühe tunni keskmine lubatud piirväärtus on 8 mikrogrammi kuupmeetris. Tuule suund oli ületamiste ajal 217-257 kraadi ja tuule kiirus keskmiselt 0,9 m/s.
Teisipäeva varahommikul registreeriti väävelvesiniku ületamisi alates kella 4.30. Kell 9 oli tunni keskmine väävelvesinikusisaldus õhus 21 mikrogrammi kuupmeetris. Tuule suund oli ületamiste ajal 194-243 kraadi, tuule kiirus keskmiselt 0,8 m/s.
«Tuule kiirus oli väike ja tuule suund õige – põhisaasteallikate poolt,» kommenteeris ületamisi keskkonnauuringute keskuse õhulabori juhataja Toivo Truuts.
Tema sõnul oli ilmselt tegemist inversiooninähtusega.
«Tavaliselt on maapinna lähedal õhukihtide temperatuur kõrgem kui ülevalpool ning segunemine toimub ülemistes kihtides ja saasteained kantakse laiali,» rääkis Truuts.
«Inversiooni puhul on alumiste kihtide temperatuur madalam ja ülemistel kõrgem. Sellisel juhul vertikaalset segunemist ei toimu ning kogu saaste jääb paikkonda, kus see on tekkinud. Ja kui tuule kiirus on ka väike, siis see ei liigugi kusagile.»
Kust saaste pärit on, ei osanud Truuts öelda.
«Me teame ainult suunda,« täpsustas ta, «suunakraadide 210-260 vahemikust. Sinna jäävad nii Viru Vesi kui ka Viru Keemia Grupp, allikad võivad olla mõlemad.»
Truutsi sõnul pole Kohtla-Järvel saastetaseme märkimisväärset ületamist pikka aega täheldatud.
Märtsikuiste ületamiste üheks võimalikuks põhjuseks arvas Truuts ilma jahenemise. Teiseks pakkus ta võimalust, et Viru Keemia Grupis on ehk intensiivistatud põlevkiviõlide tootmist, mis on saastekoormust suurendanud.
Maakonna keskkonnateenistuses moodustatud nn haisukomisjon pole seni veel midagi mõõtmas-kontrollimas käinud.
Keskkonnateenistuse juhataja Tiiu Sizova sõnul on kõigepealt vaja saada täpsed topograafilised kaardid ning seejärel leppida kokku keskkonnalaboriga, kus on mõõtmiseks vajalikud võimalused. Päeva, mil komisjon välja läheb, ta eile veel öelda ei osanud.
Kuivõrd on kasu päevastest mõõtmistest, kui saastetaseme ületamised toimuvad valdavalt tuulevaiksetel öötundidel, on iseküsimus.