• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Julgust, Soome!

Autor Avo | Avaldatud: 6. dets. 2002
Julgust, Soome!

Täna oma 85. iseseisvuspäeva tähistav Soome on alati olnud Eestile eeskujuks. Küll targa ettevaatlikkusega ajaloos iseendaks jäädes, arendades kultuuri, keelt ja rahvust naabritest suurriikide kiuste ning poliitilise asjaajamiskunstiga.

Hillitsetud Soome suutis keeruliste ajaloo ja poliitiliste sündmuste taustal Eestiga ja Eestile ainsat akent maailma hoida. Soome on avanud teid ja uksi Eestile Euroopa Liitu pürgimisel.

Heade eeskujude taustal tahaks Soomele iseseisvuspäeval siiski rohkem julgeid tegusid soovida. Sest tänase Soome julgus ning otsekohesus asju nende õigete nimedega nimetada, kipub kiirelt tõttavale Eestile alla jääma.

See paistab välja Soome toetusest Eestile EL-i astumisel, millest nüüd on saamas ettevaatlik hirm: mida teha, et väikevend üle pea ei kasva. Ka pelg välja öelda selget seisukohta riigi tulevikust, eeskätt siis, kui juttu tuleb võimalikust NATO-sse astumisest, loob poliitikute vanaaegselt ümar jutt Soomest pildi, kel suu vett täis. Keda Soome kardab – ennast või teisi? Seepärast, rohkem julgust ja otsekohesust, Soome! Kui vaja, võib Eestist eeskuju võtta.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kiviõli vee- ning heakorraettevõtteid ähvardab pankrot

Autor Avo | Avaldatud: 5. dets. 2002

Viru Biopuhastus AS ja Viru Keemia Grupp (VKG) taotlevad Kiviõli
vee-ettevõtte OÜ Kiviõli Vesi ja heakorraettevõtte OÜ Elkarin suhtes
pankrotimenetluse algatamist, sest viimased võlgnevad VKG-le kokku üle 2
miljoni krooni.
Viru Biopuhastus AS-i juhatuse liikme Aldo Endjärve sõnul ei ole OÜ Kiviõli
Vesi ja OÜ Elkarin juba mitu aastat oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
Kiviõli Vee ja Elkarini võlg Viru Biopuhastusele ja VKG-le on üle 2 miljoni
krooni ning tähtaja ületanud võlgnevuste kogusumma üle poole miljoni krooni.
20. novembril tegid Viru Biopuhastus ja VKG Kiviõli Veele ja Elkarinile
pankrotihoiatuse, andsid võlgnevuste likvideerimiseks lisaaega ning
teavitasid edasistest sammudest.
“Hoolimata jõupingutustest ei õnnestunud olukorda rahumeelselt lahendada,
mistõttu olime sunnitud esitama pankrotiavaldused ja taotlema kohtus
ettevõtete suhtes pankrotimenetluse algatamist,” selgitas Endjärv.
OÜ Kiviõli Vesi võlgneb Viru Biopuhastus AS-ile kokku üle 250 000 krooni.
Kiviõli linna heakorraettevõte OÜ Elkarin, mis on OÜ Kiviõli Vesi
emaettevõte, on jätnud VKG-le tasumata graafikujärgset vana veevõlga
kogusummas ligi 250 000 krooni.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Prokurör nõuab Knjezevi tapjale 20-aastast vangistust

Autor Avo | Avaldatud: 5. dets. 2002

Riigiprokurör Heino Tõnismägi nõudis Ida-Viru maakohtus toimunud istungil
Kohtla-Järve volikogu liikme ja vee-ettevõtte juhi Nikolai Knjazevi
pantvangi võtnud ning seejärel mõrvanud Aleksei Maksimovile 20 aasta
pikkustvangistust.
Endine politseinik Maksimov võttis Knajzevi pantvani 29.mail möödunud aastal
ja viis ta oma majja.

Seal püüdsid kurjategijad Knjazevilt välja pressida kompromiteerivaid
andmeid Kohtla-Järve linnavõimude kohta. Sealsamas tehti ka videosalvestus
intervjuust Knjazeviga ning sunniti teda kirjutama kirju, kus viidati
sellele, nagu teaks ta linnategelaste kohta midagi kompromiteerivat. Samal
õhtul viidi Knjazev Mäetaguse vallas asuvasse Seli sohu, seoti ta jalgade
külge kümnekilone raskus ning uputati.

Knjazevi tapmises osalemises süüdistab prokurör ka endist politseinikku Juri
Petrovi ning endist Kohtla-Järve linnapead  ning ettevõtjat Valeri Loidapit.
Kõik kolm eitavad oma süüd, kuigi Petrov tunnistab, et käis koos Maksimoviga
soos ja nägi, kuidas too Knjazevi uputas. Samuti tunnistas Petrov, et nägi,
kuidas Knjazev enne seda koos Loidapiga Maksimovi majja tuli, ning rääkis,
et videosse salvestas Knjazevi tema, Petrov.
Oma seotust Knjazevi mõrvaga eitas kohtus ka Valeri Loidap.
Samal õhtul viidi Knjazev Mäetaguse vallas asuvasse Seli sohu, seoti ta
jalgade külge kümnekilone raskus ning uputati.

Pärast Knjazevi tapmist saatsid kurjategijad eesmärgiga raha välja pressida
mitmele isikule, sealhulgas Kohtla-Järve volikogu esimehele, praegusele
linnpeale Valeri Korbile, Knjazevi kirjutatud kirju ja videokassette, andes
mõista, et nad teavad midagi kompromiteerivat. Lühikese katkendi Knjazevi
intervjuust sai ka Korb, kellelt kurjategijad lootsid 1,5 miljonit krooni
saada. Raha väljapressijad siiski ei saanud.
Ülejäänud kohtualustele nõudis prokurör ühe kuni viie aastaseid karistusi.

Väiteid, mida Knajzev esitas enne surma videosalvestuses ning neist tekkinud
korruptsioonikahtlusi uurib Ida-Viru politseiprefektuur.

Aleksei Maksimovile süüks pandavad teod: vastustus kuriteo ettevalmistamise
ja kuriteo katse eest ( KrK §15 lg.1)
ebaseaduslik vabaduse võtmine (KrK §124 3 lg.2),
avalik vargus suures ulatuses (KrK §140 lg.2 p.2,3-1),
isikut või kodakondsust tõendava dokumendi riisumine (KrK 185 lg.2),
kuriteo organiseerimine ja toimepanemise juhtimine  (KrK §17 lg.4), 
vara tahtlik hävitamine või rikkumine (KrK §144 lg 1),
tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel – omakasu ajendil, teise kuriteo
varjamise või selle hõlbustamise eesmärgil  ning seoses kannatanu poolt
teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega (§101 p.1,3,4),
väljapressimine isikute grupi poolt ( § 142 lg.2 p.3)

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Soome lühiajalugu

Autor Avo | Avaldatud: 5. dets. 2002

Põhjalahe lääne- ja Soome lahe põhjarannik asustati soome hõimude poolt juba rauaajal. Allutati ja ristiusustati XII-XIII sajandil Rootsi poolt ja seati kuningliku maapealiku (asukohaga Turus) valitsuse alla.
1556 ülendas Gustav I Vasa Soome hertzogkonnaks. 1581 sai Soome suurherzogkonnaks.
1570-95 peetud sõja järel Venemaaga puhkes Soomes 1596 Rootsi sisetülide ajal talupoegade mäss (nn Suur nuiasõda) kohaliku asevalitseja vastu, mis summutati 1597.

Kuningas Gustav II Adolfi ajal omandati Venelt Ingeri ja Karjala alasid. Kultuurilist tõusu soodustas kindralkuberner P. Brahe valitsemine (1637-40) ja 1648-54), mil muuseas rajati Turu ülikool (1640). 1695-97 elas Soome üle suure näljaaja ja kannatas raskesti ka järgnenud Põhjasõjas, milles kaotas 1721 Venele suure osa Karjalast ühes Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linnaga. Uues sõjas 1741-43 loovutai Venele maad Kymi jõeni ja lõunapoolne osa Savost.

Sõjas 1808-09 läks Soome tervena Vene alla, kusjuures ta sai Vene suurvürstkonnana oma valitsuse (senati) ja maapäeva ning säilitas peajoontes endise põhikorra ning seadused. Vene võimu esindajaks maal sai kindralkuberner. 1812 määrati pealinnaks Helsingi.

Keiser Nikolai I reaktsioonilise valitsemise tõttu tuli esimene maapäev kokku alles Aleksander II valitsusajal aastal 1863, mil hoogustus ka soomlusliikumine V. Snellmani jt juhtimisel.
Järgnenud valitsejate Aleksander III ja Nikolai II ajal üritati Soome erikorra piiramist (eriti kindralkuberner N. Bobrikovi ajal), mis põhjustas soomlaste ägeda vastuseisu.

Maailmasõja lõpul kuulutas Soome enda 6. detsembril 1917 iseseisvaks vabariigiks.
Vahekordade teravnemine enamlike (punaste) ja kodanlike (valgete) rahvakihtide vahel viis Soome 1918 kodusõtta, milles võitjaiks tulid kindral Mannerheimi juhatatud ja Saksa vägede toetatud nn valged väed.
Aastail 1918-19 olid riigihoidjaiks P. Svinhufvud ja Mannerheim. 1919 valiti esimeseks presidendiks K. Stahlberg.

Kodusõja jätkuna kestnud sõda N.-Venega lõpetati 14.X 1920 Tartu rahuga, milles Venemaale loovutati Ida-Karjala.
1930-ndate aastate alguses tekkinud majanduskriis ja rahva poliitiline lõhestamine ajendasid siserahutused (nn Lapua liikumise), mille vaigistas 1931. a. presidendiks valitud Svinhufvud.
Aastal 1937 sai presidendiks K. Kallio.
Jätkub…

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Soome 85. aastapäeva tähistatakse Tallinnas ja Tartus ka

Autor Avo | Avaldatud: 4. dets. 2002

Soome 85. aastapäeva tähistatakse ka Tallinnas ja Tartus
04.12.2002

Soome Vabariigi 85. aastapäeva tähistatakse Tallinnas asuvas Soome Suursaatkonnas reedel toimuva piduliku vastuvõtuga ning mitmete kultuuriüritustega nädala jooksul ka Tartus.

Homme toimub kontsert Estonia Kontserdisaalis, kus ERSOt juhatab John Storgards ja soleerib nimekas Soome klarnetivirtuoos Kari Kriikku, kontserdiga tähistab ERSO Soome riigi 85. juubeliaastat.

Tartus algab Soome riigi sünnipäev reedel kell 10 toimuva väljasõiduga Vanemuise alumisest parklast Pilkale, kus pannakse pärg soomepoiste mälestusristile, rääkis konsulaarosakonna esindaja Minna Halonen.

Üritused jätkuvad reedel kell 12 algava kontsert-aktusega Ingeri Maja saalis, kus peokõne peab endine Soome suursaatkonna Tartu büroo atashee Ritva Pesonen. Esinevad Tartu soome kooli õpilased, Tartu Ülikooli üliõpilane Jan Kaitaniemi ja Tartu ingerisoomlaste segakoor Kiuru.

Kell 14 on iseseisvuspäeva jumalateenistus Ingeri Maja saalis, kus teenib Tervo koguduse pastor Olli Vuorinen, lisas Halonen.

Kell 18 jätkuvad sünnipäevaüritused aga Eesti Meestelauluseltsi Tartu Meeskoori ja Salo sõjaveteranide koori Laulu-Sepot iseseisvuspäevakontserdiga Tartu Ülikooli aulas.

Haloneni sõnul on Soome riigi sünnipäeva üritusi jagunud kogu nädalaks. Nii kestab reedeni teatrikohvikus Soome toitude nädal, kus iga päev on erinevate toitudega menüü ja saab näha ka mitme Soome kunstniku taieseid ning näitust Soome piimapukkidest.

–>PM Online
online@postimees.ee

 
04.12.2002

Soome Vabariigi 85. aastapäeva tähistatakse Tallinnas asuvas Soome Suursaatkonnas reedel toimuva piduliku vastuvõtuga ning mitmete kultuuriüritustega nädala jooksul ka Tartus.

Homme toimub kontsert Estonia Kontserdisaalis, kus ERSOt juhatab John Storgards ja soleerib nimekas Soome klarnetivirtuoos Kari Kriikku, kontserdiga tähistab ERSO Soome riigi 85. juubeliaastat.

Tartus algab Soome riigi sünnipäev reedel kell 10 toimuva väljasõiduga Vanemuise alumisest parklast Pilkale, kus pannakse pärg soomepoiste mälestusristile, rääkis konsulaarosakonna esindaja Minna Halonen.

Üritused jätkuvad reedel kell 12 algava kontsert-aktusega Ingeri Maja saalis, kus peokõne peab endine Soome suursaatkonna Tartu büroo atashee Ritva Pesonen. Esinevad Tartu soome kooli õpilased, Tartu Ülikooli üliõpilane Jan Kaitaniemi ja Tartu ingerisoomlaste segakoor Kiuru.

Kell 14 on iseseisvuspäeva jumalateenistus Ingeri Maja saalis, kus teenib Tervo koguduse pastor Olli Vuorinen, lisas Halonen.

Kell 18 jätkuvad sünnipäevaüritused aga Eesti Meestelauluseltsi Tartu Meeskoori ja Salo sõjaveteranide koori Laulu-Sepot iseseisvuspäevakontserdiga Tartu Ülikooli aulas.

Haloneni sõnul on Soome riigi sünnipäeva üritusi jagunud kogu nädalaks. Nii kestab reedeni teatrikohvikus Soome toitude nädal, kus iga päev on erinevate toitudega menüü ja saab näha ka mitme Soome kunstniku taieseid ning näitust Soome piimapukkidest.

–>PM Online
online@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Virumaad valivad kahe peale ühe kaunitari

Autor Avo | Avaldatud: 4. dets. 2002

Virumaad valivad kahe peale ühe kaunitari

Vaatamata kuuldustele, et mõned Ida-Viru noormehed ei luba oma kallimaid missivõistlusele osalema, peetakse Virumaa kauneima neiu valimine jaanuaris siiski.


Õhtujuht Üllar Saaremäe kolm aastat tagasi õnnitlemas õnnelikult naeratavaid Virumaa missist Diana Kaljuneeme (vasakul) ja missi Marian Maasit.

Kui viimastel aastatel valiti missi vaid Lääne-Virumaal, siis seekord on kaasatud ka Virumaa ida pool ning kokku jõuavad finaali viis kaunitari kummastki maakonnast.

Lääne-Viru poolne korraldaja Merje Poom õhutas kõiki huvilisi tütarlapsi, kellel vanust 17-22 aastat ning kelle pikkus ei jää alla 170 sentimeetri, võistlusega julgelt kaasa tulema ning endast talle teada andma.

“Alati maksab osa võtta, sest sealt saab terveks eluks midagi vajalikku,” ütles Poom. Pikkuse alammäär ongi seatud just seetõttu, et selle kasvuga neidudel on suurem võimalus selles valdkonnas edasi astuda.

Merje Poom on korraldanud missikonkursse neli korda, kahel neist valiti koos missiga ka tublim missis, ehk naine, kes on juba abielus ja laste ema.

Seekord ühendati aga jõud Ida-Virumaaga, sest mitmes mõttes on ju koos korralikku üritust kergem teha. Jõhvi poole pealt on korraldajaks Kersti Urbala.

Missivalimised peetakse sedapuhku 25. jaanuaril Rakvere teatris, edaspidi kavatsetakse vahetada toimumispaika korda mööda Ida-Virumaaga.

Poomi sõnul püüab tema seda korraldamist teha pigem sõulikuma kui vabariiklikel konkurssidel tavaks saanud akadeemiline laad. “Nõnda on huvitav nii missidele kui ka pealtvaatajatele,” ütles Poom.

See, et Ida-Virus potentsiaalsete missikandidaatide boyfriendidega seoses probleeme tekkis, Merje Poomi ei heiduta: “Ei saa kohe alla anda, kui on mõni tagasilöök. Kui üritus hästi läheb, siis annab see ju seda suurema positiivse emotsiooni.”

Läinud aastal võitis Virumaa missitiitli Hanna Püss Rakverest.

–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Maavanem nõuab Kohtla-Järve linnapea valimise otsuse muutmist

Autor Avo | Avaldatud: 4. dets. 2002

(16:49 04.12.2002)

Maavanem nõuab Kohtla-Järve linnapea valimise otsuse muutmist

Ida-Viru maavanem Rein AIdma nõuab Kohtla-Järve volikogult Valeri Korbi linnapeaks valimise otsuse muutmist, teatas BNS.

Aidma saatis kolmapäevl Kohtla-Järve volikogule kirja, milles tegi ettepaneku viia linnapea valimise otsus kehtiva seadusega vastavusse. Maavanema kirja kohaselt peab volikogu seda tegema 15 päeva jooksul alates 4. detsembrist.

Aidma ütles BNSile, et see võib viia Korbi linnapeaks valimise otsuse tühistamiseni, sest valimine ei vasta avaliku teenistuse seadusele. Avaliku teenistuse seadus keelab teenistusse võtta isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse.

Aidma möönis, et kunagise kriminaalkoodeksi ja praeguse karistusseadustiku käsitluses on erinevusi, mille tõttu võib kohus Korbi karistada kas rahatrahvi, teatud ametikohal töötamise keelu või ka vabadusekaotusega. Ta lisas, et kuna viimane võimalus pole välistatud, tulebki volikogu otsust muuta.

Hiljuti saatis kaitsepolitsei Korbi pärast kriminaalasja täiendavat uurimist uuesti kohtu ette, süüdistades teda ametialastes kuritegudes. Korbi nimi tõusis esile ka protsessil Kohtla-Järve kunagise linnavoliniku Nikolai Knjazevi tapmises süüdistatavate üle.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Energia ja Kohtla-Järve Soojus alustasid uue koostööprojektiga

Autor Avo | Avaldatud: 4. dets. 2002

Alates 02.12.2002 alustas Eesti Energia klienditeeninduse ruumides Jõhvis, Keskväljak 4 tööd Kohtla-Järve Soojuse klienditeenindaja, kes teenindab Kohtla-Järve Soojuse kliente soojuse valdkonna küsimustes.

Sama koostööleppe raames alustas Kohtla-Järve Soojuse klienditeeninduses Iidlas, Maleva 25a, tööd Eesti Energia klienditeenindaja, kes nõustab kliente elektrivaldkonda puudutavates küsimustes.

Eesti Energiale ja Kohtla-Järve Soojusele on alustatud koostöö pilootprojektiks, mis on suunatud klientide paremaks ja efektiivsemaks teenindamiseks.

Eesti Energia Teeninduse Virumaa piirkonna juhi Kristel Aasa sõnul saavad nüüdsest mõlema ettevõtte kliendid ühes kohas lahendada nii elektri kui ka soojuse valdkonnaga seotud küsimusi.

“Pikas perspektiivis tahaksime, et mõlema ettevõtte kõik teenindajad suudaksid kliente abistada nii elektrit kui soojust puudutavates küsimustes. Tulevik näitab, kas see ka võimalikuks osutub. Loodame esialgu, et alustatud koostöövorm meie klientidele sobib,” ütles Aas.

Eesti Energia klienditeenindus Jõhvis, Keskväljak 4, on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00 – 18.00 ja laupäeviti 9.00 – 13.00.

Kohtla- Järve Soojuse klienditeenindus Kohta-Järvel, Iidlas, Maleva tn 25 on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00 – 18.00 ja laupäeviti 10.00 – 14.00.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Korteriühistud on alustanud Kohtla-Järve Soojusega lepingute sõlmimist

Autor Avo | Avaldatud: 3. dets. 2002

AS Kohtla-Järve Soojus printsipiaalne tegevus lepinguta korteriühistutega
lepinguliste suhete saavutamiseks kannab esimesi vilju.
Ettevõte on sõlminud paari viimase nädalaga soojusenergia ostu-müügilepingud 6 senise probleemse korteriühistuga (Põhja allee 11, Metsapargi 6, Estonia pst. 19, Estonia pst. 20 Kohtla-Järvel ja Hariduse 10 ja 16 Jõhvis).
Sõlmimisel on lepingud veel 13 korteriühistuga.

“28. novembri õhtul kell 21.00 jõudsime lepingu sõlmimiseni ja
soojusvarustuse taastamiseni kõige probleemsema korteriühistuga Estonia pst. 20 Kohtla-Järvel, kelle juhatusse kuulub ka Ida-Virumaa korteriühistute liidu juhtpersoon Vladimir Jushkov,” ütles AS Kohtla-Järve Soojus kliendihaldur Roman Villo. “Kutsume veelkord kõiki seni veel soojuse ostu-müügilepingut mittesõlminud korteriühistuid seda kiiresti tegema, et vältida majade külma jäämist. Selleks tuleb korteriühistute juhatustel helistada Kohtla-Järve Soojuse telefonil 071 56 155 ja kokku leppida kohtumine lepingu sõlmimiseks,” lisas R.Villo.

Teatavasti alustas AS Kohtla-Järve Soojus 15. novembrist Jõhvis ja
Kohtla-Järvel siiani ettevõttega soojusenergia ostu-müügilepingut
mittesõlminud elamute soojusseadmete (sh. mõõtesüsteemide) ja
soojustarbimise kontrolli. Analoogne kontroll viidi läbi ka 2002. a. kevadel
kui vormistati üle 200 soojusenergia omavolilise tarbimise akti.
“Tol korral me soojusvarustust ei peatanud, et ühistud jõuaksid uueks
kütteperioodiks täita seadustest tulenevad nõuded. Kahjuks pole osa ühistuid vajalikke järeldusi teinud ja oma suhet soojusmüüjaga korrastanud. Juhul kui korteriühistu juhatus pelgab endale vastutuse võtmist korteriühistu liikmete ühishuvide esindamisel, siis on juhatusel võimalus volitada soojusenergia ostu-müügilepingut sõlmima haldusfirmat,” kommenteerib AS Kohtla-Järve Soojus marketingi- ja müügidirektor Lilian Niitsoo. 

Soojusenergia omavolilise tarbimise korral on soojusettevõttel juriidiline
õigus peatada koheselt taolise lepinguta tarbija soojusenergia tarbimine,
ilma täiendava ette teatamiseta, mida AS Kohtla – Järve Soojus on asunud ka rakendama.

Roman Villo sõnul on ettevõtte aktsioonid lepingulise suhte saavutamiseks
tarbijatega  tekitanud küll paksu verd, kuid samas aidanud inimesi mõtlema
panna. “Kõige halvem on see, et need juriidilised vägikaika vedamised mõnede üliaktiivsete kodanikega panevad kannatama süütuid inimesi. Seda püüame me oma töös kõigiti vältida. Linnakodanike soojusvarustust ei tohi mõtlematute tegudega ohtu seada,” ütles Roman Villo. 

Lepingutega on tänaseks kaetud 87% elamutest, s.h. 131 korteriühistut ja
korteriomanike ühisust ning 489 korterelamut, mida haldavad Minu Vara Ida AS, Tammiku Maja OÜ, Kohtla Elamu OÜ ja Ahtme Maja OÜ.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Korteriühistud on alustanud Kohtla-Järve soojusega lepingute sõlmimist.

Autor Avo | Avaldatud: 3. dets. 2002

(09:35 03.12.2002)

Korteriühistud on alustanud Kohtla-Järve soojusega lepingute sõlmimist

Uudise pilt

Kuus senist probleemset korteriühistut on sõlminud Kohtla-Järve soojusega teenuslepingud, teatas ettevõte.

Soojusettevõte on sõlminud paari viimase nädalaga soojusenergia ostu-müügilepingud 6 senise probleemse korteriühistuga (Põhja allee 11, Metsapargi 6, Estonia pst. 19, Estonia pst. 20 Kohtla-Järvel ja Hariduse 10 ja 16 Jõhvis).

Sõlmimisel on lepingud veel 13 korteriühistuga.

„28. novembri õhtul kell 21.00 jõudsime lepingu sõlmimiseni ja soojusvarustuse taastamiseni kõige probleemsema korteriühistuga Estonia pst. 20 Kohtla-Järvel, kelle juhatusse kuulub ka Ida-Virumaa korteriühistute liidu juhtpersoon Vladimir Juðkov,“ ütles AS Kohtla-Järve Soojus kliendihaldur Roman Villo. „Kutsume veelkord kõiki seni veel soojuse ostu-müügilepingut mittesõlminud korteriühistuid seda kiiresti tegema, et vältida majade külma jäämist. Selleks tuleb korteriühistute juhatustel helistada Kohtla-Järve Soojuse telefonil 071 56 155 ja kokku leppida kohtumine lepingu sõlmimiseks,“ lisas ta.

Kohtla-Järve soojus alustas 15. novembrist Jõhvis ja Kohtla-Järvel siiani ettevõttega soojusenergia ostu-müügilepingut mittesõlminud elamute soojusseadmete (sh. mõõtesüsteemide) ja soojustarbimise kontrolli. Analoogne kontroll viidi läbi ka 2002. a. kevadel kui vormistati üle 200 soojusenergia omavolilise tarbimise akti.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv