• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Ürgvana planeet

Autor Avo | Avaldatud: 11. juuli 2003

Astronoomid leidsid ürgvana planeedi
11.07.2003

Ameerika astronoomid avastasid Hubble’i kosmoseteleskoobi abiga seni vanima planeedi, 13 miljardi aasta vanuse gaasikera.

Jupiterist umbes kaks korda suurem planeet asub Maast 5600 valgusaasta kaugusel ja tiirleb kaksiktähe ümber Skorpioni tähtkujus, täheparves M4.

Avastus võib muuta meie arusaamu tähtede tekkimisest ja elu arengu võimalustest.

«Kõik tähed selles parves on umbkaudu ühevanused, nii et eeldame, et ka planeet on samas eas,» ütles Kanada astronoom Harvey Richer NASA pressikonverentsil.

Washingtonis asuva Carnegie Instituudi astronoom Alan Boss ütles uudisteagentuurile AP, et avastus tähendab revolutsiooni, kuna viitab, et planeedid võisid tekkida juba miljardi aasta jooksul pärast Suurt Pauku, mis on palju varem, kuni seni arvatud.

«See tähendab, et 13 miljardi aasta eest võis elu tekkida ja siis välja surra,» rääkis Boss.

Astronoomid on viimastel aastatel leidnud 107 Päikesesüsteemi-välist planeeti, kuid need on kõik olnud Päikesega enam-vähem ühe-ealised – umbes 4,5 miljardit aastat.

Bossi sõnul tähendab see, et astronoomid võivad planeete otsima hakata nüüd ka vanematest täheparvedest.

Pennsylvania Ülikooli astronoomiprofessor Steinn Sigurdsson kinnitas, et Maa-sarnaste planeetide teke ja elu neil oli uute avastuste valguses teoreetiliselt võimalik juba 12,5 miljardi aasta eest.

Kuid miljardi aasta eest tõmbas neutrontäht Päikesesarnase tähe enda juurde, mille käigus hävinuks kõik lähedalasuvad planeedid, vaid kaugemal asuv gaasiplaneet sai alles jääda. Kuid süsteem oli stabiilne eelnevad kümme miljardit aastat, piisav aeg intelligentse elu tekkeks, märkis Sigurdsson.

Arko Olesk
arko.olesk@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eurovastased pole tavakodanikud ?

Autor Avo | Avaldatud: 11. juuli 2003
Eurovastased on pettunud

---

BNS
10. juuli 2003 15:56
Uurimiskeskus Vaba Euroopa (UKVE) kritiseeris riigijuhtide keeldumist tulemast avalikule väitlusele.

“See viitab nende ebakindlusele nii argumenteerimisoskuses kui ka liitumise olulisuses. Ühtlasi vähendab see riigijuhtide usaldusväärsust, kuna leiab kinnitust Eesti poliitilise eliidi veendunud hoiak rääkida vaid üksi ja kõrgelt kohalt,” teatas uurimiskeskus.

UKVE direktori Martin Helme sõnul ei saa võtta riigikogu esimehe Ene Ergma arvamust, et mõne üksiku skeptikuga väitlemise asemel tahab ta rääkida võimalikult paljude tavakodanikega, kuidagi teisiti, kui soovina vältida vastandumist euroküsimustega kursis olevate inimestega ja ajada tavakodanikule ilusat ümmargust euromannat.

UKVE nõukogu esimees Ivar Raig avaldas lootust, et väitlus mingis vormis siiski toimub. “Me loodame siiski jätkuvalt, et enne sügisest referendumit õnnestub meil peamiste liidupooldajatega avalikult väidelda, mitte jääda ühe küsimusega käeviibutajaks rahva hulgast europooldajate vabaõhuüritustel. Ma ei suuda uskuda, et Eesti meedias pole võimalik korraldada korralikku väitlust liitumispooldajate ja -vastaste parimate esindajate vahel,” rääkis Raig.

President Arnold Rüütel teatas vastuseks euroskeptikute väitluskutsele, et teeb euroteavitust oma intervjuudes ja kohtumistel rahvaga.

“Ma ei näe vajadust sellist spetsiifilist eraldi debatti välja lausa kuulutada ja seal siis hakata vaidlema,” ütles ta Kanal 2 uudistele. “Mõtteid vahetada saame ju igasugustes vormides.”

UKVE ettepaneku tõrjus ka riigikogu esimees Ene Ergma, kelle sõnul on paari euroskeptikuga peetavast debatist olulisem kohtuda tavainimestega. “Tähtis on rääkida inimestega,” ütles ta teleuudistele. “Me ei ole rääkinud sellisel tasemel inimestega, kes ei tea Euroopa Liidust midagi, välja arvatud seda, mis on hirmutatud, et euronõuded tulevad, palgad on väiksed ja hinnad hüppavad ülesse.”

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: kaldapääsukesed

Autor Avo | Avaldatud: 11. juuli 2003

Kaldapääsukeste kallas KallastelSL Õhtuleht, laupäev. 28. juuni 2003 | LOODUS

Arne Ader
KALDAPÄÄSUKE: Kõige pisem meie pääsukeste seas, lühikese sabaga, pruuni puguvöödi ja seljaga.

Võib arvata, et Kallaste linn ja kaldapääsukesed on oma nime saanud üpris sarnasel moel. Kallaste kaunis liivakivipaljand on vähemasti ainulaadne koht maailmas, mis sellist seost veenvalt kinnitab.
Arne Ader

Linna jaoks on Peipsi kaldal kõrguv liivakivikalju üks köitvamaid loodusväärtusi ja lindudele on see üks parimaid pesitsuspaiku Eestis.

Kallas auklik kui juust

Kuni kaheksa meetri kõrgune liivakivikalju Kallastel on oma ülemises osas auklik kui juust. Kaldapääsukese pesaurud tungivad sellesse mitmete korrustena. Parimatel aegadel on olnud siinses pääsukesekoloonias pesa isegi kuni 2000 pääsupaaril, siis on see olnud Eestimaa suurim pääsukodu.

Liivakivipaljandi ümbervormimisega tegeleb Kallastel praegugi tuhatkond pisikest linnunokka. Kaldapääsukesed on targad ja usinad ehitajad. Kevadiste kaevandamistöödega alustab isaslind, aga pärast paariheitmist jätkatakse juba üheskoos. Ja mõnikord aitavad ka naabrid, kes ise ei pesitse. Ehitamine on omaette lõbu.

Nutikad ekskavaatorid

Kaldapääsukesed uuristavad oma urud veidi ülespoole suunduva toruna, nii voolab vihmavesi seest välja. Ning uru lõpus paikneva laiema pesakoopa alla valmistavad töökad linnud veel pisikese kambri poegade väljaheidete tarvis – nõnda on nende liivalossis olemas ka kemmergud. Kaldapääsukeste asustatud kaljud pole kunagi linnusitased.

Inimsilm näeb vaid sügavale maapõue peidetud pääsukodude uksi. Urud ise on aga isegi kuni poolteist meetrit pikad. Kaugel uru lõpus asuv pesakamber pakub tõhusat kaitset kiskjate eest.

Pääsukesed ja Kallaste vapp

Vaid rebased on võimelised pärast pingsaid kaevetöid aru saama kaldapääsukeste ehitusloogikast ja õppima nende pesi välja peilima ülaltpoolt, kust on pesakambrini sageli lühem maa. Rebane sooritab oma rüüsteretki videvikutundidel ja siis jäävad tema saagiks ka pesas ööbivad vanalinnud.

Kallaste linnavapilt leiame stiliseeritud pääsulinnu, mille joonistamisel on kunstnik silmas pidanud eelkõige meie pikasabalist suitsupääsukest. Siiski tundub, et kaks ülejäänut kodumaist pääsukeseliiki – pisikesed räästa- ja kaldapääsukesed – on Kallastele veelgi iseloomulikumad ja paistavad linna linnuelus sagedamini silma.

Lühisabalised ja pruuniselgsed, alapoolel pruuni puguvöödiga kaldapääsukesed on küllap Kallaste kõige arvukamad linnud. Sobivatel suvedel elab neid seal rohkemgi kui inimesi.

Heida ka pilk Loodusemehe pildipanka: http://www.loodusemees.ee/pildipank.asp?otsingutekst=s_l_o_0_3_1_2

Kallaste linna vapp internetis: http://www.rk.ee/symb/kallas.html

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Keller, Margit – kommunikatsioonidoktorant

Autor Avo | Avaldatud: 11. juuli 2003

(11.07.2003)

MARGIT KELLER: Võrgutajad ja võrgutatud

Uudise pilt

Kommunikatsioonidoktorant Margit Keller kirjutab, et määratud soorollidega turundusmaailmas oleme paraku ikka võrgutatu rollis.

Hiljuti sõin koos mõne Tartu Ülikoolist värskelt kommunikatsioonihariduse saanuga õhtust. Nad küsisid, kas ma juba olen näinud välireklaami, milles kaunis tütarlaps teatab: “Õu kutt, hüppa peale.” Ma veel ei olnud, kuid nende suhteliselt teravasilmseteks ja -keelseteks treenitud noorte hämmelduse ja irooniasegune mõttevahetus sundis uskuma, et tegemist on isegi meie meelastest huultest üleküllastunud linna- ja meediaruumis uuele “tasemele” jõudmisega. Hiljem tänaval kõndides nägin minagi kõnealust teost ehk neidu, kes, kui vormiliselt täpne olla, kutsus “õu kutti” esialgu küll vaid mootorratta selga. Reklaamivaatajale jäetud mõtlemise ruum aga ei olnud kuigi suur, mistõttu lõbusõidu suund kahtlusi ei jätnud.

Paljunemisiha pidavat müüma

Reklaamtulba teist külge ilmestas kaunitar, kes käskis leebelt, kuid veenvalt ilusal poisil rahakott ära panna, sest täna maksvat tema. See reklaam on nähtavasti suunatud mehele, kellele neid pilte vaadates näib maapealne paradiis saabunud olevat: kaunid naised on lõplikult leppinud oma seksuaalobjekti staatusega ning samas vabatahtlikult asunud ülalpeetavast (esialgu küll vaid ilusate poiste) finantseerija rolli.

Muidugi võib seda kõike ka girl power’i ehk tüdrukute võimuna tõlgendada, kus mehed hunnitu kehakujuga relvituks tehakse ning siis mõista antakse, et “tegelt ma pole mingi blond, lihtsalt veidike kreisi ning pappi on mul küll”. Nii kaasaegse naise kui ka nõndanimetatud postmodernse reklaami hingeelu on keeruline: tähenduskihte on nõnda palju, et mine võta kinni, mida siis ikka tegelikult mõeldud oli. Peaaegu iga asja (vähemalt reklaamis küll) võib irooniana võtta ning tõsimeelsel moraliseerijal on oht lolliks jääda. Miskipärast sunnivad see joogireklaam ning Simpeli punase kleidiga blond tšikk ning lugematud teised imelised reklaamnaisekehad aga arvama, et postmodernsest enesepilast oleme siin Eestis enamasti kaugemal kui Kuu Maast.

Paljunemisiha pidavat müüma ning kogu lugu. Ning tegelikult ei manipuleerivat naistega mitte neid seksuaalobjektistavad reklaamid, vaid ilu- ja tervisetoodete pakkujad, kes sunnivad õrnemat sugu oma kehaga igasugu trikke korda saatma, et partneripüüdmise turul võimalikult hea tehing teha. Neid reklaame vastandada tundub mõttetu, sest nad on vaid lülid suures tarbimisühiskonna ahelas, mis ka mehi samamoodi ümber sõrme keerab, sundides neid aina uut mobiili- või automarki soetama, et oma kõikumakippuvale enesehinnagule toetust saada (enamasti muidugi ise uskudes, et “mul oli seda asja lihtsalt vaja”). Või vähemalt nii loodab reklaamiandja.

Suur osa ei taju reklaamisõnumit ärritavana

Värskete meediaspetsialistide imestamine oli küll südantsoojendav, neli aastat kriitilise mõtte arendamise püüdu oli vähemalt nende noorte puhul vilja kandnud. Küll aga võib arvata, et suur osa inimestest ei taju sellist reklaamisõnumit üldse ärritavana. Soolised stereotüübid, mis pakuvad naisele üldjoontes vaid kaht valikut, kas olla hell koduperenaine või end välja pakkuv klubibeibe, läbivad ühiskonda ja selle neljandat võimu meediat nagu seeneniidistik.

Sellise peaaegu nähtamatu, kuid seda võimsama ideoloogia kohaselt pole nimetatud kahest poolusest koosnev naiselikkus mitte kellegi huvides toodetud ega kultuuriliselt kujundatud, vaid looduse antud ja seega vaidlustamisele mittekuuluv. On raske öelda, kas kõikjalt vastu vaatavate “napi numbri, kuid suure sisuga” reklaambüstide suhtes on auditooriumi tuimaks (või hoopis vaikimisi heakskiitvaks) muutnud hall ja lame nõukogude pärand või kirgastes värvides massimeedia ise, kus reklaamiandja soov ning toimetuse pakutu kenasti põimuvad.

Tarbimisühiskonnas oleme võrgutatu rollis

Asjal on ka laiem, soorollidest kaugemale ulatuv külg. “Trendikaid urbaniste”, kes laialdaselt tarbida (sh reklaami) jaksavad, on ühiskonnas vähe. Hiljuti TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna tellimusel tehtud küsitlus näitas, et nn tarbijalikkuse indeks – mis näitab muuhulgas brändi- ja stiiliteadlikkust ning tarbimise kui elustiili osa kõrget väärtustamist – on tugev või väga tugev vaid 15%-l elanikkonnast. Nende hulk, kes tunnistavad, et eri tarbimisliikide jaoks raha üldiselt järkub (nt auto, korteri remont, harrastused jms), kõigub valdkonniti 10-30%. Arv on suurem vaid esmavajaduste puhul, nagu korralik toitumine, riided ja eluasemekulutused nt küte ja vesi. Enamiku tegelike tarbijate nn elumaailma ja tarbimisvõime ning paljuski meedia loodud justkui ülikõrge elatustasemega luksusühiskonna vahel haigutab lõhe.

Küll aga on kindlasti rohkem neid, kes vägevalt tarbida tahaksid. Jagub ka neid, kes šopates aega veedavad, isegi siis, kui rahakott kõhn. Kindlate soorollide ning vastuvaidlematu tarbimisideoloogiaga turundus-ja meediamaailm pakub inimestele massiliselt unistamisainet. Kui N Liidu ajal oli ametlik ideoloogia midagi selget ja ühest, millele oli hea ja lihtne oma südames või sõpraderingis vastu seista, siis kaasaegne globaalne kapitalism pakub asemele tarbimisühiskonna hegemoonia, mille võim on magus ja mugav. Selles oleme me kõik, nii mehed kui naised (k.a siinkirjutaja) enamasti ikka vaid võrgutatu, mitte võrgutaja rollis, kui laenata sotsialistlikust Poolast Inglismaale emigreerunud kuulsa sotsiaalteadlase Zygmunt Baumani metafoori.

Ning ennetades veebikommenteerijad, kes sooteemade puhul ikka tavatsevad autorilt küsida, kas viimane nuriseb selle pärast, et tal sellist motikat pole (rääkimata samasugusest kehakujust ning potentsiaalist ilus poiss oma lauda meelitada) pean tunnistama, et mootorratast juhtida ma tõesti ei oska. Diskussioonialge tekitamise eest “õu kuti” tellijaile ning loojaile muidugi suur tänu. Iseasi, kas see nende jooki müüa aitab.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Nitrofert taastas tootmistegevuse

Autor Avo | Avaldatud: 11. juuli 2003

Rohkem kui aasta aega seisnud Kohtla-Järve keemiatehas Nitrofert alustas taas tootmistegevust.
Nitrofert on alustanud tegevust, kuid tehase seadistamiseks ja tavapärase tootmisreþiimi saavutamiseks kulub veel aega.

“Me planeerisime esimese toodangupartii kätte saada juuli esimeses dekaadis ja see meil ka õnnestus,” ütles Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev.

Praegu käib tehase territooriumil vagunite laadimine ammoniaagi ja vedela lämmastikuga. Ka karbamiidi tootmisega on algust tehtud, kuid esialgu veel mitte loodetud mahus, kuna tootmisreþiimi pole veel õnnestunud optimaalseks seadistada. Kuigi seadmete renoveerimiseks on kulutatud palju raha, on tehase käivitamine pikaajalise seisaku järel Nikolajevi sõnul keeruline protsess. “Normaalse tootmisreþiimi saavutamiseks kulub veel üksjagu aega,” ütles Nikolajev.

Nitroferdi tegevust häiris ka ööl vastu kolmapäeva toimunud lühiajaline elektrikatkestus, mistõttu seadmed seiskusid ning tehas sai sellest materiaalset kahju. “Nitroferdi majanduslik olukord on keeruline ja sellised juhtumid ainult raskendavad olukorda. Kuid sellest hoolimata kavatseme juulikuus toota vähemalt 14 000 tonni ammoniaaki,” ütles Nikolajev.

Ettevõtte juhtkonna andmetel naases pärast pikaajalist eemalolekut tööle enamik ligemale 500 endisest töötajast. Ettevõte suurendas nende palgatariife 10 protsendi võrra.

Selle nädala lõpus kavatsevad keemikute ametiühingu juht Vello Pärnits ja Nitroferdi juhtkond arutada ka kollektiivlepingu sõlmimist. Pärnitsa sõnul võetakse suure tõenäosusega aluseks enne tehase seiskumist kehtinud kollektiivleping. “Muudatusi planeerimine teha järgmise aasta lepingusse,” ütles Pärnits.

SOFJA BAUER
Neljapäev, 10.07.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kuhu lähed, Eesti Vabariik?

Autor Avo | Avaldatud: 10. juuli 2003

Riigikontroll, riigi südametunnistus?

Ülo Mattheus – 10. juuli, 2003 18:43

Riigikontrolli andmetel katkestab igal aastal põhikoolis õppimise ligi 1000 noort. Audit näitas, et põhihariduse puudumine raskendab olulisel määral toimetulekut ühiskonnas. Kokku võib põhihariduseta inimeste arv küündida kuni 20. tuhande inimeseni, kellest suurem osa on töötud. 13% põhihariduseta inimestest on valinud kuritegeliku tee.

– – – – –

Põhihariduse katkestamine ja selle sotsiaalsed mõjud on valus teema, ning on mõnevõrra ootamatu, et selle võtab üles just riigikontroll. Esimese koolikohustust puudutava auditi tegi riigikontroll juba möödunud aastal. Selles esile toodud arvud 2000/2001 õppeaasta kohta on mõtlemapanevad: õpingud katkestas sel perioodil ligi 1000 õpilast ja ligi 4000 (8-14 aastast) last polnud kantud mitte ühegi kooli nimekirja.

Riigikontorolli tulemusauditi juhi Kristjan Paasi väitel tulenes uurimuse läbiviimine riigikontrolli strateegilistest suundumustest.

“Riigikontrolli strateegilised arengusuunad näevad ette tegeleda muude asjade kõrval ka reaalse elu probleemidega ja ühiskonna valupunktidega, ning haridus on siin üks prioriteetidest. Haridusest sõltub väga palju inimeste toimetulek, ja hariduse kättesaadavus on seetõttu ka riigikontrolli jaoks oluline,“ ütles Kristjan Paas Raadio Vaba Euroopale.

Riigikontrolli audit osutab, et põhihariduseta inimeste sissetulek on mitu korda väiksem haritud töötegijate sissetulekust. Ka suurem osa töötuid on põhihariduseta inimesed, mis riigikontrolli kinnitusel näitab, et just need inimesed on kõige suurem koorem riiklikule toetussüsteemile. Raske on kokku arvata aga kahju, mida tekitab ühiskonnale kuritegelikult teele asunud inimesed. Neist 13. protsendil puudub põhiharidus.

Riigikontroll on pöördunud auditi käigus ka haridusministeeriumi poole. Haridusminister Toivo Maimets tõdeb oma vastuses, et probleem on tunduvalt laiem ühe ministeeriumi tegevusvaldkonnast. Maimetsa väitel on info kogumine põhihariduseta inimeste ja nende paiknemise kohta eelkõige kohalike omavalitsuste, sotsiaalministeeriumi ja tööhõiveameti küsimus.

Haridusministeeriumi suhtekorralduse konsultandi Liina-Jaanika Seisleri sõnul kujutab koolikohustuse mittetäitmine endast sügavat ühiskondlikku probleemi, mis algab juba perekonnast. Murelastele õpivõimaluste loomiseks on ministeerium Seisleri sõnul asunud looma õpilaskodusid.

“Haridusministeerium omalt poolt on võtnud ette samme, teadvustades seda, et põhihariduse tasemelt on väljalangevus küllaltki suur. Näiteks oleme asunud looma koolide juurde õpilaskodusid neile õpilastele, kelle kodune olukord ei toeta hariduse omandamist,” ütles Liina-Jaanika Seisler Raadio Vaba Euroopale.

Mis puudutab täiskasvanud põhihariduseta inimesi, siis Seisleri sõnul on neil võimalus oma õpingud jätkata kutsekoolides. Riigikontrolli arvates pole need võimalused aga piisavalt kättesaadavad. Probleemiks on ka majanduslik toimetulek õppimise ajal, kuna täiskasvanud põhihariduse omandajaile ei maksa riik ei töötu abiraha ega ka stipendiumi.

Siiski on Eestis ilmselt ka positiivseid näiteid. Põltsamaa haridusspetsialisti Andrei Atškasovi väitel neil koolikohustusest kõrvalehoidjaid lapsi pole ja probleemsete perede jaoks on neil palgatud eraldi inimene: “Meil on probleemsete lastega tegelemiseks perekeskuse spetsialist, kes on ametis just selleks, et käia probleemsetes perekondades. Kui koolis tekivad probleemid, siis saadetakse see spetsialist nendesse peredesse laste ja nende vanematega kõnelema, ja ta aitab neid edasi.”

Kokkuvõttes osutavad riigikontrolli auditid, et Eesti ühiskonna- ja hariduselus on hulganisti eikellegi maad, kus probleemide lahendamine eeldab laiapõhjalist koostööd erinevate ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel. Auditi poolt välja toodud suured arvud osutavad, et seda koostööd veel kuigi põhjalikult ei tehta.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Keskkonnaminister Villu Reiljan külastab neljapäeval Ida-Virumaad

Autor Avo | Avaldatud: 10. juuli 2003

Minister Reiljan kohtub Jõhvis Ida Viru maavalitsuse töötajatega ja
külastab “Keskkonnamaja”. Möödunud kuul pärast renoveerimist
avatud hoones asuvad Ida Virumaa keskkonnateenistuse Jõhvi büroo,
Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond, Keskkonnauuringute Keskuse Jõhvi
labor ja Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogiainstituudi Kirde-Eesti
osakond.

Kohtla-Järvel kohtumisel linnavalitsusega on peamine arutlusteema linna
puhastusseadmete rekonstrueerimisega seonduv.

Sillamäel tutvub minister Reiljan jäätmehoidla ohutuks muutmise tööde
käiguga ning Sillamäe sadama, sh reisisadama arendusega.

Narvas kohtub keskkonnaminister Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
töötajatega.

Ida-Virumaa ringsõidu viimases peatuspaigas, Narva Jõesuus on
peatähelepanu linna, kui suvituspiirkonna väljavaadetel, mille
oluline osa on ka jahisadama arendamine.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Viru Keemia Grupp AS-i uus sümboolika

Autor Avo | Avaldatud: 10. juuli 2003

Eesmärgiga ühtlustada ettevõtte sisemist ja välist identiteeti kasutab Viru
Keemia Grupp AS ja selle tütarettevõtjad alates
17. juunist 2003 uut firmasümboolikat.

Meie väline ilme peab vastama meie eesmärkidele: olles Eesti suurim
põlevkivikeemiatööstus, mõtleb VKG tulevikule ja regiooni arengule ning peab
tähtsaks keskkonda, kus tegutseb. Valitud logo kujund ja värvid
sümboliseerivad ettevõtte põhitegevust – põlevkiviõli tootmist ning rohelist
ja keskkonnasäästlikku mõtteviisi.

Uut identiteeti ei võeta kasutusele korraga, vaid üleminek vanalt uuele
toimub sujuvalt.
Üleminek uuele firmasümboolikale lõpeb 01. oktoobriks 2003.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Viru Keemia Grupp kavandab allmaakaevandust

Autor Avo | Avaldatud: 10. juuli 2003

(13:11 10.07.2003)

Viru Keemia Grupp kavandab allmaakaevandust

Uudise pilt

TALLINN, 10. juuli (RFE) – Eesti suurim põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupp kavatseb Ida-Virumaale rajada uue allmaakaevanduse, mis annaks tööd 600-700 kaevurile.

Praegu on Eestis vaid kaks allmaakaevandust. Viimati avati Eestis uus maa-alune kaevandus 28 aastat tagasi.

Praegu ostab Eesti ettevõtjatele kuuluv Viru Keemia Grupp (VKG) kogu õlitootmiseks vajaliku põlevkivi AS-ilt Eesti Põlevkivi. VKG arendusdirektori Jaanus Purga sõnul peab aga ettevõte laienemisplaane ning kavatseb seetõttu rajada oma allmaakaevanduse.

“Laienemisplaanid sellises rasketööstusharus on võimalikud ainult juhul kui õlitootja omab kontrolli tooraine ressursi ehk põlevkivi üle,” ütles Purga. “Mingit investeeringut laienemisesse ei saa teha, kui pole ette näidata ressursi kindlustatust. See ongi kogu põhjus.”

Mullu oktoobris esitas VKG tütarfirma VKG Aidu Oil OÜ keskkonnaministeeriumile kaevandamisloa taotluse. Purga sõnul loodab ta, et otsus kaeveloa väljastamise kohta tuleb augustis või septembris.

Keskkonnaministeeriumi tehnoloogiaosakonna spetsialisti Erki Niitlaane sõnul on kaeveloa andmiseks vajalikud keskkonnauuringud praegu lõppfaasis.

“Keskkonnamõju hindamine on praegu käimas ja üsna lõpukorral,” märkis Niitlaan. “Aga kuna see oleneb arendajast ja keskkonnamõju hindamise ekspertidest, siis keskkonnaministeerium ei saa siin tähtaega ette öelda.”

VKG poolt kavandatav allmaakaevandus tuleks Ojamaale, piirkonda, mis külgneb Aidu karjääri ja Viru kaevanduse ning suletud Sompa ja Kohtla kaevandustega. Territooriumi suurus on 1768 hektarit. Peamiselt on tegu riigimaaga, kuid osa maast kuulub ka eraomanikele.

Uues kaevanduses saaks Purga sõnul tööd vähemalt 600-700 kaevurit. Kui suuri investeeringuid VKG allmaakaevandusse kavandab, seda ei soovinud Jaanus Purga veel öelda.

“Kui palju VKG investeerida kavatseb ja kuidas finantseerimise skeem kokku pannakse, see pole veel otsustatud,” ütles Purga. “Võib olla nii, et tulevane operaatorfirma teeb investeeringud ja võib olla ka nii, et omanik ehk VKG teeb investeeringud.”

Purga sõnul on võimalik, et kaevanduse opereerimine antakse üle Eesti Põlevkivile.

“Soovime kaevanduse juures kindlasti koostööd teha Eesti Põlevkiviga ja suure tõenäosusega anname opereerimise üle Eesti Põlevkivile, kellel on selleks vajalik oskusteave ja kogemused,” märkis Purga. “Kindlasti ei tekita me kaevandamise osas konkurentsi Eesti Põlevkivile. Kuna oleme ise tarbija, siis meile on oluline ressursiga kindlustatus, mitte see, et hakkame kaevandatavat põlevkivi kellelegi müüma. Põlevkivi, mis sealt [kavandatavast Ojamaa allmaakaevandusest] tuleb, läheb meile endale, meie oma kasutuseks.”

Keskkonnaorganisatsioonid ei vaata aga uue allmaakaevanduse rajamist Ojamaale sugugi rõõmsa pilguga.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Urmo Lehtveeri sõnul toob allmaakaevanduse rajamine kaasa põhjavee taseme alanemise. See jätab kuivaks kohalikud kaevud ning seab ohtu Ojamaa kaevanduse äärse Muraka raba looduskaitseala, kus asuvad metsiste mängupaigad.

“Kui põhjavee tase langeb, siis muutub raba veerezhiim ja ta ei ole varsti enam raba,” märkis Lehtveer. “Kui keskkonnamõju hindamise käigus ei suudeta põhjendada, et kaevandus ei oma erilist mõju keskkonnale ja lähedal asuvale Muraka kaitsealale, siis meie seisukoht on, et kaevandust ei tohiks tulla.”

Eestimaa Looduse Fondi juristi Kärt Vaarmari sõnul võib kaevanduse rajamine mõjuda halvasti metsiste populatsioonile. “Metsis ei talu kaevandamisega kaasnevat müra ja vibratsiooni,” ütles Vaarmari.

Kui praegu lõppfaasis olev Ojamaa kaevanduse keskkonnamõjude hinnang näitab siiski, et kaevanduse mõju keskkonnale ei ole suur ning Viru Keemia Grupp saab kaeveloa, algavad kaevanduse rajamistööd VKG arendusdirektori Jaanus Purga sõnul juba aasta-pooleteise pärast.

Ojamaal on aktiivset põlevkivivaru 61 miljonit tonni. Purga sõnul kavandab VKG allmaakaevanduse täisvõimsuseks 4 mln tonni aastas. Seega tegutseks kavandatav kaevandus 15-20 aastat.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kondensvesi rikkus Tsentraali

Autor Avo | Avaldatud: 10. juuli 2003

Liigsest õhuniiskusest tekkinud kondensvesi Jõhvi haldus- ja kaubanduskeskuses Tsentraal leotas kauplusi ning Jõhvi linnavalitsust.

Laest tilkuv kondensvesi rikkus ära Jõhvi linnavalitsuse nõupidamiste saali vaiba, leotades selle läbi, ning tegi märjaks kantselei juhtivspetsialisti Õie Ilikajeva igapäevatöös vajaminevad töösuhteid reguleerivad õigusaktid. “Nad kuivasid ära, nii et neid saab edasi kasutada,” tähendas Ilikajeva, rõõmustades, et hiljutine vihmasadu pole linnavalitsuse tööruumides õhuniiskust taas kasvatanud.

Kondensveega pole enam Tsentraalis probleeme ka linnavalitsusega ühel korrusel asuva ASi Rannila Profiil Jõhvi kontoris, kinnitas firma esindaja Kalev Naur, ega ka OÜ Baltman kaupluses, kus kondensvesi varem müügisaali laest tilkus, tähendas poe juhataja Kersti Sass.

Jõhvi HKT Keskuse projektijuht Märt Marits ütles, et õhuniiskuse alandamiseks Tsentraalis tuli tõsta toatemperatuuri 16 kraadilt 19 kraadile, kuna Prantsusmaal toodetud seadmed õhuniiskuse püüdmiseks ei pidanud Eestimaa kliimale vastu. “Selliseid asju ei oska mitte kunagi ette näha,” tähendas Marits, hinnates vahepealset kondensvee tilkumist Tsentraalis pisikeseks veakeseks, “aga üks kogemus on ehitajatel juures ning nad oskavad edaspidi arvestada, et mitte ükski seade pole algselt installeeritud vastavalt Eesti riigi kliimale.”

TIIA LINNARD
Laupäev, 5.07.2003

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv