1. Tööstuspärand kui arengu suunaja
Seminar toimub Kohtla-Järve Kultuurihoones 29.11.2002 (sünkroontõlge eesti-inglise-eesti keelde)
09.00 Registreerimine Kultuurihoone fuajees
9.45 Tervitussõnad ja seminari avamine Margus Allikmaa, kultuuriminister Korraldajate pöördumine
Tööstuspärandi taaskasutamise võimalused Ida-Virumaal. Moderaator: Prof. Jüri Soone, Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituut
10.00 Põlevkivitööstuse roll Ida-Virumaa kujunemisel (20 min) Ermo Reiska, Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa inspektor
10.20 Mis on saanud Eesti Põlevkivi tööstuspärandist peale kaevanduste sulgemist (20 min) Mart Hallik, Eesti Põlevkivi tehnikaosakonna juhataja
10.40 Kaevandusmaastiku loodustumine (20 min) Prof. Enno Reinsalu, Tallinna Tehnikaülikool
11.00 Visioon Ida-Virumaa turismitulevikust (20 min) Riina Lõhmus, Eesti Turismiagentuuri direktor
11.20 Keskkond ja turism Ida-Virumaal: minevik ja tulevikuperspektiivid (20 min) Prof. Anto Raukas, Eesti Teaduste Akadeemia liige
Arutelu (10 min)
11.50 Lõuna Kultuurihoone kohvikus (50 min)
12.40 Ekskursioon Kohtla-Järve tööstusparki ja soojuselektrijaama turbiinisaali (90 min) Ekskursiooni juhatab Enn Käiss, Ida-Virumaa Giidikeskuse direktor
Kohalik pärand arengu suunajana Moderaator: Mikko Härö, Soome Muinsuskaitseameti peaintendant
14.10 Tööstuspärandi säilitamine läbi kultuuri (15 min) Arvo Aun, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor
11.25 Käva – asula kui tööstuspärand ja tema tulevikuvõimalused Merike Peri, Ida-Viru Maavalitsuse osakonnajuhataja (15 min)
14.40 Tööstusmaastik ja kohalik elanikkond kui väärtus: teistmoodi muuseumi kontseptsioon (30 min) Eva Bergdahl, Norrköpingu Linnamuuseumi direktor, Rootsi
15.10 Kohalik omapära ja identiteet kui arengu mõjutaja: Outokumpu näide (30 min) Elli Oinonen-Edén, Koli kultuuriprojekti juht
Arutelu (10 min)
15.50 Kohvipaus Kultuurihoone kohvikus (20 min)
Linna areng ja tööstuspärand
16.20 Linnaplaneerimine ja identiteet Ida-Virumaa tööstuslinnades (20min) Lilian Hansar, Kuressaare linnaarhitekt
16.40 Linnapark kui võimalus ja väljakutse linna arenguks Olavi Mäkelä, Pori linnaplaneerimisameti juhataja, Soome (30 min)
17.10 Parimaid näiteid tööstuspärandi taaskasutusest Soomes (20 min) Mikko Härö, Soome Muinsuskaitseameti peaintendant
17.30 Päeva kokkuvõte – paneeldiskussioon (60 min) osavõtjad: Ermo Reiska, Enno Reinsalu, Eva Bergdahl, Riina Lõhmus, Arvo Aun, Anto Raukas, Jüri Soone
20.00 Linnapea vastuvõtt Kohtla-Järve linnavalituse majas, Keskallee 19 Seminari korraldajad on Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum ja Industrial Heritage Platform projekt
2. INDUSTRIAL HERITAGE PLATFORM 2000-2002 LÕPUSEMINAR
Avatud rahvusvaheline seminaripäev toimub laupäeval 30.11.2002 ja kinnine tööseminar pühapäeval 1.12.2002 Kohtla-Järve Kultuurihoones
Promoting Industrial Heritage – Mapping Best Practices
Kohtla-Järve Kultuurihoone, Keskallee 36
KAVA (Sünkroontõlge eesti-inglise-eesti keelde) Laupäev 30.11.
09.00 Tervitussõnad ja seminari avamine Kohtla-Järve linnapea Kohalikud korraldajad
09.15 Sissejuhatus (15 min) Mikko Härö, Soome Muinsuskaitseameti peaintendant Tervitused kohalikult seminarilt “Tööstuspärand kui arengu suunaja” (10 min)
Head tavad tööstuspärandi hoolduses ja taaskasutuses
09.40 Suurbritannia kogemused tööstuspärandi korraldamisel (40 +10min) Fred Taggart, Prince´s Foundation’i direktor, Suurbritannia
10.30 Koolituse võimalused – IHP ja teiste projektide kogemused ja järeldused (40 min) Prof. Marie Nisser, Kuninglik Tehnikaülikool, Rootsi
11.10 Taaskasutuse väljakutsed – häid näiteid planeerimis- ja koolitustegevusest (40 min) Prof. Trevor Harris, Helsingi Tehnikaülikool, Soome Arutelu (10 min)
12.00 Lõuna Kultuurihoone kohvikus (60 min) 13.00 Sissejuhatus põlevkivitööstuse ajalukku ja olemusse (20 min) Jüri Soone, Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkiviinstituut
13.20 IHP toetusel läbi viidud kohalike projektide tutvustus
• Linnaarengu projekt (10 min) Arvo Aun, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor
• Muuseumi arendusprojekt (10 min) Ain Luuk, Kohtla Kaevanduspark-muuseumi projektijuht
• Haridus ja kohalike elanike integratsioon (10 min) Merike Peri, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus
Arutelu (10 min)
14.00 Ekskursioon linnas, tööstusaladele ja soojuselektrijaama turbiinisaali (120min)
16.00 Kohvipaus Kultuurihoone kohvikus (30 min)
16.30 Dokumenteerimise väljakutsed – Põhja- ja Baltimaade õppenädal “Liepsna” tikuvabrikus Kaunases (40 min) Gustav Rossnes, Norra Kultuuripärandi Ameti vanemametnik
17.10 Muutused industriaalühiskonnas ja multidistsiplinaarsus kui väljakutse (40 min) Prof. Maths Isacson, Uppsala Ülikool, Rootsi
17.50 Ümarlauaarutelu (40 min) Mikko Härö, Fred Taggart, Marie Nisser, Trevor Harris, Gustav Rossnes, Maths Isacson
18.30 Sõit Kohtla Kaevandusmuuseumi. Ekskursioonid ja kokteilipidu muuseumis. 21.30 Tagasi hotelli
Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis linnavalitsuse fuajees toimub
Liivitar tuleb lauldes Rakverre
Julgi Stalte on hakanud meie maad ja rahvast meeletult armastama. Võib-olla sellepärast, et Eestis elavad kuumad Eesti kutid, ütleb ta ise. Foto: Meeli Küttim
Lauljatar Julgi Stalte kuulub nende viiekümne liivlase hulka, kes oma keelt mäletavad ja elus hoiavad. Igapäevases suhtluses tarvitab aastaid Viljandi Kultuurikolledzhis õppinud ja liivi-eesti ansamblis Tulli Lum laulev Stalte siiski läti või eesti keelt.
Tere! Kuidas on liivi keeles tere?
Terintsh. Pika e ja pehme n-iga.
Kust see Rakveres esinemine üles kerkis?
Mulle helistati ja ma nõustusin. Rohkem ei tea.
Kuulsin, et Virumaa Noorteorkester esineb samal üritusel. Plaanite midagi koos nendega teha? Ja on teil endal ainult kitarrimees Jaan Sööt ühes?
Juhtub ju nii mõndagi plaanimatut? Head ei ole alati palju tarvis, selleparast on mul vaid Jaan kaasas.
Mida kavatsete laulda?
Seda, mis tuleb südamest ja on hingedeajaga kooskõlas.
Mis te arvate, kui hästi-halvasti eestlased liivi keelest aru saavad?
Kui tahavad, siis saavad päris hästi aru.
Milline on olnud teie laulude vastuvõtt eestlaste seas? Ja lätlaste? Ja üleüldse?
Mul on olnud tagasiside päris toredate inimestega, keda ma meeletult austan ja armastan. Nende soojad sõnad annavad jõudu ja jaksu jätkata oma teed. Meeldiv, kui mõni eestlane läbi liivi laulude hakkab ka oma eestlust rohkem meeles pidama. Ja üleüldse – inimesed on ju toredad, lätlastest rääkimata.
Kas olete varem Lääne-Virumaa ja/või Rakverega kokku puutunud? Käisite vist kunagi Viru Särul?
Noh… nii vähe! Ei, Rakveres olen tegelikult käinud päris mitu korda ja enamik kordi lauldes. Viimane kord oli Baltica ajal koos perekonnaga.
Millega te praegu tegelete? Praegu olete Lätis – mis seal?
Niisama, teen nalja. Vist jälle õpin ja tegelen muidu toredate asjadega.
Liivi kodakondsust pole kahjuks olemas. Mis kodakondsus teil on ja mis on passis rahvuseks märgitud?
Läti on mu kodakondsus ja liivi – rahvuseks passis. Või: südametunnistus on mu kodakondsus ja armastus – mu rahvus.
Mida teist Läti ajakirjanduses kirjutatakse, mida Eesti omas? Milline on suhtumine siin ja seal?
Eestlased ikka veel teavad natukene rohkem liivlastest kui lätlased, seega hoiavad meid kui suured vennad. Mina selles kontekstis olen vist lihtsalt väike õde.
Ajakirjandus igal pool kirjutab eri põhjustel – ka seepärast, et midagi targemat kirjutada pole.
Sel juhul küsitakse, et, noh, räägi midagi, ning otsitakse sellest midagi eripärast, urgitsetakse rõõmsalt skandaalide järele. Või siis küsitakse seoses mingi üritusega, nagu ikka.
Mis teid Eestiga seob?
Ma olen hakanud seda maad ja rahvast meeletult armastama. Võib-olla sellepärast, et Eestis elavad ju “kuumad Eesti kutid”… Hi-hi-hii, ärge solvuge.
Mida peaksid inimesed tegema, et paremini elada?
Kui naudid ja märkad neid ilusaid ja armsaid asju, mis tegelikult meid ümbritsevad, muutudki ise paremaks.
Tulli Lum tähendab kuuma lund. Kuidas te talve ja lund talute?
Nagu tuldki.
Kui õigesti mäletan, siis Tulli Lum’il on üks plaat välja tulnud. Kavatsete selle või mõne muu projektiga veel plaate teha?
Igasuguseid asju teen Lätis, ja Tulli Lummiga – üllatused tulevad salaja…
Kas tahate veel kuulsamaks saada või on kuulsus teisejärguline?
Kas ma siis teen seda kuulsuse pärast? Kui, siis oleks ma lihtsalt popi või disko või mõne muu sellise kommertsiaalse stiili lauljaks hakanud. Selline kuulsus lammutaks… Ja nendeski stiilides pole kõik lauljad ainult kuulsuse peal väljas! Inimene laulab oma hingest. Ja hing küll ei nõua kuulsust.
Kus peate oma sünnipäeva?
Oi, tõesti sünna tuleb… Pagen vist jälle kuskile… Eelmisel aastal hääletasin Tallinnast Riiga. Nendega, kelle auto peale sain, ja paari oma sõbraga tinutasime naerdes hommikuni, sest kõik sel päeval tundus naljakas olevat.
Kaugel need jõuludki enam, ukse ees juba.
Jõule ma isegi vihkan… Mul oleks nagu oma arusaam, kuidas see peaks välja nägema.
Praegune kolmekuuline või pikem ostuhullus, ühed ja samad laulud ja dekoratsioonid ajavad mind hulluks.
Sel aastal osalen vist jõulude ajal Lätis ühes muusikaetenduses.
ETENDUS:
Lauljatar Julgi Stalte ning kitarrist Jaan Sööt esinevad 2. novembril kell 18 Rakvere Gümnaasiumis hingedepäeva kontserdil. Stalte esineb samas ka koos Virumaa Noorteorkestriga.
–>Vahur Afanasjev
vahur@virumaateataja.ee